4  Teenuseosutajate arv, tegevuskohad ja teenuskohad MTR-i järgi

4.1 Sissejuhatus

Peatükk annab ülevaate ööpäevaringse üldhooldusteenuse (ÜHT) teenuseosutajatest Eestis aastatel 2023–2026. Analüüs on koostatud hooldereformi kontekstis, mille eesmärk on tagada kõigile abivajajatele ühtlasem juurdepääs hooldusteenustele üle Eesti.

Peatükk vastab järgmistele küsimustele:

1. Kui palju on ÜHT teenuseosutajaid, tegevuskohti ja teenuskohti aastatel 2023, 2024, 2025 ja 2026 ning kuidas on need vahemikus 2023–2026 muutunud?
2. Kuidas on KOV-id ja maakonnad tegevus- ja teenuskohtadega kaetud ning kuidas on tegevus- ja teenuskohtade arv KOV-ides ja maakondades vahemikus 2023–2026 muutunud?
3. Kuidas on muutunud hooldus- ja abihooldustöötajate arv ning kas tööjõu kasv on olnud proportsionaalne teenuskohtade kasvuga?

Peatüki ülesehitus on järgmine. Alapeatükk 4.3 „Metoodika“ selgitab kasutatud andmeallikaid ja analüütilist lähenemist. Järgnevad alapeatükid, mis kirjeldavad teenuseosutajate arvu ja omandivormide muutust, tegevuslubade ning tegevuskohtade dünaamikat ja teenuskohtade piirkondlikku jaotust, sealhulgas kaetust võrreldes 65-aastaste ja vanemate elanike arvuga. Alapeatükk 4.9 „Hoolduspersonal“ käsitleb hooldustöötajate ja abihooldustöötajate arvu muutust ning hoolduspersonali teenuskoha kohta omandivormide lõikes. Peatükk lõpeb kokkuvõttega peamistest järeldustest.

Analüüs põhineb Majandustegevuse registri (MTR) andmetel ning lisaks on kasutatud kohaliku omavalitsuse rahvastikuandmeid ja H-veebi andmeid.

4.2 Kasutatud terminid

Hoolduspersonal – tegevusloal registreeritud hooldus- ja abihooldustöötajad kokku.

Teenuseosutaja – defineerime registrikoodi järgi. Teenuseosutaja on see, kellel on MTR-is ööpäevaringse üldhooldusteenuse (ÜHT) pakkumise tegevusluba. Sama registrikoodi alla kuuluvad tegevusload moodustavad ühe teenuseosutaja, ühel teenuseosutajal võib olla mitu tegevuskohta.

Teenuskoht – MTR-is registreeritud voodikohtade arv tegevuskohal.

Tegevuskoht – iga MTR-i aadress on eraldi tegevuskoht (ühes asukohas võib olla ka mitu aadressi, nt Lastekodu 6 ja Lastekodu 6/1 ning sellisel juhul on tegemist kahe tegevuskohaga).

Omandivorm – kes on teenuseosutaja omanik: erasektor (Eesti või välismaa eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik) või avalik sektor (riik või KOV).

Õiguslik vorm – äriühing (AS, OÜ), MTÜ, SA või KOV-i asutus.

4.3 Metoodika

MTR-i põhjal saame teenuseosutajate analüüsi teha alates 25.10.2023, sest varasemad väljavõtted puuduvad. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) edastas meile MTR-ist 7 väljavõtet vahemikus 25.10.2023–30.09.2025, nendest kasutame igal aastal oktoobrikuule lähimat väljavõtet ehk 25.10.2023 ja 30.09.2024. Nendele kahele lisame MTR-ist tehtud väljavõtted 22.10.2025 ja 02.02.2026. Suur osa MTR-i teenuseosutajate ülevaatest võrdleb kahte ajapunkti: 25.10.2023 ja 02.02.2026. Teenuseosutajana käsitleme MTR-is ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkumise registreerinud teenuseosutajaid registrikoodi järgi. Kui sama registrikoodiga juriidilisel isikul või KOV-i asutusel on mitu tegevusluba või ühel tegevusloal mitu tegevuskohta, siis teenuseosutaja määrame siiski registrikoodi järgi. Teenuseosutajana tegevuse alustamist ja lõpetamist määratleme tegevusloa järgi. Kui teenuseosutajal on tegevusluba, siis loeme ta tegutsevaks.

H-veebis on teenuseosutajate andmed ka 2021. ja 2022. aasta kohta, kuid puuduvad tegevuskohad ja tegevusload. Samuti on H-veebis mitmel juhul teenuseosutaja registrikoodiga, mis ei kajastu MTR-is (nt on teenuseosutaja koondanud tegevuskohad kahe registrikoodi alt ühe alla või muutnud õiguslikku vormi, nt SA-st AS-iks, mistõttu muutub ka registrikood, kuid H-veebis kajastub endiselt vana kood). Seetõttu põhineb teenuseosutajate analüüs MTR-i andmetel ajavahemikul 2023–2026. Analüüsi piiritleme ainult teenuseosutajatega, kes pakuvad ööpäevaringset üldhooldusteenust. Välja jätsime need teenuseosutajad, kelle ÜHT pakkumise tegevusloal on ainult ajutise või intervallhooldusteenuse pakkumine – 2026. aasta veebruaris oli selliseid teenuseosutajaid 10 (11 tegevusluba), kellel kokku oli 118 teenuskohta 11 tegevuskohas.

4.4 Registreeritud teenuseosutajad

ÜHT-d pakkuvate MTR-is registreeritud teenuseosutajate arv kasvas 25.10.2023 seisuga 145-lt 02.02.2026 seisuga 150-le (vt Tabel 4.1). Tegevuslubade arv kasvas 9 võrra ja tegevuskohtade arv 19 võrra. Tuleb arvestada, et tegevuskohtade arv põhineb aadressidel – tegevuskohtade arv suureneb ka siis, kui teenuseosutaja jagab samas asukohas tegevuskoha kaheks aadressiks (nt Lastekodu 6 → Lastekodu 6 ja Lastekodu 6/1). Teenuskohtade arv kasvas 1628 võrra ehk 14,4%.

Tabel 4.1. Teenuseosutajad 2023–2026

Aasta	Registrikoode	Tegevuslube	Tegevuskohti	Teenuskohti	Teenuskohti/ tegevuskohti
2023	145	152	215	11 287	52,5
2024	149	157	224	11 975	53,5
2025	148	159	231	12 548	54,3
2026	150	161	234	12 915	55,2
Muutus	+5	+9	+19	+1628	+2,7

Allikad: MTR, 2023–2026; autorite arvutused

Vahemikus 2023–2026 suurenes teenuseosutajate seas eraõiguslike äriühingute osakaal ning teiste õiguslike ja omandivormidega teenuseosutajate osakaal ei muutunud või vähenes (vt Joonis 4.1). 2026. aastal moodustavad erasektori äriühingud 39% ÜHT-d osutavatest teenuseosutajatest.

Joonis 4.1. Teenuseosutajate jaotus õigusliku vormi ja omaniku liigi järgi, 2023–2026

Allikad: MTR, 2023–2026; autorite arvutused

Kasumit mittetaotlevate teenuseosutajate seas on rohkem SA-sid kui MTÜ-sid, MTÜ-de omanikuks on üldjuhul erasektor ja SA-de omanikuks avalik sektor (vt Tabel 4.2). Riigile kuuluvad teenuseosutajad on üldjuhul haiglad, kes pakuvad ka ÜHT-d. 

Tabel 4.2. Teenuseosutajate jaotus õigusliku vormi ja omaniku liigi järgi, 2026

Õiguslik vorm	Omaniku liik	Teenuseosutajate arv
KOV-i asutus	KOV	35
MTÜ	Erasektor	11
MTÜ	KOV	2
SA	Erasektor	8
SA	KOV	22
SA	Riik	4
Äriühing	Erasektor	59
Äriühing	KOV	8
Äriühing	Riik	1
Kokku		150

Allikad: MTR, 2026; H-veeb, 2024; äriregister

Teenuseosutajal võib olla mitu tegevuskohta. Siin vaatame maakonna kõiki tegevuskohti ja seda, mitmele erinevale teenuseosutajale need kuuluvad ehk mitu erinevat teenuseosutajat maakonnas tegutseb. ÜHT-d pakkuvaid teenuseosutajaid oli enim Harju (22), Lääne-Viru (18) ja Pärnu (17) maakonnas, vähim Saare, Hiiu, Lääne, Järva ja Valga maakonnas (vt Joonis 4.2). Teenuseosutajate arv jäi vahemikus 2023–2026 samaks viies maakonnas, vähenes ühe võrra Valga maakonnas (kus pakutakse ÜHT-d edasi, aga teise teenuseosutaja alt) ja kahe võrra Põlva maakonnas (kolm asutust liitusid üheks – Kanepi Valla Hooldekeskuseks), ülejäänud maakondades kasvas teenuseosutajate arv 1–2 võrra.

Joonis 4.2. Teenuseosutajate arv maakondades 2026. aastal (kaardil värviga) ja muutus arvus võrreldes 2023. aastaga (kaardil numbriga)

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Teenuseosutajaid tegutseb 66 KOV-is 78-st: enim teenuseosutajaid on Tallinnas (9 teenuseosutajat 13 tegevuskohas), rohkem kui pooltes omavalitsustes on kaks või vähem teenuseosutajat (vt Joonis 4.3). Paljudes KOV-ides on sama palju tegevuskohti kui teenuseosutajaid, kuid mitmes KOV-is on ka rohkem tegevuskohti kui teenuseosutajaid ehk sel juhul on ühel või mitmel teenuseosutajal samas KOV-is mitu tegevuskohta. 12 KOV-is pole ühtegi ÜHT pakkujat.

Joonis 4.3. Teenuseosutajate ja tegevuskohtade arv omavalitsustes 02.02.2026 ja muutus võrreldes 2023. aastaga

Märkus: 2025. aastal ühinesid Toila ja Jõhvi vald, nimeks jäi Jõhvi vald.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Vahemikus 2023–2026 lõpetas tegevuse 9 teenuseosutajat, neist 4 KOV-i asutust, 3 SA-d/MTÜ-d ja 2 äriühingut. Kaheksas neist asukohtadest pakutakse ÜHT-d edasi, kuid varasemast erinevate registrikoodidega – enamasti liitus teenuseosutaja teise asutusega, aga säilitas tegevusloa. Näiteks kõik 4 tegevuse lõpetanud KOV-i asutust liideti KOV-i teiste asutustega. Vaatlusalusel perioodil on seega tegelikult ainult üks teenuseosutaja (Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla) turult lahkunud.

Vahemikus 2023–2026 lisandus 15 teenuseosutajat, kellel varem ei olnud tegevusluba ÜHT pakkumiseks. SA Narva Haigla sai tegevusloa ja lõpetas selle 2025. aastal, seega jätsime selle uute teenuseosutajate analüüsist kõrvale. 14 uuest teenuseosutajast 11 on erasektori äriühingud, üks avaliku sektori äriühing, üks KOV-i asutus ja üks erasektori SA (samas asukohas tegutses varem MTÜ, samades tegevuskohtades tegutseb uue õigusliku vormi, registrikoodi ja nimega SA) (vt Joonis 4.4). Uute teenuseosutajate seas ei ole MTÜ-sid, mis näitab, et MTÜ pole ÜHT pakkumiseks eelistatud õiguslik vorm.

Joonis 4.4. Vahemikus 2023–2026 tegevust alustanud ja 2026. aastal tegutsenud teenuseosutajate õiguslik ja omandivorm

Allikad: MTR, 2023–2026; autorite arvutused

4.5 Tegevusload

Uusi tegevuslube anti vahemikus 2023–2026 välja 12 ja kehtivus lõppes 3 loal.

Enamikul teenuseosutajatest on üks tegevusluba. Rohkem kui üks tegevusluba on 2026. aastal kuuel teenuseosutajal (vt Tabel 4.3). Nendest mitmed on liitumise teel saanud tegevuskoha koos tegevusloaga (nt Kanepi Valla Hooldekeskus, Iru Hooldekodu, SA Rõngu Hooldekodu). Üldjuhul registreerib teenuseosutaja ühele tegevusloale kõik tegevuskohad, sh sellised, mis tegutsevad nn hooldekodu ketina erinevates asukohtades. Südamekodud AS-il on erinevalt teistest ühe registrikoodi all 6 tegevusluba ehk igal eri asukohas tegutseval tegevuskohal on oma tegevusluba. Lisaks kuulub Südamekodude ketti teenuseosutajaid, kes on Südamekodud AS-ist eraldi juriidilised isikud ja kellel on igaühel üks tegevusluba.

Tabel 4.3. Teenuseosutajad, kellel on rohkem kui üks tegevusluba, 2026

Tegevuslubade arv	Teenuseosutaja	Õiguslik vorm
6	Südamekodud AS	Äriühing
3	Kanepi valla Hooldekeskus	KOV-i asutus
2	SeniorPlus Kodud OÜ	Äriühing
2	Iru Hooldekodu	KOV-i asutus
2	Tapa Valla Hooldekodu	KOV-i asutus
2	Sihtasutus Rõngu Hooldekodu	SA/MTÜ

Allikad: MTR, 2026; autorite arvutused

U 75%-l tegevuslubadel on ainult üks tegevuskoht (vt Joonis 4.5). Võrreldes 2023. aastaga on veidi vähenenud ühe tegevuskohaga tegevuslubade osakaal (76%-lt 73%-le) ning kasvanud kahe ja kolme tegevuskohaga tegevuslubade arv.

Joonis 4.5. Tegevusloa tegevuskohtade arv 2023. ja 2026. aastal

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

4.6 Tegevuskohad

Enamikul teenuseosutajatest on üks tegevuskoht: 2023. aastal 73,8%-l ja 2026. aastal 69,3%-l teenuseosutajatest (vt Joonis 4.6). Päris uues asukohas avas tegevuskoha vaid kaks enne 2023. aastat tegutsenud teenuseosutajat: Pihlakodu AS ja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, mõlemad uued tegevuskohad asuvad Tartus. Samas oli veel 10 teenuseosutajat, kellele tekkis uue aadressiga tegevuskohti, kuid need tegevuskohad tegutsesid juba 2023. aastal – kas teise registrikoodiga teenuseosutaja all või ühes tegevuskohas tekkis ühe aadressi asemele kaks (nt Lastekodu 6 → Lastekodu 6 ja Lastekodu 6/1). Aadressi mitmeks jagamine kajastub ka kahe ja kolme tegevuskohaga teenuseosutajate osakaalu kasvus (vt Joonis 4.6). Vahemikus 2023–2026 lisandunud uued teenuseosutajad alustasid tegevust 12 tegevuskohas, kus varem ÜHT-d ei pakutud – ülejäänud tegevuskohad asuvad aadressidel, kus pakuti ka varem ÜHT-d (nt Narvas, kus endise Moskva Patriarhaadi hoolekandeasutuse tegevuskohad läksid üle SA-le Narva Õigeusu Seek, ja Põhja-Pärnumaa vallas, kus endise SA Vändra Tervisekeskuse tegevuskohas tegutseb nüüd AS Vändra Õenduskodu). Juba varem tegutsenud ja uute teenuseosutajate peale kokku tekkis juurde 14 uut tegevuskohta, kus varem ei pakutud ÜHT-d.

Joonis 4.6. Teenuseosutajate tegevuskohtade arvu jaotus 2023. ja 2026. aastal

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Kuna enamikul teenuseosutajatest on üks tegevuskoht, on tegevuskohtade paiknemine maakondades ja KOV-ides sarnane teenuseosutajate omaga. Enim tegevuskohti on Harju ja Pärnu maakonnas (mõlemas 30), vähim Lääne, Saare ja Hiiu maakonnas (vt Joonis 4.7).

Joonis 4.7. Tegevuskohtade arv maakondades 2026. aastal (kaardil värviga) ja muutus arvus võrreldes 2023. aastaga (kaardil numbriga)

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

KOV-ide tasemel (vt Joonis 4.3) on tegevuskohti vähenenud ainult Tallinna linnas, kus AS Lääne-Tallinna Keskhaigla lõpetas ÜHT pakkumise.

Keskmiselt on teenuseosutajatel 2026. aastal 1,56 tegevuskohta. Keskmine tegevuskohtade arv teenuseosutaja õigusliku ja omandivormide lõikes on väga sarnane, eristuvad ainult KOV-ile või riigile kuuluvad äriühingud, kus keskmine tegevuskohtade arv on madalam (vt Joonis 4.8).

Joonis 4.8. Teenuseosutajate keskmine tegevuskohtade arv õigusliku ja omandivormi lõikes 2023. ja 2026. aastal

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

4.7 Teenuskohad

MTR-is registreeritud teenuskohtade põhjal on teenuskohti kõige rohkem Harju maakonnas (vt Joonis 4.9). Sellele järgnevad Ida-Viru, Tartu, Lääne-Viru ja Pärnu maakond. Kõige vähem teenuskohti on Hiiu maakonnas. Perioodil 2023–2026 on enim teenuskohti juurde loodud Tartu ja Harju maakonnas.

Joonis 4.9. Teenuskohtade arv maakondades 2026. aastal (kaardil värviga) ja muutus võrreldes 2023. aastaga (kaardil numbriga)

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

KOV-iti on teenuskohti 2026. aastaks võrreldes 2023. aastaga enim juurde loodud Tartu vallas (180), Kohtla-Järve linnas (174) ja Tartu linnas (148) (Joonis 4.10). Tartu vallas ei olnud 2023. aastal ühtegi teenuseosutajat, Tartu Südamekodu OÜ avas seal 2024. aastal tegevuskoha ja on järjest suurendanud teenuskohtade arvu (62-lt 180-le). Kohtla-Järve linnas suurendasid neljast olemasolevast teenuseosutajast kolm olemasolevates tegevuskohtades teenuskohtade arvu. Tartu linna tuli juurde üks teenuseosutaja (Pihlakodu AS ühe tegevuskohaga, kus on 137 teenuskohta) ja üks olemasolev teenuseosutaja (SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus) lõi juurde ühe tegevuskoha ning suurendas teenuskohtade arvu olemasolevas tegevuskohas.

Joonis 4.10. Teenuskohtade arv omavalitsustes 02.02.2026 ja muutus võrreldes 2023. aastaga

Märkus: 2025. aastal ühinesid Toila ja Jõhvi vald, nimeks jäi Jõhvi vald.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Teenuskohtade arv suurenes peamiselt laienenud eraõiguslikes äriühingutes, mille osakaal teenuskohtadest kasvas 48,2%-lt 54,8%-le (vt Joonis 4.11). Avaliku sektori MTÜ/SA-de teenuskohtade absoluutarv kasvas 41 teenuskoha võrra, aga osakaal vähenes. Nii KOV-i asutuste, erasektori MTÜ/SA-de kui ka KOV-ile või riigile kuuluvate äriühingute teenuskohtade arv on püsinud peaaegu muutumatuna, aga osakaal vähenenud.

Joonis 4.11. Teenuskohtade arv õigusliku ja omandivormi lõikes 2023. ja 2026. aastal

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Olemasolevaid tegevuskohti laiendades lisasid teenuskohti 30 teenuseosutajat, kes vahemikus 2023–2026 uusi tegevuskohti ei avanud – kokku 695 teenuskohta. Neist üle poole olid eraõigusliku äriühinguna tegutsevad teenuseosutajad ja ainult üks KOV-i asutus (vt Joonis 4.12).

Joonis 4.12. Vahemikus 2023–2026 olemasolevatesse tegevuskohtadesse teenuskohti lisanud teenuseosutajad õigusliku ja omandivormi järgi

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Enne 2023. aastat tegutsenud teenuseosutajatest 12-le tekkis juurde tegevuskohti (vt ka ptk 4.6), millega kokku loodi juurde 535 teenuskohta. Perioodil 2023–2026 vähendasid 6 teenuseosutajat teenuskohtade arvu kokku 59 võrra ning ÜHT pakkujana lõpetas tegevuse 9 teenuseosutajat, kellel oli 2023. aasta oktoobris kokku 434 teenuskohta. Siinkohal tuleb märkida, et nende 9 teenuseosutaja kõikides tegevuskohtades peale ühe (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 21 teenuskohaga) pakkusid 2026. aasta veebruaris teise registrikoodiga teenuseosutajad ÜHT-d edasi.

2023–2026 lisandus 14 teenuseosutajat, kes alustasid tegevust 12 uues tegevuskohas, ülejäänud tegevuskohad asuvad aadressidel, kus ka varem pakuti ÜHT-d (vt ka ptk 4.6). Uued teenuseosutajad lõid kokku 891 teenuskohta. Enne 2023. aasta oktoobrit tegutsenud teenuseosutajad lisasid 1171 teenuskohta. Mõlemas arvus sisalduvad tegevuse lõpetanud teenuseosutajatelt üle võetud kohad. Uute teenuseosutajate 891-st teenuskohast 125 on kahest vanast tegevuskohast ülevõetud kohad, ülejäänud ülevõetud kohtadest on läinud olemasolevate teenuseosutajate kätte. See näitab, et sektori kasv tuli peamiselt olemasolevate teenuseosutajate laienemisest, mitte niivõrd uutest tulijatest.

Teenuskohtade muutuste kokkuvõte on esitatud Tabelis 4.4. Tabelis on kajastatud ainult need teenuseosutajad, kellel vahemikus 2023–2026 teenuskohtade arv muutus.

Tabel 4.4. Teenuskohtade arvu muutus vahemikus 2023–2026

Teenuseosutajate kategooria	Teenuseosutajaid	Teenuskohtade muutus
Varasemad teenuseosutajad – laiendasid olemasolevat tegevuskohta	30	+695
Varasemad teenuseosutajad – uued või muutunud aadressid	12	+535
Varasemad teenuseosutajad – vähendasid teenuskohti	6	–59
Varasemad teenuseosutajad kokku	–	+1171
Uued teenuseosutajad	14	+891
Tegevuse lõpetanud (vahemikus 2023–2026)	9	–434
Netokasv kokku	–	+1628

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Teenuskohtade arv tegevuskohtades varieerub oluliselt (vt Joonis 4.13), mis näitab, et Eestis tegutseb väga erineva suurusega hooldekodusid. Enamikus tegevuskohtades on kuni 60 teenuskohta, kuid leidub ka üle 100 teenuskohaga tegevuskohti. Võrreldes 2023. aastaga on 2026. aastaks suurenenud enim väikeste, kuni 20 teenuskohaga tegevuskohtade arv. Selline kasv võib olla tingitud kas uutest tegevuskohtadest või ka vanade asukohtade aadresside mitmeks jagamisest. Lisandunud on mõned suured tegevuskohad – nii uutes asukohtades kui ka samas asukohas laienemise tulemusel.

Joonis 4.13. Tegevuskohtade jaotus teenuskohtade arvu järgi 2023. ja 2026. aastal

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Tegevuskohtade suurus teenuskohtade arvu järgi õigusliku ja omandivormi lõikes (vt Joonis 4.14) näitab, et äriühingutena (nii era- kui avaliku sektori) tegutsevate teenuseosutajate tegevuskohad on keskmiselt suuremad (erasektori äriühingute mediaan 54 teenuskohta 2026. aastal, KOV-ile või riigile kuuluvate äriühingute mediaan 58 teenuskohta). Eraõiguslikud äriühingud on suuruse poolest kõige mitmekesisemad – leidub nii väiksemaid kui väga suuri tegevuskohti (kuni 420 teenuskohta). KOV-i asutuste tegevuskohad on keskmiselt väiksemad ja ühtlasema suurusega, aga leidub ka suuri tegevuskohti. MTÜ-de ja SA-de tegevuskohad jäävad teenuskohtade arvult kahe eelnimetatu vahele, on suhteliselt vähe varieeruvad ning on püsinud stabiilsena nii 2023. kui 2026. aastal.

Joonis 4.14. Teenuskohtade arv tegevuskohas õigusliku ja omandivormi lõikes 2023. ja 2026. aastal

Märkus: Karpdiagramm esitab järgmised parameetrid: 1. kvartiil (sellest allapoole jääb 25% tegevuskohti), mediaan (sellest alla- ja ülespoole jääb 50% tegevuskohti), 3. kvartiil (sellest allapoole jääb 75% tegevuskohti ja ülespoole 25%). Karpdiagrammi ülemise ja alumise piiri vahele jääb 50% tegevuskohtadest. Vurrud näitavad andmete hajuvust.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

4.8 Teenuskohtade arv 65+ vanuses elanikkonna suhtes

Eestis oli 2026. aasta alguses kokku 45 teenuskohta tuhande 65+ vanuses elaniku kohta. KOV-iti on suured erinevused (vt Joonis 4.15). Enamik KOV-e, kus teenuskohti lisandus, on 2026. aastal riigi keskmisest kõrgema katvusega. Suurima elanikkonnaga KOV-ides (Tallinn, Narva) on katvus madal, samas kui väikse elanikkonnaga KOV-id nagu Kanepi, Keila ja Väike-Maarja eristuvad väga kõrge katvusega. Teenuskohtade arvu tuhande 65+ elaniku kohta ja 65+ elanike osakaalu vahel on nõrk positiivne seos (r = 0,28).

Joonis 4.15. Teenuskohtade arv tuhande 65+ vanuses elaniku kohta 2026. aastal ja 65+ vanuses elanike arv tuhande elaniku kohta KOV-ides 2025. aastal. Horisontaaljoon tähistab riigi keskmist katvust

Allikad: MTR, 2026; Statistikaamet, 2025; autorite arvutused

Teenuskohtade lisandumise ja 65+ vanuses elanike kasvu vaheline seos KOV-ide lõikes on esitatud Joonisel 4.16. Teenuskohtade arvu kasv oli ebaühtlane: osades KOV-ides lisandus teenuskohti palju (nt Tartu, Kuusalu, Kihnu vald), samal ajal kui paljudes KOV-ides jäi teenuskohtade arv samaks või isegi vähenes – vaatamata kasvavale 65+ vanuses elanikkonnale. Teenuskohtade arvu kasvu ja 65+ elanike kasvu vahel on nõrk positiivne seos (r = 0,29), mis tähendab, et teenuskohtade lisandumine ei ole tugevalt seotud kohaliku demograafilise vajaduse kasvuga.

Joonis 4.16. Teenuskohtade muutus tuhande 65+ vanuses elaniku kohta 2023–2026 ja 65+ vanuses elanike arvu muutus 2023–2025 KOV-ides

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; Statistikaamet, 2023 ja 2025; autorite arvutused

Maakondade tasandil on pilt sarnane: mida suurem on vanemate elanike osakaal, seda kõrgem on üldjuhul katvus teenuskohtadega ning enamikus maakondadest on katvus riigi keskmisest suurem (vt Joonis 4.17). Harju maakond eristub selgelt – madalaim katvus koos suhteliselt noorema elanikkonnaga.

Joonis 4.17. Teenuskohtade arv tuhande 65+ vanuses elaniku kohta 2026. aastal ja 65+ vanuses elanike arv tuhande elaniku kohta 2025. aastal maakondade lõikes. Horisontaaljoon tähistab riigi keskmist

Allikad: MTR, 2026; Statistikaamet, 2025; autorite arvutused

Joonis 4.18 näitab, kas teenuskohtade arvu kasv on olnud kooskõlas demograafilise muutusega ehk kas maakondades, kus vanemate inimeste arv on kasvanud, on lisandunud ka teenuskohti. Korrelatsioon on nõrgalt negatiivne (r = –0,22) ning usalduspiirid on laiad, seega statistiliselt olulisi järeldusi teha ei saa. Tulemus ei viita sellele, et maakonnad, kus vanemaealiste arv on kiiremini kasvanud, oleksid saanud proportsionaalselt rohkem teenuskohti.

Joonis 4.18. Teenuskohtade muutus tuhande 65+ vanuses elaniku kohta 2023–2026 ja 65+ vanuses elanike arvu muutus 2023–2025 maakondade lõikes

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; Statistikaamet, 2023 ja 2025; autorite arvutused

4.9 Hoolduspersonal

Vahemikus 2023–2026 kasvas tegevusloal registreeritud hooldus- ja abihooldustöötajate arv ehk hoolduspersonal 959 töötaja võrra ehk 28,7% (vt Tabel 4.5). Hoolduspersonal kasvas kiiremini kui teenuskohtade arv (14,4%), mis tähendab, et ühe teenuskoha kohta on hoolduspersonali varasemast rohkem.

Tabel 4.5. Teenuseosutajate hooldus- ja abihooldustöötajate arv ja hoolduspersonal teenuskoha kohta 2023–2026, MTR

Aasta	Hooldus- personal kokku	Hooldus- töötajaid	Abihooldus- töötajaid	Hooldus- personal teenuskoha kohta	Hooldus- töötajaid teenuskoha kohta	Abihooldus- töötajaid teenuskoha kohta
2023	3343	2219	1124	0,296	0,197	0,100
2024	3830	2509	1321	0,320	0,210	0,110
2025	4155	2837	1318	0,331	0,226	0,105
2026	4302	2933	1369	0,333	0,227	0,106
Muutus	+959	+714	+245	+0,037	+0,031	+0,006

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Nii abihooldus- kui ka hooldustöötajate arv kasvas vahemikus 2023–2026, kuid hooldustöötajate arv suurenes suhteliselt rohkem – moodustades 2026. aastal 68% hoolduspersonalist (2023. aastal 66%) (vt Joonis 4.19).

Joonis 4.19. Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate arv ja osakaal hoolduspersonalist 2023. ja 2026. aastal

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Hooldus- ja abihooldustöötajate arvud MTR-i väljavõtetes on saadaval ainult tegevusloa tasemel, seega kasutame hoolduspersonali teenuskoha kohta analüüsimiseks tegevusloa taset.

Hoolduspersonali suurus teenuskoha kohta tõusis perioodil 2023–2026: nii hooldustöötajate, abihooldustöötajate kui ka kogu hoolduspersonali suhtarv suurenes (vt Joonis 4.20).

Joonis 4.20. Tegevusloal registreeritud hoolduspersonal teenuskoha kohta 2023. ja 2026. aastal: hoolduspersonal kokku, hooldustöötajad ja abihooldustöötajad. Numbriga tähistame mediaani

Märkus: Karpdiagramm esitab järgmised parameetrid: 1. kvartiil (sellest allapoole jääb 25% tegevuslube), mediaan (sellest alla- ja ülespoole jääb 50% tegevuslube), 3. kvartiil (sellest allapoole jääb 75% tegevuslube ja ülespoole 25%). Karpdiagrammi ülemise ja alumise piiri vahele jääb 50% tegevuslube. Vurrud näitavad andmete hajuvust.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Hoolduspersonali suurus (abi- ja hooldustöötajad kokku) teenuskoha kohta tõusis kõigis õiguslikes ja omandivormides (vt Joonis 4.21). Kasv oli suurim MTÜ või SA-na tegutsevatel teenuseosutajatel (kus on ka väga suur varieeruvus hoolduspersonalis ühe teenuskoha kohta) ning väikseim KOV-i asutustes. Nii era- kui ka avaliku sektori äriühingutes on hoolduspersonali teenuskoha kohta kõige vähem. Kvartiilide vahemikud siiski kattuvad, seega on tegevuslubade lõikes varieeruvus suurem kui erinevus omandivormiti.

Joonis 4.21. Tegevusloal registreeritud hoolduspersonal (abi- ja hooldustöötajad kokku) teenuskoha kohta õigusliku ja omandivormi lõikes 2023. ja 2026. aastal. Numbriga tähistame mediaani

Märkus: Karpdiagramm esitab järgmised parameetrid: 1. kvartiil (sellest allapoole jääb 25% tegevuslube), mediaan (sellest alla- ja ülespoole jääb 50% tegevuslube), 3. kvartiil (sellest allapoole jääb 75% tegevuslube ja ülespoole 25%). Karpdiagrammi ülemise ja alumise piiri vahele jääb 50% tegevuslube. Vurrud näitavad andmete hajuvust.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Ka tegevusloal registreeritud abihooldustöötajate arv teenuskoha kohta üldjuhul tõusis, kuid suhteliselt vähe (vt Joonis 4.22). Vähim abihooldustöötajaid teenuskoha kohta on KOV-i asutustes ja erasektori MTÜ/SA-s (mediaanid mõlemas 0,07).

Joonis 4.22. Tegevusloal registreeritud abihooldustöötajad teenuskoha kohta õigusliku ja omandivormi lõikes 2023. ja 2026. aastal. Numbriga tähistame mediaani

Märkus: Karpdiagramm esitab järgmised parameetrid: 1. kvartiil (sellest allapoole jääb 25% tegevuslube), mediaan (sellest alla- ja ülespoole jääb 50% tegevuslube), 3. kvartiil (sellest allapoole jääb 75% tegevuslube ja ülespoole 25%). Karpdiagrammi ülemise ja alumise piiri vahele jääb 50% tegevuslube. Vurrud näitavad andmete hajuvust.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Samuti tõusis tegevusloal registreeritud hooldustöötajate arv teenuskoha kohta. Enim hooldustöötajaid teenuskoha kohta oli 2026. aastal erasektori SA-des ja MTÜ-des ning KOV-i asutustes (mediaan vastavalt 0,27 ja 0,26), kõige vähem erasektori äriühingutes (0,19) (vt Joonis 4.23). Abihooldustöötajaid oli neis kahes rühmas seevastu kõige vähem (mõlemas 0,07). Seega on KOV-i asutuste ning erasektori SA-de ja MTÜ-de hoolduspersonali struktuur teistest erinev: rohkem hooldustöötajaid ja vähem abihooldustöötajaid.

Joonis 4.23. Tegevusloal registreeritud hooldustöötajad teenuskoha kohta õigusliku ja omandivormi lõikes 2023. ja 2026. aastal. Numbriga tähistame mediaani

Märkus: Karpdiagramm esitab järgmised parameetrid: 1. kvartiil (sellest allapoole jääb 25% tegevuslube), mediaan (sellest alla- ja ülespoole jääb 50% tegevuslube), 3. kvartiil (sellest allapoole jääb 75% tegevuslube ja ülespoole 25%). Karpdiagrammi ülemise ja alumise piiri vahele jääb 50% tegevuslube. Vurrud näitavad andmete hajuvust.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

Kui võrrelda hoolduspersonali suurust teenuskoha kohta 2026. aastal nende lõikes, kes lisasid uusi tegevuskohti vs. need, kes ei lisanud, siis näeme, et suurt erinevust ei ole (vt Joonis 4.24). Seega ei ole uued tegevuskohad süstemaatiliselt erineva tööjõu juhtimisega kui varem tegutsenud tegevuskohad.

Joonis 4.24. Tegevusloal registreeritud hoolduspersonal teenuskoha kohta, uued vs. vanad tegevuskohad 2026. aastal. Numbriga tähistame mediaani

Märkus: Karpdiagramm esitab järgmised parameetrid: 1. kvartiil (sellest allapoole jääb 25% tegevuslube), mediaan (sellest alla- ja ülespoole jääb 50% tegevuslube), 3. kvartiil (sellest allapoole jääb 75% tegevuslube ja ülespoole 25%). Karpdiagrammi ülemise ja alumise piiri vahele jääb 50% tegevuslube. Vurrud näitavad andmete hajuvust.

Allikad: MTR, 2023 ja 2026; autorite arvutused

4.10 Kokkuvõte

Vahemikus 2023–2026 kasvas ÜHT pakkujate arv 145-lt 150-le ja teenuskohtade arv 11 287-lt 12 915-le.

Sektori kasv on eraettevõtlusekeskne. 14 uuest turule tulnud teenuseosutajast 11 on eraõiguslikud äriühingud. Eraõiguslike äriühingute osakaal kasvas nii teenuseosutajate (39%) kui ka teenuskohtade (54,8%) poolest. MTÜ-de, SA-de ja KOV-i asutuste osakaal vähenes kõigis mõõdikutes.

Kasv tuli peamiselt olemasolevate teenuseosutajate laienemisest. Enne 2023. aastat tegutsenud teenuseosutajad lisasid rohkem teenuskohti kui uued turule tulijad. Uued teenuseosutajad registreerisid 12 uut tegevuskohta, ülejäänud tegevuskohad tegutsevad aadressidel, kus varem juba ÜHT-d pakuti. Enne 2023. aastat tegutsenud teenuseosutajatest avas uues asukohas tegevuskoha vaid kaks. Tegevuskohtade arv kasvas lisaks uutele hoonetele ka aadresside ümberjaotamisest.

Teenuskohtade piirkondlik jaotus on ebaühtlane. 12 KOV-is 78-st puudub ÜHT teenuseosutaja. Eestis on kokku 45 teenuskohta tuhande 65+ vanuses elaniku kohta, kuid KOV-iti on suured erinevused. Suurtes KOV-ides (Tallinn, Narva) on riigi keskmisest oluliselt vähem teenuskohti 65+ elaniku kohta. Enamik KOV-e, kus perioodil 2023–2026 teenuskohti lisandus, on 2026. aastal riigi keskmisest kõrgema katvusega.

KOV-i tasandil on teenuskohtade arvu kasv nõrgalt seotud demograafilise vajadusega. Teenuskohtade arvu kasv on KOV-ide lõikes ebaühtlane ega ole tugevalt seotud 65+ elanike arvu kasvuga. Paljudes KOV-ides jäi teenuskohtade arv samaks vaatamata vanemaealiste arvu kasvule. Maakonnatasandil aga ei ole näha seost teenuskohtade arvu kasvu ja 65+ elanikkonna kasvu vahel – teenuskohti ei ole lisandunud rohkem nendesse maakondadesse, kus vanemaealiste arv on kiiremini kasvanud.

Hoolduspersonali suurus kasvas rohkem kui teenuskohtade arv. Hooldus- ja abihooldustöötajate arv teenuskoha kohta suurenes, mis tähendab, et teenuskohtade kaetus hoolduspersonaliga paranes. Samas ei ole kasv suur ja tegevuslubade lõikes on varieeruvus suur.