Tellija: Rahandusministeerium
Periood: 2023
Tegemist on kordusuuringuga, mis aitab jälgida arenguid avaliku teenistuse eetikas ning on aluseks avaliku teenistuse eetika koolitusprogrammide uuendamisele ja ametnikueetika nõukogu tegevustele. Samuti annab uuring sisendi ametiasutustele eetika juhtimise süsteemide arendamiseks ning eetilise käitumise edendamiseks organisatsioonides.
Uuringu andmed koguti veebipõhise küsitlusuuringuga 2023. aasta septembri lõpus ja oktoobri alguses ning küsitlusankeedile vastas 1841 teenistujat.
Kolm-neljandikku teenistujatest (73%) on arvamusel, et töö avalikus sektoris eeldab kindlate väärtushinnangute või hoiakute olemasolu. Kõige olulisemad avaliku teenistuse väärtused on teenistujate arvates seaduslikkus, ausus ja usaldusväärsus.
Teenistujad toetavad seisukohta, et ametniku eetikakoodeksi väärtused kehtivad kõigile avaliku teenistuse töötajatele, mitte ainult ametnikele.
Teenistujate arvates peaksid avaliku sektori otsustusprotsessid olema võimalikult avalikud ja kaasavad ning lähtuma riigi üldistest eesmärkidest. Eetikanormide rikkumistest raskeimateks peavad teenistujad ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud info lekitamist ja avaliku teenuse eest hüvitise vastuvõtmist.
Eetilisema avaliku teenistuse kujundamisel on teenistujate arvates väga oluline juhtide eeskuju. Oluline on ka laiem ühiskondlik taust (sh poliitiline kultuur), avaliku sektori personalipoliitika ja teenistujate koolitamine. Avaliku teenistuse eetika koolitustel on osalenud 62% teenistujatest, varasemate aastatega võrreldes on koolitustel osalenute osakaal oluliselt kasvanud.
Uuring viidi läbi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna “Haldusvõimekus” programmi “Inimressursi koolitus ja arendamine” raames ning rahastati Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest omafinantseerimiseks ettenähtud vahenditest.