Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Periood: 2025–2026
Uuring annab ülevaate tööga seotud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemist Eestis. Analüüsis kaardistati, kuidas jõuab inimene terviseprobleemi tekkimisest kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosini ja sealt edasi tervisekahju hüvitamiseni ning millised probleemid sellel teekonnal tekivad. Uuringu eesmärk on pakkuda välja lahendused Eesti tööga seotud haiguste diagnoosimise ja hüvitamise süsteemi parandamiseks, kujundamata samal ajal universaalset sotsiaalkaitset tervikuna ümber.
Eestis registreeritakse tööga seotud haigusi praegu väga vähe: 2024. aastal registreeriti 20 kutsehaigust ja 45 tööst põhjustatud haigust, tööõnnetusi registreeriti 3384. Kuna registriandmete ja inimeste enda hinnangute vahel on suur erinevus ning tööõnnetuste arv ei ole ajas langenud samal viisil nagu tööga seotud haiguste arv, on põhjust arvata, et paljud tööga seotud haigused jäävad diagnoosimata.
Tööga seotud haigused kujunevad välja pika aja jooksul ja mõjutavad sageli inimese tööelu juba enne ametlikku diagnoosi. Diagnoosimise hetkeks on esmaste haigusnähtude tekkest möödunud keskmiselt üle seitsme aasta. Seetõttu on tööga seotud haiguste diagnoosimine Eestis praegu paljuski juba välja kujunenud tervisekahjustuse tagantjärele tuvastamine.
Praeguse süsteemi probleem on see, et diagnoosimise protsessilt oodatakse korraga mitut eesmärki. Lisaks tööga seotud haiguse tuvastamisele peaks see aitama kaasa ka tervisemure varajasele märkamisele ja töötingimuste kohandamisele, et ennetada tööga seotud tervisekahjustuse süvenemist. Diagnoosini jõutakse tavaliselt aga liiga hilja, et selle kaudu tervisekahju süvenemist ennetada. Samal ajal puudub töötervishoiuteenus, mille kaudu töötaja ja raviarst saaksid varakult hinnata terviseprobleemi võimalikku seost tööga ning saada sisendit raviks ja töötingimuste kohandamiseks.
Kutsehaiguse diagnoosil on olulised õiguslikud tagajärjed, see on tõend tööandjalt tervisekahju hüvitise taotlemisel. Tööst põhjustatud tervisekahju hüvitisele on praegu õigus juhul, kui on võimalik tuvastada tööandja vastutus võlaõigusseaduse alusel. See tähendab, et tööandja on midagi teinud või tegemata jätnud ning seeläbi põhjustanud töötajale tervisekahju. Hüvitise saamise õiguse tõendamine on keeruline ning paljud osapooled, sh töötajad, tööandjad ja arstid, ei tea, millistel tingimustel, millise kahju korral ja kuidas hüvitise õigus tekib.
Hüvitise taotlemise peamised takistused on töötajate vähene teadlikkus, tõendamise keerukus, pikk ja kulukas vaidlus ning ühtsete hüvitise taotlemise ja arvestamise juhiste puudumine. 2024. aastal deklareeriti tööga seotud tervisekahju hüvitise maksmist 1585 inimesele.
Uuringu soovitus on eristada tööga seotud haiguste tuvastamisel kaks teekonda: ennetamise eesmärgil varajase sekkumise rada ning hüvitise eesmärgil kutsehaiguse tuvastamise rada. Praegu Eestis puuduva varajase sekkumise raja keskmes oleks töötervishoiuarsti konsultatsiooni teenus. Sinna saaks pere- või eriarst inimese suunata, kui terviseprobleem võib olla seotud tööga, kuid hüvitamiseks vajalikku kutsehaiguse diagnoosimise protsessi ei ole veel vaja alustada. Hüvitise raja eesmärk oleks koguda ja luua hüvitise taotlemiseks vajalikud tõendid. Sellel rajal vajavad inimesed nõustamist, et mõista, millistel tingimustel ja kellelt hüvitist taotleda.
Uuringu tulemusena ei soovitata luua Eestis eraldi uut tööga seotud tervisekahju hüvitist, millega makstaks töötajale hüvitist sõltumata sellest, kas kahju tekkimise eest vastutab tööandja või mitte. Sellise hüvitise loomiseks puudub Eestis praegu konsensus. Pooldajad näevad, et uus hüvitis võimaldaks pääseda praegusest keerulisest tõendamisprotsessist. Vastased leiavad aga, et selline lahendus ei oleks õiglane, sest looks tööga seotud tervisekahjule teistsugused garantiid kui muudel põhjustel tekkinud tervisekahjule ja see pole põhjendatud. Seetõttu keskenduvad uuringu soovitused võlaõigusseaduse alusel kahju hüvitamise läbipaistvuse ja tõhususe suurendamisele, sh töötajate nõustamisele, abistamisele tõendite kogumisel ning näidiste ja juhiste loomisele, kuidas ja millisel juhul kahju hüvitamist taotleda.