Uuringus hinnati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 kahte tegevust: (1) võrgustikupõhise tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikus ning (2) kohanemisprogrammi Settle in Estonia...
Selle 2023. aastal ilmunud raamatu 9. peatüki 'Eesti: vähem, kui paistab' autor on Epp Kallaste (lk 259-386).
CentAR osales Ukraina kriisiga seonduvate teemade uuringus, mis oli projekti RITA C-19 Majandus jätkuprojekt. Selleks, et riik ja kohalikud omavalitsused saaksid teenuste pakkumiseks paremini valmistuda, oli vaja saada täpsemat...
RITA-C19-makromudel on projekti "COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine" käigus välja töötatud simulatsioonimudel, mis hindab koroonaviiruse või mõne muu šoki/riigipoolse sekkumise tagajärjel lõppkasutamises toimunud muutuse...
Centar osaleb üle-euroopalises riskirühmade tööturule abistamiseks ja tööturul järgmistele ametikohtadele liikumiseks eluslaboreid arendavas projektis SYNCLUSIVE. Eluslaborid (Living Labs) luuakse Hollandis, Soomes, Portugalis ja Bulgaarias. Centar aitab lähiaastatel analüüsida, kuidas...
Uuringus hinnati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ kahe meetme ja kolme tegevuse eesmärkide saavutamist ning mõju Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve/Jõhvi ja Narva linnapiirkonna arengule.
Uuring annab ülevaate Eesti lastega perede leibkonnapildist, keskendudes nende struktuurile ja elukorraldusele ning koosneb kahest osast: 1) Eesti Sotsiaaluuringu analüüs peretüüpide dünaamika jälgimiseks perioodil 2009-2021 ja 2) 2022. aasta...
Eestis toetatakse haridusliku erivajadusega õpilaste põhikoolijärgset haridustee jätkamist ja tööturule siirdumist kahe sarnaselt sõnastatud eesmärgiga meetmega: lisaõpe põhikoolides ning kutsevaliku õppekava kutseõppeasutustes. Uuringus analüüsime üleminekumeetmete praegust korraldust ja kasutamist...
Uuringus hinnatakse töövõimereformi (TVR) peamiste eesmärkide rakendumist perioodil 2016–2020. Analüüsis kasutatakse töövõimereformi finantsmudelit, mis võimaldab võrrelda reformi kulusid olukorraga, kus reformi poleks tehtud.
Uuringus kaardistame Eesti tehnoloogiaettevõtete peakontorite asukohariigi valikut mõjutavad tegurid ja toome välja, milliseid muudatusi oleks asutajate hinnangul vaja teha, et hoida peakontoreid Eestis.