Uuringus hinnati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.6 kahte tegevust: (1) võrgustikupõhise tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikus ning (2) kohanemisprogrammi Settle in Estonia...
Uuringus hinnati „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ kahe meetme ja kolme tegevuse eesmärkide saavutamist ning mõju Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve/Jõhvi ja Narva linnapiirkonna arengule.
Eestis toetatakse haridusliku erivajadusega õpilaste põhikoolijärgset haridustee jätkamist ja tööturule siirdumist kahe sarnaselt sõnastatud eesmärgiga meetmega: lisaõpe põhikoolides ning kutsevaliku õppekava kutseõppeasutustes. Uuringus analüüsime üleminekumeetmete praegust korraldust ja kasutamist...
Uuringus anname ülevaate karjääriteenustest: karjäärinõustamisest, karjääriinfo vahendamisest ja karjääriõppest Eestis.
Alushariduse ja lapsehoiu uuringus kaardistame lapsehoiuteenuse ja lasteaia kasutuse, kättesaadavuse, paindlikkuse ja lapsevanemate vajadused 2019-2020 ning esitame lapsehoiu vajaduse prognoosi Eestis aastani 2030.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kanda on väga vastutusrikas ülesanne – hoolitseda selle eest, et lastel oleks võimalik omandada haridus, mis aitab neid elus edukalt hakkama saada. Tegemist on keerulise ülesandega...
Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) näol on tegemist riigi keskse haridusstrateegiaga, milles on paika pandud valdkonna olulisemad eesmärgid ja prioriteedid perioodil 2014-2020. Strateegia vahehindamise eesmärgiks oli sõltumatu eksperthinnangu andmine,...
Uuringus hinnatakse organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu, panust töökohapõhisesse õppesse ja praktikakorraldusse kutsehariduses ning tuuakse välja probleemkohad ja parimad kogemused. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe näol on tegemist tasemeõppe vormiga, mille puhul...
Eestis elab ligi 300 000 eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanut. Neist pooltel on aktiivne eesti keele oskus, st nad saavad eesti keelest aru ning oskavad selles rääkida ja kirjutada....
Eesti kõrghariduse viimase aastakümne prioriteet on olnud rahvusvahelistumine, mis on suurendanud ingliskeelse õppe osakaalu ülikoolides. Samal ajal on väikeriigi seisukohalt kriitilise tähtsusega säilitada ja edendada kvaliteetset emakeelset õpet.