Mõisted ja lühendid

Tabel 1. Mõisted

Mõiste	Selgitus
Hooldereform	1. juulil 2023 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatused, millega muudeti väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse (ÜHT) rahastamist ning täpsustati teenusele ja personalile esitatavaid nõudeid.
Pikaajaline hooldus	Laiem tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning toe kogum, mille eesmärk on toetada pikaajalise abi- või hooldusvajadusega inimese igapäevast toimetulekut ja võimalikult iseseisvat elu. Pikaajaline hooldus hõlmab nii kodus elamist toetavaid kui ka asutusepõhiseid teenuseid.
Väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus (ÜHT)	Sotsiaalhoolekande seaduses määratletud sotsiaalteenus täisealisele inimesele, kes ei suuda terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Teenusesaaja	Inimene, kes saab ÜHT-d. Muude teenuste käsitlemisel täpsustatakse teenus, näiteks koduteenuse teenusesaaja.
Teenuseosutaja	Majandustegevusregistri (MTR) andmetel määratletud ÜHT osutaja registrikoodi järgi. Ühel teenuseosutajal võib olla mitu tegevusluba ja tegevuskohta.
Hooldekodu	Analüüsiüksus, mis tähistab ühe asutusena opereeritavat ÜHT üksust. Hooldekodu võib vastata ühele MTR-i tegevuskohale või hõlmata mitut lähestikku paiknevat tegevuskohta. Analüüsis kasutatud täpne koondamisreegel kirjeldatakse vastava peatüki metoodikas.
Tegevuskoht	MTR-is eraldi aadressina registreeritud teenuse osutamise koht. Ühe hooldekoduna opereeritavas kompleksis võib olla mitu MTR-i tegevuskohta.
Teenuskoht	MTR-is registreeritud teenuskoht ehk voodikoht. Teenuskohtade arvu võib analüüsis koondada tegevuskoha, hooldekodu või teenuseosutaja tasandile.
Õiguslik vorm	Teenuseosutaja juriidiline vorm: äriühing (AS või OÜ), mittetulundusühing (MTÜ), sihtasutus (SA) või kohaliku omavalitsuse (KOV) hallatav asutus.
Omandivorm	Näitab, kelle omandis teenuseosutaja on. Raportis eristatakse erasektorit ja avalikku sektorit, kuhu kuuluvad riigi ja KOV-i omandis olevad teenuseosutajad.
Kohamaksumus	Hooldekodu hinnakirjajärgne ühe teenuskoha hind. Hinda kasutatakse raportis üldmõistena hinnataseme, hinnastamise ja hinnamuutuse kirjeldamisel.
Hoolduskomponent	Teenuseosutaja kohamaksumuses eristatud rahasumma, mis vastab SHS § 22¹ lõikes 2 nimetatud hoolduskuludele. Hoolduskomponent on hinnakomponent ega ole sama mis teenuseosutaja tegelikud hoolduskulud.
Hoolduskulud	ÜHT-d vahetult osutavate hooldus- ja abihooldustöötajate tööjõukulud ning seaduses nimetatud tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli ja vaktsineerimise ning koolituse ja supervisiooni kulud.
Hoolduskulude tasumise piirmäär ehk KOV-i piirmäär	KOV-i kehtestatav piirmäär, mille ulatuses KOV tasub hoolduskulusid.
Inimese tasuda jääv osa	Kohamaksumuse osa, mis jääb pärast KOV-i rahastuse arvestamist teenusesaaja tasuda. Andmed ei võimalda eristada, kas selle summa tasub teenusesaaja ise või tema lähedane.
Teenusesaaja ja lähedaste maksekoormus	Teenusesaaja ja tema lähedaste tasutud summa või osakaal juhul, kui andmeallikas ei võimalda tegelikku maksjat eristada. Mõistet kasutatakse eelkõige ÜHT rahastuse ajaloolise jaotuse kirjeldamisel.
Väiksema sissetuleku hüvitis	SHS § 22¹ lõike 5 alusel KOV-i makstav hüvitis teenusesaajale, kelle seaduses arvestatav sissetulek jääb alla eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni.
KOV-i täiendav rahaline abi	KOV-i muu täiendav osalemine ÜHT eest tasumisel olukorras, kus teenusesaaja ja vajaduse korral tema lähedaste majanduslik olukord ei võimalda teenuse eest vajalikus ulatuses tasuda.
Hooldereformiga seotud lisarahastus KOV-idele	Raportis kasutatav koondnimetus hooldereformiga seoses KOV-ide tulubaasis ja fondieraldistes tehtud muudatuste kohta, mille eesmärk on toetada ÜHT ja laiemalt pikaajalise hoolduse korraldamist. Konkreetsetes arvutustes täpsustatakse alati, millised rahastuskomponendid on arvestusse kaasatud.
Abivajaduse hindamine	KOV-ile SHS-is sätestatud hindamisprotsess, mille käigus selgitatakse välja inimese abivajadus ning sellele vastav abi. ÜHT vajaduse üle otsustamine on osa laiemast abivajaduse hindamisest.
Hooldusvajadus	Inimese hooldusvajaduse ulatus ja sisu. Mõiste kirjeldab hooldustoimingute ja kõrvalabi vajadust.
Koduteenus	Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 17 määratletud sotsiaalteenus. Koduteenus on üks kodus elamist toetavatest teenustest.
Kodus elamist toetavad teenused	Katustermin koduteenusele ning teistele teenustele ja lahendustele, mis toetavad inimese kodus toimetulekut.
Intervallhooldus	Ajutine ööpäevaringne ÜHT, mida kasutatakse lühiajaliseks väljaspool kodu osutatavaks hoolduseks.
Päevahoid	Päevane üldhooldusteenus, mille eesmärk on toetada inimese toimetulekut ja turvalisust väljaspool kodu päevasel ajal.

Tabel 2. Lühendid

Lühend	Selgitus
FTE	täistööajale taandatud töötajate arv
KOV	kohalik omavalitsus
MTR	majandustegevuse register
SHS	sotsiaalhoolekande seadus
SKA	Sotsiaalkindlustusamet
SKAIS	sotsiaalkaitse infosüsteem
STAR	sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
ÜHT	väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus