Uuringus käsitleti peamisi globaalseid suundumusi, mis mõjutavad kaupade vedu meritsi järgmiste kümnendite jooksul, ning võimalikke muutusi Eestit läbivates multimodaalsetes transpordikoridorides. Nende analüüsile tuginedes koostati stsenaariumid Eesti sadamaid läbivate kaubavoogude...
Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas suhtuvad Eestis elavad inimesed rakkude, kudede ja elundite annetamisse ning sellesse, kas ja kuidas peaks toimuma selle protsessi raames otsuste langetamine nende inimeste...
Poollooduslikud kooslused on liigirikkad niidud, mille tekkimiseks ja säilimiseks on vajalik mõõdukas põllumajandus karjatamise või niitmise näol. Samuti toimivad need alad kui mitmete inimestele vajalike ökosüsteemiteenuste reservid, näiteks on...
Uuringu käigus töötati välja ja testiti küsimustikud tervishoiutöötajatele ja elanikkonnale inimkeskse tervishoiu mõõtmiseks. Inimkeskne tervishoid on mitmetahuline mõiste, millel puudub ühtne mõõtmisinstrument. Inimkeskne tervishoid keskendub tervikuna inimesele, mitte ühele...
Haridus- ja Teadusministeeriumi kanda on väga vastutusrikas ülesanne – hoolitseda selle eest, et lastel oleks võimalik omandada haridus, mis aitab neid elus edukalt hakkama saada. Tegemist on keerulise ülesandega...
Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) näol on tegemist riigi keskse haridusstrateegiaga, milles on paika pandud valdkonna olulisemad eesmärgid ja prioriteedid perioodil 2014-2020. Strateegia vahehindamise eesmärgiks oli sõltumatu eksperthinnangu andmine,...
Raportis antakse ülevaade Eesti äriühingutest. Uuring on sisendiks ühinguõiguse revisjoni analüüs-kontseptsiooni põhjalt koostatavasse õigusaktide muudatusettepanekute otsustusprotsessi.
Koos Poliitikauuringute Keskusega Praxis valminud raportis anname hinnangu tööga seotud sotsiaalse kaitse riskidele Eestis võimalike tööturu muutuste taustal.
Uuringus hinnatakse organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu, panust töökohapõhisesse õppesse ja praktikakorraldusse kutsehariduses ning tuuakse välja probleemkohad ja parimad kogemused. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe näol on tegemist tasemeõppe vormiga, mille puhul...
Eestis elab ligi 300 000 eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanut. Neist pooltel on aktiivne eesti keele oskus, st nad saavad eesti keelest aru ning oskavad selles rääkida ja kirjutada....