Tellija: Kultuuriministeerium
Periood: 2023
Uuringus hinnati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 uussisserändajate kohanemiseks suunatud kahte tegevust: (1) tugivõrgustike väljatöötamist ja rakendamist ning (2) kohanemisprogrammi Settle in Estonia koolitusi ja materjale.
Uussisserändajatele pakutavate teenuste seost kohanemisega Eestis hinnati 2020. aasta Integratsiooni Monitooringu (IM) andmetel. PPA nõustamisteenust kasutanud sisserändajad hindasid enda kohanemist Eestis kõrgemalt, kui sisserändajad, kes nõustamist polnud kasutanud. Kohanemisprogrammis osalenud aga hindasid enda kohanemist madalamalt. Kuna IM andmed ei näita põhjus-tagajärg seost, siis võib tulemus viidata sisserändajate eneseselektsioonile teenuste kasutamisel. Teistest halvemaks hindavad enda kohanemist pererändega saabunud, töötud ja vanusrühmas 25-34 olevad uussisserändajad.
Tugivõrgustiku analüüsi tulemusena ilmnes, et erinevad sidusrühmad mõistavad erinevalt tugivõrgustiku tähendust ja eesmärke. Selletõttu soovitame edaspidi igal konkreetsel juhul määrata, millise tugivõrgustiku arendamisega ja millisel eesmärgil tegeletakse.
Kohanemisprogrammi koolitused ja koolitusmaterjalid on üldjuhul kõrgelt hinnatud nii koolitustel osalejate kui ka koolitajate poolt. Viimastel aastatel, mil nõudlus kohanemisprogrammi koolituste järele on kasvanud, on peamiseks kitsaskohaks osutunud registreerimisprotsess. Piiratud ressursside ning tulevikus ESF vahendite vähenemise olukorras tuleks mõelda, kuidas muuta kohanemisprogrammi pakkumine efektiivsemaks. Kaaluda võiks kohanemisprogrammi teemamoodulite eesmärkide ja koolituste struktuuri muutmist: teadmiste edasiandmisele orienteeritud teemamoodulite juhendatud koolituste asendamist hoiakuid kujundavate, praktilisi oskusi andvate ja sotsiaalvõrgustikku loovate kohtumistega. Teadmiste ja info peamiseks kandjaks võiksid juhendatud koolituste asemel olla kõigile kättesaadavad online videod iseõppimise platvormidel.