CentAR osales Ukraina kriisiga seonduvate teemade uuringus, mis oli projekti RITA C-19 Majandus jätkuprojekt. Selleks, et riik ja kohalikud omavalitsused saaksid teenuste pakkumiseks paremini valmistuda, oli vaja saada täpsemat...
RITA-C19-makromudel on projekti "COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine" käigus välja töötatud simulatsioonimudel, mis hindab koroonaviiruse või mõne muu šoki/riigipoolse sekkumise tagajärjel lõppkasutamises toimunud muutuse...
Uuring annab ülevaate Eesti lastega perede leibkonnapildist, keskendudes nende struktuurile ja elukorraldusele ning koosneb kahest osast: 1) Eesti Sotsiaaluuringu analüüs peretüüpide dünaamika jälgimiseks perioodil 2009-2021 ja 2) 2022. aasta...
Vabariigi Valitsus plaanib tõsta majutusteenuste käibemaksu määra alates 2025. aastast 9%lt 22%le. Käesolevas uuringus hinnata selle muudatuse mõju Eestis loodavale lisandväärtusele, maksutulule ja majutussektori olulisematele majandusnäitajatele. Analüüsi tulemused näitavad,...
Eestis toetatakse haridusliku erivajadusega õpilaste põhikoolijärgset haridustee jätkamist ja tööturule siirdumist kahe sarnaselt sõnastatud eesmärgiga meetmega: lisaõpe põhikoolides ning kutsevaliku õppekava kutseõppeasutustes. Uuringus analüüsime üleminekumeetmete praegust korraldust ja kasutamist...
Uuringus hinnatakse töövõimereformi (TVR) peamiste eesmärkide rakendumist perioodil 2016–2020. Analüüsis kasutatakse töövõimereformi finantsmudelit, mis võimaldab võrrelda reformi kulusid olukorraga, kus reformi poleks tehtud.
Uuringus anname ülevaate karjääriteenustest: karjäärinõustamisest, karjääriinfo vahendamisest ja karjääriõppest Eestis.
Alushariduse ja lapsehoiu uuringus kaardistame lapsehoiuteenuse ja lasteaia kasutuse, kättesaadavuse, paindlikkuse ja lapsevanemate vajadused 2019-2020 ning esitame lapsehoiu vajaduse prognoosi Eestis aastani 2030.
Analüüsis anname detailse ülevaate Statistikaameti avaldatava mee tootmise statistika kujunemisest ja leibkondade mee tarbimisest Eestis.
Uuringu eesmärkideks oli hinnata raviresistentse depressiooni levikut Eesti depressioonipatsientide seas, hinnata suitsiidide esinemissagedust nii raviresistentse kui ka ravile alluva depressiooniga patsientide seas ning analüüsida raviresistentse depressiooniga seotud kulusid riigile.