Tellija: Sotsiaalministeerium
Periood: 2022 - 2023
Uuring annab ülevaate Eesti lastega perede leibkonnapildist, keskendudes nende struktuurile ja elukorraldusele ning koosneb kahest osast: 1) Eesti Sotsiaaluuringu analüüs peretüüpide dünaamika jälgimiseks perioodil 2009-2021 ja 2) 2022. aasta sügisel tehtud lapsetoetuse saajate küsitluse andmete analüüs. Küsitlusega koguti vastused enam kui 10 000 lastega perelt ja kaardistati detailselt leibkondade struktuur ning perede eluolu ja toimetulek. Uuring ehitati üles nii, et oleks võimalik täpsemalt analüüsida ka nende laste elu- ja hooldamise korraldust, kelle vanemad elavad eraldi. Sellele teemale pühendati analüüsis eraldi peatükk.
Lastega leibkondi analüüsiti leibkonnatüüpide kaupa. Leibkonnad jagati nelja laiemasse kategooriasse: tuumikpere, üksikvanema pere, kärgpere ja muu leibkond. See jaotus tehti lapse sugulussidemete järgi lapsetoetuse saaja, tema elukaaslase ja teiste leibkonnas elavate lastega. Iga kategooria jagunes omakorda detailsemateks kategooriateks. Enamik Eesti lastest (70%) elab tuumikperes, kus on kaks elukaaslast ja kõik lapsed on samade vanemate lapsed. Üksikvanema peres elab 17% lastest ning 12% lastest elab kärgperes, kus on kaks elukaaslast ja kõik lapsed ei ole samade vanemate järeltulijad. Muudes leibkonnatüüpides elab väga väike osakaal (vähem kui 1%) lastest.
Uuringu tellis Sotsiaalministeerium ja tulemused leiate kahest raportist