3 Rahvastik, hooldusvajadus ja üldhooldusteenuse kulud KOV-ides 2025–2050
3.1 Sissejuhatus
Raport annab ülevaate rahvastiku ja hooldusvajaduse arengutest ning prognoosib sellest lähtudes väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse (ÜHT) vajaduse ja KOV-ide hoolduskulu suuruse aastani 2050.
Rahvastiku vananemine kasvatab hooldusvajadust ja sellega seotud kulu. Samas KOV-ide tulubaas võib, aga ei pruugi rahvastiku vananedes kahaneda. Tööealise elanikkonna vähenemine küll kärbib töise tulu tulumaksu, kuid tulumaksureform seob KOV-i tulud senisest tugevamalt pensionituluga, mis rahvastiku vananemisega kasvab. Raporti keskne näitaja, hoolduskulu osakaal KOV-ide tulumaksutulust, koondab kulu ja tulu muutuse üheks suhtarvuks.
Esiteks vastame küsimusele, kui suure osa omavalitsuse elanikkonnast moodustavad vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad (65+). Selleks kirjeldame rahvastiku vanuselist struktuuri ja selle prognoositavat muutust kuni 2050. aastani. Vanemaealiste osakaal erineb omavalitsuseti mitmekordselt: 2025. aastal oli see väikseim Rae vallas (umbes 8%) ja suurim Loksa linnas (umbes 35%). Samuti joonistub välja selge geograafiline muster: demograafiliselt kõige vanemad on Kirde-Eesti linnad ja väiksemad maavallad ning kõige nooremad Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad (vt Joonis 3.1).
Märkus: 28.11.2025 liitus Toila vald senise Jõhvi vallaga ning moodustati ühendomavalitsus Jõhvi vald. Rahvastikukaartidel on kasutatud 2026. aasta halduspiire, mistõttu kajastub endise Toila valla territoorium Jõhvi valla koosseisus. Teenusevajaduse ja kulude prognoosi kaardid seevastu tuginevad 2025. aasta omavalitsuste jaotusele, kus Toila vald on eraldi.
Allikas: Statistikaameti tabel RV0240
Teiseks prognoosime ÜHT vajaduse, lähtudes iga KOV-i ja vanuserühma 2025. aasta kasutusmäärast, kuni 2050. aastani. Prognoos hoiab kasutusmäära tänasel tasemel, nii et kogu kasv tuleb rahvastiku vananemisest. Selle kõrvale esitame riigi tasandil kaks alternatiivset stsenaariumi, mis ei kirjelda ajas kulgevat muutust, vaid erinevat kasutusmäära taset: 1) kui suur oleks teenusevajadus siis, kui kogu enesehinnanguline katmata vajadus oleks rahuldatud; 2) kui Eesti kasutusmäär vastaks Soome tasemele.
Kolmandaks hindame teenusevajadusest tulenevat tööjõuvajadust ja sellega kaasnevat kulu: arvutame hooldus- ja abihooldustöötajate (hoolduspersonali) vajaduse, sellest tuleneva arvestusliku teenuskoha hoolduskomponendi maksumuse ja KOV-ide kogu hoolduskulu ning suhestame selle omavalitsuste tulumaksutuluga, saades eelarvekoormuse näitaja.
Prognoos on arvestuslik dekompositsioon, mitte käitumuslik ennustus: see näitab, mida tähendab rahvastiku koosseisu prognoositud muutus praeguse kasutus- ja kulustruktuuri juures. Mudel ei sisalda hinna- ega nõudlusreaktsioone, tagasisidet ega poliitikamuutusi. Rahvastikuprognoos on väljastpoolt antud sisend; kõik ülejäänud suurused on ankurdatud 2025. aasta (tulupoolel 2023. aasta) vaadeldud andmetele ning projitseeritud edasi demograafia ja Rahandusministeeriumi makroprognoosi indeksitega. Ebakindlust käsitleme kahel viisil: kulupoolel esitame tulemused nii nominaalselt kui ka muutumatu ühikukuluga (mis eraldab demograafia mõju palgakasvust) ja kasutusmäära poolel kahe alternatiivse tasemega. Tulemusi tuleb käsitada arengusuuna ja suurusjärguna, mitte täpsete tulevikuväärtustena.
Kasutatud andmeallikad on koondatud lisasse (vt Tabel 3.1).
3.2 Rahvastiku vanuseline struktuur ja selle prognoositav muutus 2050. aastani
Kuigi Eesti rahvaarv perioodil 2025–2050 tervikuna väheneb, kasvab samal ajal vanemaealiste elanike arv.1 Prognoosi kohaselt suureneb 2050. aastaks 65-aastaste ja vanemate elanike arv 74 887 inimese võrra ehk 26% võrreldes 2025. aastaga. Prognoosi järgi moodustavad 65-aastased ja vanemad 2050. aastaks umbes 27,4% Eesti elanikkonnast. Kasv ei jaotu vanemaealiste sees ühtlaselt: 65–84-aastaste arv suureneb 21%, 85-aastaste ja vanemate arv aga 60% ehk 24 327 inimese võrra (vt Joonis 3.2). Kiireim kasv on vanuserühmas, kus ÜHT kasutus on kõige laiem (vt Joonis 3.5), seega kasvab teenusevajadus kiiremini kui vanemaealiste arv tervikuna. Tööealiste arv kahaneb samal ajal 74 578 inimese võrra, mis kitsendab nii hoolduse rahastamise kui ka hoolduspersonali värbamise baasi.
Märkus: 0–19-aastased ei ole joonisel esitatud.
Allikas: Statistikaameti tabel RV084
Analüüsi tõlgendamisel tuleb arvestada, et KOV-id lähtuvad ÜHT pakkumisel rahvastikuregistri elukohaandmetest.2 Rahvastiku kirjeldus ja teenusevajaduse prognoos tuginevad Statistikaameti ning Infotehnoloogilise Mobiilsusobservatooriumi (IMO) rahvastikuprognoosile. Nende allikate ja rahvastikuregistri elukohaandmete vahel esineb erinevusi. Mandrimaakondades ulatub vahe kuni 2,5%-ni ja jääb 5 maakonnas 13-st alla 0,5%. Saartel on vahe kordades suurem: rahvastikuregistri järgi oli 2025. aastal Hiiu maakonnas eri vanuses elanikke 17,0% ja Saare maakonnas 7,7% rohkem kui rahvastikuprognoosi aluseks võetud Statistikaameti andmetes (vt Joonis 3.3).
Märkus: Positiivne väärtus tähendab, et rahvastikuregistris on elanikke rohkem kui Statistikaameti andmetes.
Allikad: Rahvastikuregister ja Statistikaameti tabel RV0240
Maakondade lõikes väheneb 65–84-aastaste absoluutarv 2050. aastaks kaheksas maakonnas 15-st: suhteliselt kõige rohkem Hiiu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonnas ning vähem Lääne, Järva, Viljandi, Valga ja Võru maakonnas. Absoluutarvult on suurim vähenemine Ida-Viru maakonnas. Teistes maakondades 65–84-aastaste arv kasvab. Kasv on kõige märgatavam Harju ja Tartu maakonnas (vastavalt +45 000 ja +10 000 inimest). Kuigi 65–84-aastaste absoluutarv mitmes maakonnas väheneb, suureneb vanuserühma osakaal kõigis maakondades rahvastiku üldise vähenemise ja vananemise tulemusel. 2025. aastal oli 65–84-aastaste osakaal suurim Ida-Viru (24,4%), Hiiu (23,5%) ja Jõgeva maakonnas (22,5%). 2050. aastaks on prognoosi järgi osakaal suurim Põlva maakonnas (27,0%), millele järgnevad Ida-Viru (26,4%) ja Valga maakond (25,9%). Aastatel 2025–2050 toimub suurim osakaalu kasv Harju (6,2 protsendipunkti) ja Tartu maakonnas (5,2 protsendipunkti) (vt Joonis 3.4).
Erinevalt 65–84-aastastest, kelle absoluutarv mitmes maakonnas väheneb, kasvab 85+ vanuserühma elanike arv 2050. aastaks kõikjal nii absoluutnumbrites kui ka osakaaluna. 2025. aastal oli 85+ elanike osakaal suurim Põlva (4,1%), Jõgeva (4,0%) ja Ida-Viru maakonnas (3,9%). 2050. aastaks on 85+ elanike osakaal suurim Ida-Viru maakonnas (8,1%), millele järgnevad Hiiu (7,7%) ja Põlva maakond (7,1%). Enim kasvab osakaal aastatel 2025–2050 Hiiu (4,4 protsendipunkti) ja Ida-Viru maakonnas (4,2 protsendipunkti). Nii 65–84 kui ka 85+ vanuserühma osakaal on 2025. ja 2050. aastal madalaim Harju ja Tartu maakonnas, samas kui absoluutarv ja selle kasv on Harjumaal teistest kaugelt suurem.
Allikas: Statistikaameti tabel RV084
Kuna Statistikaameti rahvastikuprognoos avaldatakse maakondade lõikes, kasutasime KOV-i tasandi prognoosiks IMO rahvastikuprognoosi.
KOV-ide lõikes on 85-aastaste ja vanemate elanike arvu muutus peaaegu kõikjal samasuunaline maakonna keskmisega, kuid KOV-ide-vaheliste erinevuste ulatus maakonna keskmisest varieerub (vt Joonis 3.29 ja Joonis 3.28). Kõige suuremad erinevused ilmnevad Harju ja Tartu maakonnas. 65–84-aastaste elanike arvu muutus KOV-ide lõikes varieerub rohkem ning üksikutes omavalitsustes võib selle vanuserühma elanike arv väheneda ka olukorras, kui maakonnas keskmiselt see suureneb, ja vastupidi. Üldjoontes on nii 85-aastaste ja vanemate kui ka 65–84-aastaste elanike arvu suhteline kasv suurem neis omavalitsustes, kus vastava vanuserühma osakaal elanikkonnas oli 2025. aastal väiksem. Eriti selgelt ilmneb see Tallinna ümbruse omavalitsustes, näiteks Kiili ja Rae vallas.
85-aastaste ja vanemate arv kasvab 2050. aastaks 77 omavalitsuses 78-st. Ainus erand on Ruhnu vald, kus vanuserühmas on täna viis inimest. Kasv on kõige kiirem Kiili (187%), Kadrina (186%) ja Rae vallas (181%) ning kõige aeglasem Alutaguse (4%), Kanepi (6%) ja Põltsamaa vallas (10%). Maakondade lõikes jääb 85+ rühma kasv vahemikku 16% (Põlva) kuni 73% (Hiiu); maakondade ja omavalitsuste kaupa vt lisast (Tabel 3.2).
65–84-aastaste arv jaguneb geograafiliselt selgelt kaheks. Kõige kiiremini kasvab see Tallinna ja Tartu lähivaldades: Rae (253%), Luunja (186%) ja Kiili vallas (160%). Ääremaal absoluutarv pigem kahaneb, kõige rohkem Lüganuse (30%), Põlva (26%) ja Põltsamaa vallas (23%). Kokku väheneb selle rühma absoluutarv 37 omavalitsuses. Mõlemas vanuserühmas kehtib sama baasiefekt: mida väiksem on vanuserühma osakaal täna, seda suurem on suhteline kasv (85-aastaste ja vanemate puhul astakkorrelatsioon –0,8). Sama muster kordub hiljem teenusevajaduse kasvus (vt Joonis 3.7): kiireim kasv on seal, kus lähtetase on madalaim.
Vanemaealiste arvu prognoos KOV-ide kaupa 2050. aastani on esitatud lisades: 65–84-aastaste arvu muutus (Joonis 3.29) ning 85-aastaste ja vanemate arvu muutus (Joonis 3.28). Teenusesaajate arvu prognoos KOV-ide ja vanuserühmade kaupa on esitatud lisas (Tabel 3.3).
3.3 Teenusevajaduse kasvu prognoos
Prognoosime ÜHT vajadust 2050. aastani. Sellest tulenev tööjõuvajadus, hoolduskulu ja eelarvekoormus on kirjeldatud järgnevates alapeatükkides.
Prognoos hoiab iga KOV-i ja vanuserühma kasutusmäära 2025. aasta tasemel, nii et kogu kasv tuleneb ainult rahvastikustruktuuri muutusest. Kuna 2050. aasta vanemaealised on täna juba sündinud, on see osa kasvust praktiliselt määratud. Keskmine 65-aastaste ja vanemate teenusesaajate arv kuus oli 2025. aastal 10 886 ja kasvab prognoosi järgi 2050. aastaks 14 745 inimeseni (35,4%).
Teenusevajadust mõõdame teenusekuudes ehk keskmises kuises teenusesaajate arvus. Iga KOV-i ja vanuserühma kohta arvutame STAR-i andmete põhjal 2025. aasta kasutusmäära, st hindame, kui suur osa vanuserühmast on keskmiselt kuus hooldusel, ja rakendame selle osakaalu vastava KOV-i rahvastikuprognoosile.3 Määra arvutame KOV-i tasandil, sest teenusesaajate osakaal erineb omavalitsuseti ning see erinevus kandub edasi ka prognoosi.
Kasutusmäär on alla 65. eluaasta väga madal ja tõuseb seejärel vanusega järsult, ulatudes riigi keskmisena vanimates rühmades kuni 31,9%-ni (vt Joonis 3.5).
Märkus: Riigi keskmine määr; KOV-ide tegelikud määrad varieeruvad selle ümber. Näidatud on 65-aastaste ja vanemate vanuserühmad.
Allikad: STAR, KOV-ide rahvastikuprognoos; autorite arvutused
Vaadeldud kasutusmäär on viimastel aastatel kõigis vanemates vanuserühmades tõusnud (vt Joonis 3.6). Tõus langeb kokku 2023. aasta juulis jõustunud reformiga, mis vähendas teenusesaaja omaosalust ja tõi teenusele inimesi juurde; 2025. aastaks näib kasv aeglustuvat. Kuna reform on nüüdseks jõustunud, ankurdame prognoosi reformile järgnenud 2025. aasta tasemele.
Märkus: Keskmine kuine osakaal vanuserühma rahvastikust (STAR-i teenusekuud jagatud 12 kuu ja rahvaarvuga). Nimetaja on Statistikaameti rahvaarv (RV0240); prognoosi määrad (Joonis 3.5 ja Joonis 3.8) põhinevad KOV-ide rahvastikuprognoosil, mistõttu 2025. aasta 85+ määr erineb neist veidi.
Allikad: STAR, Statistikaamet (RV0240); autorite arvutused
Prognoos hoiab kasutusmäära 2025. aasta tasemel ning ei eelda muutusi tervisekäitumises, pereabi kättesaadavuses, teenusepakkumises või inimeste ootustes.
Prognoosi järgi jaotub teenusevajaduse kasv KOV-ide vahel väga ebaühtlaselt (vt Joonis 3.7): mediaankasv on 34,0%, vahemikus –1,4% kuni 232,1%. Kiireim kasv on Tallinna ja Tartu lähivaldades (Rae, Kiili ja Luunja vald), kus rahvastik on täna kõige noorem. Kasv on seda suurem, mida vähem on KOV-is praegu teenusesaajaid: kümnes kiireima kasvuga KOV-is on neid keskmiselt 3,5 ja kümnes aeglaseima kasvuga KOV-is 14,8 tuhande elaniku kohta. Suur protsent tuleb seega madalalt baasilt: ka 2050. aastaks jõuab kümme kiireima kasvuga KOV-i alles keskmiselt 5,3 teenusesaajani tuhande elaniku kohta, mis jääb alla praeguse üleriigilise mediaani (10,4). Ääremaal, kus rahvastik on juba vana, jääb kasv seisma või pöördub negatiivseks, sest põlvkonnad, mis sel ajal teenust vajavad, on juba praegu küllaltki väikesearvulised.
Märkus: Teenusekuude protsentuaalne muutus 2025–2050 (prognoos). Kaart näitab kasvutempot, mitte lisanduvate teenuskohtade arvu: väikese praeguse mahuga KOV-ides annab väike arvuline lisandumine suure protsendi. Prognoosi kaardid ja KOV-ide joonised tuginevad 2025. aasta omavalitsuste jaotusele (79 KOV-i), kus Toila vald on eraldiseisev; rahvastiku alapeatüki kaartidel on Toila vald Jõhvi valla koosseisus.
Allikad: STAR, KOV-ide rahvastikuprognoos; autorite arvutused
Prognoosi kõrvale esitame riigi tasandil kaks alternatiivset stsenaariumi.4 Need ei kirjelda ajas kulgevat muutust, vaid alternatiivseid kasutusmäärade tasemeid, mis kehtivad kogu prognoosiperioodi vältel.5
- Täielik kaetus: teenusel on lisaks praegustele saajatele ka kõik, kes enda hinnangul vajavad lähima aasta jooksul ööpäevaringset hooldust väljaspool kodu. Täiendava vajaduse osakaalud pärinevad Turu-uuringute AS-i 2025. aasta hooldusvajaduse uuringust.6 Kuna küsitlus hõlmab hooldekodu elanikke vaid osaliselt ning vastajad on valdavalt kodus elavad inimesed, rakendame osakaalu ainult praegu katmata osale ja liidame saadud lisavajaduse olemasolevatele teenusesaajatele.7 See tähendaks 2025. aastal keskmiselt 15 964 teenusesaajat kuus ehk vajadus suureneks 5078 inimese võrra ja 2050. aastaks vajaks teenust 21 463. Tegu on nõudluse ülempiiriga muutumatu poliitika juures, mitte hinnanguga tegelikule hooldusvajadusele. Küsitlus mõõdab inimeste enda hinnangut, mitte hindamisinstrumendiga tuvastatud vajadust.
- Soome teenusstruktuur: kasutusmäär vastab Soome 2025. aasta tasemele, kus koduhoolduse osakaal on suurem ja ööpäevaringsel hooldusel on vähem inimesi.
2025. aastal tähendaks see 9560 ja 2050. aastaks 13 165 teenusesaajat. Soome andmed katavad ööpäevaringse hoolduse (ympärivuorokautinen hoiva), mis on Eesti ÜHT-ga lähim võrreldav kategooria.8 See tähendab elamist hooldekodus või teenusmajas, kus inimene saab ööpäevaringset hooldusteenust. Teenus hõlmab muu hulgas toitlustamist, koristamist, hügieenitoiminguid ning teisi toimetulekut toetavaid tegevusi. Seda osutatakse inimestele, kellel ei ole kodus enam võimalik hakkama saada ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega. Indikaator ei ühti välisriikide pikaajalise hoolduse süsteemide peatükis kasutatud kitsama institutsionaalse hooldusega, mis hõlmab sotsiaalvaldkonna pakutavat pikaajalist hooldust.
Mõlemad stsenaariumid on mõjutatud sarnasest demograafilisest survest. Nende vahe näitab, kui palju sõltub tulemus kasutusmäära eeldusest. Alternatiivid arvutame ainult riigi tasandil ja laiades vanuserühmades (65–79, 80–84, 85+), kuna kitsamaid lõikeid kummagi stsenaariumi allikad ei võimalda. Kõik KOV-i tasandi tulemused põhinevad rahvastikuprognoosil.
Alternatiivsete stsenaariumide erinevus prognoosist ei ole vanuserühmades sama (Joonis 3.8). Täieliku kaetuse juures kasvab kasutusmäär kõige rohkem 80–84-aastaste hulgas (1,9 korda), sest praegune kate on seal õhuke, ja kõige vähem 85-aastaste ja vanemate hulgas (1,3 korda), kus juba praegu on teenusel iga seitsmes vanuserühma kuuluv inimene. Soome tase seevastu erineb Eesti omast ainult nooremas otsas: 65–79-aastaste seas on Soomes ööpäevaringsel hooldusel 1,4 korda vähem inimesi kui Eestis, samas kui 85-aastaste ja vanemate määr on praktiliselt sama.
Märkus: „Praegune kasutus“ on prognoos, mis hoiab 2025. aasta kasutusmäära muutumatuna.
Allikad: STAR, KOV-ide rahvastikuprognoos, Turu-uuringute AS, Soome THL ja StatFin; autorite arvutused
Soome madal asutusepõhise pikaajalise hoolduse määr ei tulene tervemast rahvastikust, vaid teenusstruktuurist: pikaajalise hoolduse poliitika keskmes on kodus elamise toetamine nii kaua kui võimalik ning koduhoolduse osakaal ületab seal Euroopa Liidu keskmist. Stsenaarium näitab seetõttu, mida tähendaks Eesti jaoks samasugune nihe asutusepõhiselt hoolduselt koduhooldusele. Vahe hoolduskulus ei ole seega otseselt sääst, vaid kulu liikumine teise teenusesse, mida käesolev mudel ei hõlma.
Küsitlus võimaldab katmata vajadust vaadata ka maakonniti (vt Joonis 3.9). Absoluutarvult koondub see Harju ja Ida-Viru maakonda, kuid Lääne, Saare ja Jõgeva maakonnas ületab hinnanguline lisavajadus praegust teenusmahtu. Osakaaluna on riigis kaetud 57,6% enesehinnangulisest vajadusest, madalaim on kaetus Lääne maakonnas (30,8%, vt Joonis 3.10). Maakondade järjestusse tuleb suhtuda ettevaatlikult. Valim ise on suur, maakonna kohta 73–4922 vastajat, kuid vajadusest teatanuid on vähe: 12 maakonnas 15-st jääb neid alla viie. Hinnangute vahemikud kattuvad seetõttu ulatuslikult ja Hiiu maakonna null ei tähenda vajaduse puudumist, vaid seda, et 73 vastaja hulka ei sattunud ühtki teenust vajavat inimest. Just seetõttu on stsenaarium ise arvutatud riigi tasandil.
Märkus: Esimene rida näitab 2025. aastal teenusesaajate arvu (keskmine kuine arv), millele on liidetud küsitluse põhjal hinnatud lisavajaduse keskmine; sulgudes on selle hinnangu vahemik. Lisavajaduse hinnang hõlmab kõiki täiskasvanuid ja on seetõttu suurem kui täieliku kaetuse stsenaariumi lisand (5078 inimest), mis arvestab ainult 65-aastaseid ja vanemaid. Küsitluse maakonnavalimid on väikesed, mistõttu maakondade järjestust tuleb lugeda ligikaudsena.
Allikad: STAR, Turu-uuringute AS
Märkus: Kaetud osa on teenusesaajate arv jagatuna teenusesaajate ja küsitluse põhjal hinnatud lisavajaduse summaga. Joon näitab lisavajaduse hinnangu vahemikku, katkendjoon riigi keskmist (57,6%). Vahemikud on laiad, sest maakonna hinnangu taga on vaid mõni üksik vajadusest teatanud vastaja. Hiiu maakonna 100% tuleneb sellest, et 73 vastaja hulka ei sattunud ühtki teenust vajavat inimest.
Allikad: STAR, Turu-uuringute AS
Kumbki alternatiiv ei mõjuta demograafilist survet: ka madalaima taseme juures on teenusesaajaid 2050. aastal 1,2 korda rohkem kui täna tegelikult (vt Joonis 3.11). Kumbki tase on vaadeldud suurusest tuletatud, mitte tõenäosushinnang: raport ei väida, et kumbki neist realiseerub, vaid näitab, kui tundlik on tulemus kasutusmäära eelduste suhtes.
Märkus: „Praegune kasutus“ on prognoos ja algab vaadeldud 2025. aasta tasemelt. Kaks ülejäänut on hüpoteetilised kasutusmäära tasemed, mis kehtivad kogu perioodi vältel, mistõttu nende 2025. aasta väärtus erineb vaadeldust.
Allikad: STAR, KOV-ide rahvastikuprognoos, Turu-uuringute AS, Soome THL ja StatFin; autorite arvutused
Kasv koondub kõige vanematesse vanuserühmadesse. 85-aastaste ja vanemate teenusesaajate arv kasvab kiiremini kui nooremates rühmades ning kuna nende kasutusmäär on mitu korda kõrgem, annab see rühm ka suurima osa kogukasvust, sõltumata sellest, millist kasutusmäära taset eeldada (vt Joonis 3.12).
Märkus: „Praegune kasutus“ on prognoos, mis hoiab 2025. aasta kasutusmäära muutumatuna.
Allikad: STAR, KOV-ide rahvastikuprognoos, Turu-uuringute AS, Soome THL ja StatFin; autorite arvutused
3.4 Tööjõuvajaduse prognoos
Tööjõu- ja kuluvajadust analüüsime määrusega kehtestatud personalinormi alusel,9 mis annab läbipaistva alampiiri. Töötajate arvu väljendame läbivalt täistööajale taandatud töötajate arvuna (FTE), mida nimetame edaspidi täiskohaks. Tegelik mehitatus ületab miinimumnormi: 2025. aastal on hooldekodudes keskmiselt 0,297 täiskohta teenusesaaja kohta ehk 10% üle normi nõutava 0,270. Ka kohamaksumus sisaldab pakkuja juurdehindlust, mistõttu normipõhine arvestus näitab nii vajaduse kui ka kulu alampiiri.
Personalinorm nõuab ööpäevaringselt üht hooldustöötajat 36 teenusesaaja kohta ning päevasel ajal kokku vähemalt üht hooldus- või abihooldustöötajat 12 teenusesaaja kohta. Tundides kokku arvutatuna ja täistööajale taandatud aastase töömahu suhtes annab see 0,270 täiskohta teenusesaaja kohta.10 Tööjõuvajaduse saame teenusesaajate arvu ja selle kordaja korrutisena.
Personalinormi järgi kasvab hoolduspersonali vajadus 2937 täiskohalt 2025. aastal 3978 täiskohani 2050. aastaks.
Tööjõuvajaduse kasv jaotub KOV-ide vahel ebaühtlaselt (vt Joonis 3.13). Mediaan-KOV peab 2050. aastaks leidma 2,0 täiskohta 1000 elaniku kohta rohkem kui täna, suurim juurdekasv on Saarde vallas (7,9 täiskohta). Elaniku kohta kasvab vajadus kõige enam just vananenuima rahvastikuga KOV-ides, kus tööealine elanikkond samal ajal kahaneb: 2050. aastal on tööjõuvajaduse mediaan 5,0, vahemikus 0,7–12,4 täiskohta 1000 elaniku kohta.11
Märkus: Personalinormist tuletatud töötajate vajaduse muutus 2025–2050, täiskohta 1000 elaniku kohta. Vajaduse protsentuaalne kasv langeb kokku teenusevajaduse kasvuga (Joonis 3.7), sest töötajate arv on teenusesaajate arvuga võrdeline; kaart näitab seetõttu muutust elaniku kohta.
Allikad: STAR, KOV-ide rahvastikuprognoos; autorite arvutused
Kogu enesehinnangulise vajaduse katmine nõuaks juba täna 4307 ja 2050. aastal 5790 täiskohta; Soome teenusstruktuuri juures oleks vajadus 2050. aastal 3552 täiskohta (vt Joonis 3.14). Tööjõuvajadus on teenusevajadusega otseses võrdelises seoses, seega järgivad jooned täpselt teenusesaajate arvu.
Märkus: Töötajate vajadus määrusega kehtestatud personalinormi alusel (0,270 täiskohta teenusesaaja kohta). Arvestatud on vaid hooldus- ja abihooldustöötajaid.
Allikad: STAR, KOV-ide rahvastikuprognoos; autorite arvutused
3.5 KOV-ide hoolduskulu prognoos
Hooldekodu kohamaksumus jaguneb hoolduskomponendiks (hooldus- ja abihooldustöötajate tööjõukuluks, mille katmine on reformijärgselt KOV-i kohustus) ja teenusesaaja tasutavaks majutus-, toitlustus- ja muuks kuluks. Prognoosime KOV-i osa ehk hoolduskomponenti. Eelmises alapeatükis tuletatud personalinormi (0,270 täiskohta teenusesaaja kohta) korrutame ühe täiskoha tööjõukuluga, mis sisaldab lisaks brutotöötasule tööandja makse (33,8%).12 Hoolduskomponenti kuuluvad lisaks tööjõukulule ka tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli ja vaktsineerimise ning koolituse ja supervisiooni kulud (SHS § 22¹ lg 2). Neid eraldi ei hinda, sest ükski kasutatav andmeallikas ei esita neid tööjõukulust eristatuna; normibaas jääb seetõttu KOV-i tegelikust kohustusest väiksemaks. Ühe täiskoha kuutöötasu arvutame H-veebi andmetel hoolduspersonali täiskohtade töötasu kaalutud keskmisena; 2025. aastal on see 1524 € ja hoolduskomponent seega 550 € kuus ühe teenuskoha kohta. Kulu kasvatame ajas Rahandusministeeriumi makroprognoosi palgaindeksiga.
Arvutuses kasutame ühte riigi keskmist töötasu ametirühma kohta. Kuigi KOV-ide ja hooldekodude lõikes on töötasud erinevad, jääb KOV-ide töötasuerinevus mõõdukaks (vt Joonis 3.15). Hooldustöötaja keskmine töötasu jääb 80%-l KOV-idest vahemikku 1344–1761 € kuus (mediaan 1533 €) ja abihooldustöötajal 1157–1601 € (mediaan 1336 €). Riigi keskmise kasutamine on seetõttu mõistlik lihtsustus, mis kogukulu prognoosi oluliselt ei moonuta.
Märkus: Iga punkt on üks KOV (asutuste täiskohtadega kaalutud keskmine ametirühma kohta). Romb tähistab riigi täiskohtadega kaalutud keskmist. Üks ilmse andmeveaga asutus (töötasu üle 2500 € täiskoha kohta, arvestuses oli ekslikult haigla personal) on välja jäetud.
Allikas: H-veeb; autorite arvutused
Prognoosi järgi kasvab KOV-ide hoolduskulu (normibaas) 2025. aasta 72 miljonilt eurolt 2050. aastaks 271 miljonile (nominaalselt).
SKA hooldekodude hinnaseire järgi on KOV-ide tegelikult makstav hoolduskomponent 2025. aastal keskmiselt 675 € kuus ehk 23% normibaasist kõrgem.13 Kui kanda see vahe kogu prognoosiperioodile, oleks hoolduskulu 2050. aastal 271 miljoni asemel 333 miljonit eurot ning koormus tulumaksutulule 5,0% asemel 6,1%. Prognoosi järeldused sellest ei muutu, kuid kogu kulu- ja koormusrada nihkub ülespoole.
Hoolduskulu elaniku kohta jaotub KOV-ide vahel väga ebaühtlaselt, koondudes vananeva rahvastikuga maapiirkondadesse. 2025. aasta hindades kulub tüüpilises omavalitsuses täna 69 € elaniku kohta ja 2050. aastal 123 €; juurdekasv on mediaanis 50 € elaniku kohta ja suurima kasvuga omavalitsustes kuni 192 €.
Kogu enesehinnangulise vajaduse katmine tähendaks kulu juba 2025. aastal 105 miljonit ehk 34 miljonit rohkem kui praeguse kasutuse juures ja 2050. aastaks 395 miljonit. Soome teenusstruktuuri juures oleks kulu 2050. aastal 242 miljonit ehk 29 miljonit prognoositust vähem (vt Joonis 3.16).
Märkus: Hoolduskomponent normibaasil (personalinormist tuletatud miinimum-tööjõukulu), kasvatatud ajas palgaindeksiga. 2025. aasta väärtus ei ole prognoos ega tegelik kulu: see on vaadeldud teenusemaht korrutatud personalinormist tuletatud ühikukuluga. Vaadeldud hoolduskomponendi hind on sellest 23% kõrgem.
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi makroprognoos; autorite arvutused
Kui hoida ühikukulu 2025. aasta tasemel, kajastab kasv üksnes teenusevajaduse suurenemist (vt Joonis 3.17). Reaalhindades oleks prognoositud hoolduskulu 2050. aastaks 97 miljonit eurot (72 miljonilt); täieliku kaetuse juures oleks see 142 ja Soome teenusstruktuuri juures 87 miljonit eurot.
Märkus: Hoolduskomponent normibaasil; ühikukulu on hoitud 2025. aasta reaaltasemel, nii et kasv tuleneb ainult teenusevajaduse mahust. 2025. aasta väärtus ei ole prognoos ega tegelik kulu: see on vaadeldud teenusemaht korrutatud personalinormist tuletatud ühikukuluga. Vaadeldud hoolduskomponendi hind on sellest 23% kõrgem.
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide rahvastikuprognoos; autorite arvutused
3.6 KOV-ide tulumaksutulu prognoos
Tulumaksutulu prognoosime kahes lõikes: töise tulu ja pensionitulu tulumaks. Aluseks on 2023. aasta keskmine töine tulu ja pensionitulu elaniku kohta iga KOV-i ja vanuserühma kohta. Kasvatame tulusid vastavalt palga- ja pensioniindeksile, korrutame rahvastikuprognoosiga ja rakendame vastavaid maksumäärasid (arvestades tulumaksureformi).14 Mudeli 2025. aasta tulemuse kalibreerime KOV-ide tegelikule laekumisele. KOV-i tulumaks arvestatakse brutotulult enne maksuvaba tulu mahaarvamist, mistõttu maksuvaba tulu tõus ega üldise tulumaksumäära muutus KOV-i tulubaasi ei mõjuta.
KOV-ide tulumaksutulu kasvab nominaalselt 1982 miljonilt eurolt 2025. aastal 5456 miljonile 2050. aastaks (175,2%). Kasv jaguneb tululiikide vahel ebaühtlaselt: töise tulu tulumaks kasvab 148,3%, pensioni tulumaks aga 455,8%. Seetõttu tõuseb pensionitulu osakaal KOV-ide tulumaksutulust 8,8%-lt 17,7%-le (vt Joonis 3.18).
Nihke taga on kaks tegurit. Suurem osa muutusest toimub aastatel 2025–2027, mil tulumaksureform tõstab KOV-ile laekuva pensionitulu maksumäära 2,5%-lt 10,23%-le. Pärast reformi jätkab pensionitulu osakaal aeglast kasvu rahvastiku vananemise toel, samal ajal kui töise tulu tulumaksu laekumist pidurdab tööealise elanikkonna kahanemine. Vananevate KOV-ide tulubaas nihkub seega üha enam pensionäride suunas. Laekumise nominaalne kasv on KOV-ide lõikes väga ebaühtlane: mediaan 100,7%, ulatudes –6,3%-st 433,7%-ni, kusjuures kasv on aeglasem just kahaneva tööealise rahvastikuga KOV-ides, kus hoolduskulu surve on suurim. 2025. aasta hindades püsib tulumaksutulu elaniku kohta enamikus omavalitsustes tänasel tasemel ja 38 omavalitsuses 78-st see kahaneb (vt Joonis 3.25 lisas). Ka tulubaasi koosseis erineb KOV-iti märkimisväärselt: vananenud KOV-ides annab 2050. aastal pensioni tulumaks suure osa laekumisest, nooremates aga domineerib töine tulu (vt Joonis 3.26 lisas).
Märkus: Nominaalne: tulu elaniku kohta on kasvatatud palga- ja pensioniindeksiga. Mudel kalibreeritud 2025. aasta tegelikule laekumisele.
Allikad: KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, KOV-ide rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi makroprognoos, Riigiraha.fin.ee saldoandmikud; autorite arvutused
Reaalhindades, kus tulu elaniku kohta on fikseeritud 2025. aasta tasemel, püsib tulumaksutulu praktiliselt muutumatuna, olles 2050. aastaks 2004 miljonit (1,1% vs. nominaalne 175,2%). Reaalne muutus peegeldab demograafiat ja tulumaksureformi: töise tulu tulumaks kahaneb tööealise elanikkonna vähenedes, pensionitulu tulumaks aga kasvab (vt Joonis 3.19).
Märkus: Tulu elaniku kohta on hoitud 2025. aasta reaaltasemel, nii et kasv tuleneb ainult demograafiast ja tulumaksureformist.
Allikad: KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, KOV-ide rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi makroprognoos, Riigiraha.fin.ee saldoandmikud; autorite arvutused
3.7 Hoolduskulu osakaal KOV-ide tulumaksutulust
KOV-ide normibaasil arvestatud hoolduskulu moodustab 2025. aastal 3,6% nende tulumaksutulust. 2050. aastaks tõuseb osakaal 5,0%-ni, sest hoolduskulu kasvab kiiremini kui tulumaksutulu, mida pidurdab tööealise elanikkonna kahanemine (vt Joonis 3.22). Tulumaksureform leevendab mõnevõrra survet vananevates KOV-ides, kus kasvav pensioni tulumaks toob lisalaekumist.
KOV-iti varieerub 2050. aasta koormus oluliselt (vahemikus 0,9–27,7%, mediaan 10,8%, vt Joonis 3.20). Riigi tasandil on osakaal samal ajal 5,0%, seega kannab tüüpiline KOV üle kahekordse riigi keskmise koormuse. Erinevus tuleneb sellest, et riigi koondnäitaja on kaalutud keskmine, milles domineerivad suured, nooremad ja jõukama tulubaasiga KOV-id (Tallinn, Tartu), samal ajal kui koormus koondub vananeva rahvastiku ja väiksema tulubaasiga KOV-idesse (osakaalu muutust 2025–2050 KOV-ide kaupa vt Joonis 3.27 lisas).
Märkus: Hoolduskomponent normibaasil (KOV katab normimiinimumi); nimetaja KOV-ide tulumaksutulu. Värviskaala ulatub 20%-ni, et üksikud äärmused ei suruks ülejäänud jaotust kokku. Sellest kõrgema koormusega omavalitsused on kujutatud skaala ülemise otsa värviga: Saarde (27,7%), Mustvee (27,1%), Setomaa (24,3%), Räpina (23,7%), Antsla (20,6%) ja Mulgi vald (20,4%).
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, Rahandusministeeriumi makroprognoos; autorite arvutused
Ka osakaalu tõus ise koondub vananeva rahvastikuga KOV-idesse: seal kasvab hoolduskulu koormus tulumaksutulule protsendipunktides kõige enam (vt Joonis 3.21).
Märkus: Osakaalu muutus protsendipunktides 2025–2050 (prognoos, normibaas).
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, Rahandusministeeriumi makroprognoos; autorite arvutused
Alternatiivsete kasutusmäärade tasemed nihutavad kogu koormuse üles või alla, muutmata selle tõusu. Kui kogu enesehinnanguline vajadus oleks kaetud, oleks koormus juba 2025. aastal 5,3% ja 2050. aastal 7,2%; Soome teenusstruktuuri juures jääks see 2050. aastal 4,4% juurde. Ka madalaim tase ületab 2050. aastaks tänase koormuse 1,2 korda, seega ei tulene eelarvesurve stsenaariumivalikust, vaid demograafiast.
Nimetaja mastaabi mõistmiseks: tulumaks moodustab KOV-ide tuludest ligikaudu 61,5%, mistõttu kogueelarve suhtes arvutatuna oleks 2050. aasta koormus 3,1% praeguse 2,2% asemel. Reform suunas KOV-idele vahendeid ka tasandusfondi kaudu, mida see prognoos ei hõlma.
Märkus: Hoolduskulu normibaasil. Nimetaja on KOV-ide tulumaksutulu, mitte kogueelarve.
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, Rahandusministeeriumi makroprognoos; autorite arvutused
Reformi rahastus on seotud pensionituluga, mis kasvab koos vanemaealiste arvuga. See ei tasakaalusta KOV-ide erinevusi. Mida suurema osa KOV-i tulumaksutulust annab 2050. aastal pensionitulu, seda suurem on ka hoolduskoormus (astakkorrelatsioon 0,84, vt Joonis 3.23). Viiendikus kõige suurema töise tulubaasiga KOV-idest, kus pensionitulu annab tulumaksutulust keskmiselt 12%, on hoolduskulu mediaanina 2,5% kogu tulumaksutulust, aga viiendikus KOV-idest, kus on kõige kõrgem pensionipõhine tulubaas (keskmiselt 47% kogu tulumaksutulust), on see 17,2%. Põhjus on tulubaasi mahus: pensionitulu maksustatakse KOV-i jaoks sama määraga nagu töist tulu, kuid keskmine pension on palgast oluliselt väiksem, mistõttu pensionipõhises KOV-is laekub elaniku kohta ligi kolmandiku võrra vähem tulumaksu (1097 € vs. 1598 €).
Märkus: Iga punkt on üks KOV (78 KOV-i; Ruhnu vald on välja jäetud). Katkendjoon on lineaarne trend. Hoolduskulu normibaasil. Vormsi vald eristub selgelt (pensionitulu osakaal 82%, järgmisel 52%): tegu on ühe väikseima omavalitsusega, kus vanemaealiste osakaal on riigi keskmisest tuntavalt suurem.
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, Rahandusministeeriumi makroprognoos; autorite arvutused
Hooldereformi seisukohalt on keskne küsimus, kas tulumaksureformi lisaraha katab teenusevajaduse kasvu. Riigi tasandil katab reformiraha 2025. aastal 82,6% hoolduskulust; kate püsib selle juures kuni 2030. aastani ja langeb 2050. aastaks 65,4%-ni. Absoluutsummas kasvab KOV-ide omavahenditest kaetav osa 12 miljonilt eurolt 94 miljonini aastas. Erinevus tuleb kasvutempodest: pensionitulu kasvab pensioniindeksiga ja pensionäride arvuga, hoolduskulu aga palgaindeksiga ja 85-aastaste ja vanemate arvuga, mis kasvab pensionäride arvust kiiremini (85-aastaste ja vanemate osakaal 65-aastaste ja vanemate seas kasvab eluea pikenemise tõttu).
Kate on KOV-iti väga erinev ja tüüpiline KOV on riigi keskmisest koondnäitajast kehvemas seisus: 2025. aastal katab reformiraha mediaan-KOV-is 71,1% hoolduskulust, riigi tasandil aga 82,6% (vt Joonis 3.24). Juba täna jääb reformiraha hoolduskulust väiksemaks 59 omavalitsuses 78-st, 2050. aastaks 69-s. Samal ajal jaotus laieneb: mediaan langeb 52,0%-ni ja alumises veerandis KOV-idest katab reformiraha alla 42,0% kulust.
Märkus: Iga punkt on üks KOV; kastid näitavad jaotuse kvartiile (keskmine paksem joon on mediaan). Punane romb on riigi keskmine kate, katkendjoon tähistab täielikku katet. Lisarahastus on hooldereformi osa KOV-ile laekuvast pensionitulu maksust (püsiv 1,88 protsendipunkti). Tasandusfondi kaudu makstavat hooldereformi toetust (2025. aastal ligikaudu 13% lisarahast) ei ole arvestatud. Hoolduskulu on normibaasil, seega alampiir: vaadeldud hoolduskomponendi hind on sellest ca 23% kõrgem. Telg ulatub 150%-ni; viies omavalitsuses (Harku, Maardu, Rae, Toila ja Vormsi) ületab kate mõnel aastal selle piiri. Kastid ja vurrud on arvutatud kõigi väärtuste põhjal. Ruhnu vald on välja jäetud.
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, Rahandusministeeriumi makroprognoos; autorite arvutused
3.8 Kokkuvõte
Eesti rahvastik vananeb kiiresti: prognoosi kohaselt kasvab 65-aastaste ja vanemate arv 2050. aastaks 74 887 inimese võrra (26%) ja moodustab siis ligikaudu 27,4% elanikkonnast, ehkki rahvaarv tervikuna väheneb.
Rahvastiku vananemine suurendab ÜHT vajadust ja koos sellega KOV-ide kulusid märkimisväärselt ka siis, kui kasutusmäär püsib tänasel tasemel. Kuna teenusevajadus kasvab tulubaasist kiiremini, tõuseb hoolduskulu osakaal KOV-ide tulumaksutulust 3,6%-lt 5,0%-le. See osakaal sõltub eeskätt teenusevajaduse kasvust ja rahvastikuprognoosi eeldustest.
Kogu enesehinnangulise vajaduse katmine tõstaks koormuse 2050. aastal 7,2%-ni, Soome teenusstruktuur langetaks selle 4,4%-ni, kuid isegi viimasel juhul jääb koormus tänasest (3,6%) kõrgemaks.
Koormus jaotub KOV-iti väga ebaühtlaselt: vananeva rahvastiku ja väiksema tulubaasiga KOV-ides ületab see riigi keskmist tüüpiliselt rohkem kui kahekordselt, nooremates ja suurema tulubaasiga linnades jääb aga tagasihoidlikumaks. Pensionitulule tuginev rahastus seda erinevust ei tasakaalusta: koormus on suurim just neis KOV-ides, kus pensionitulu annab tulumaksutulust suurima osa (vt Joonis 3.23). Reformiga suunatud lisaraha katab mediaan-KOV-i hoolduskulust 2025. aastal 71,1% ja 2050. aastaks 52,0%; juba täna jääb see kulust väiksemaks 59 omavalitsuses 78-st (vt Joonis 3.24). Reformi rahaline jätkusuutlikkus sõltub seetõttu mitte niivõrd riigi koondnäitajast, kuivõrd sellest, kuidas leevendatakse kõige enam koormatud KOV-ide olukorda.
Prognoosi tuleb tõlgendada arengusuuna, mitte täpse ennustusena. Peamised eeldused ja piirangud:
- prognoos hoiab kasutusmäära 2025. aasta tasemel ega arvesta tervise, pereabi kättesaadavuse ega teenusepakkumise muutust;
- alternatiivsed stsenaariumid on hüpoteetilised tasemed, mitte tõenäosushinnangud, ja kehtivad ainult riigi tasandil;
- Soome võrdlus eeldab teenusstruktuuri, mille saavutamine nõuaks koduhoolduse mahu kasvu, mille kulu jääb käesoleva mudeli fookusest välja;
- KOV-i hoolduskulu võrdsustatakse hoolduskomponendiga (näiteks väiksema sissetuleku hüvitis jääb arvestamata);
- hoolduskomponendist hinnatakse ainult tööjõukulu; tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli ja koolituse kulud (SHS § 22¹ lg 2 p 2–4) jäävad eraldi hindamata, sest andmeallikad neid tööjõukulust ei eralda, mistõttu normibaas alahindab KOV-i kohustust;
- tulubaas tugineb 2023. aasta tulujaotusele.
LISAD
Andmeallikad
Allikas | Sisu | Kasutus |
|---|---|---|
IMO. KOV-ide rahvastikuprognoos 2024–2050 | Rahvaarv KOV × vanuserühm (5-aastased kuni 100+) | Teenusevajaduse ja tulubaasi maht |
STAR (hoolekande register) | ÜHT-l olnud isikud kuude lõikes, sünniaeg, elukoha KOV | Teenusekuud KOV ja vanuse järgi 2025 |
H-veeb | Hooldus- ja abihooldustöötajate arv ja brutotöötasu | Hoolduskomponendi tööjõukulu |
SKA hooldekodude hinnaseire | Vaadeldud hoolduskomponent asutuste lõikes | Normibaasi ja tegeliku hoolduskomponendi võrdlus |
Rahandusministeeriumi makroprognoos (kuni 2070) | Palgakasv, tarbijahinnaindeks, pensioniindeks | Ühikukulu ja tulu kasv |
Statistikaamet. KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes (2023) | Töine tulu ja pensionitulu maksumaksja kohta | Tulumaksutulu baas |
Riigiraha.fin.ee saldoandmikud | KOV-ide tegelik tulumaksulaekumine | Tulumudeli kalibreerimine |
Turu-uuringute AS. Hooldusvajaduse uuring (2025) | Hinnang, kas vastaja võib lähima 12 kuu jooksul vajada ööpäevaringset hooldust väljaspool kodu | Täieliku kaetuse stsenaarium |
Soome THL ja StatFin (2025) | Ööpäevaringse hoolduse saajate osakaal vanuserühmiti | Soome teenusstruktuuri stsenaarium |
Tulemused KOV-ide lõikes
Põhitekst esitab tulemused riigi tasandil; vajaduse kasvu ja koormuse osakaalu geograafilise jaotuse näitavad lisaks põhiteksti kaardid (vt Joonis 3.7 ja Joonis 3.20). Kuna koormus jaotub KOV-ide vahel väga ebaühtlaselt, esitame lisas tulemused KOV-ide kaupa 2025 ja 2050 (prognoos): tulumaksutulu elaniku kohta, töise tulu ja pensionitulu osakaal tulumaksutulust ning hoolduskulu osakaal tulumaksutulust. KOV-id on järjestatud 2050. aasta taseme järgi.
Teenusesaajate arvud KOV-ide ja aastate kaupa on esitatud lisas (vt Tabel 3.3).
Märkus: Töise tulu ja pensionitulu tulumaks kokku, jagatud KOV-i koguelanikkonnaga. Mõlemad vood on viidud 2025. aasta hindadesse, töine tulu palgaindeksi ja pensionitulu pensioniindeksiga, seega on 2025. aasta väärtus sama mis nominaalne. Nominaalselt kasvavad kõik KOV-id ligilähedaselt sama palgakordaja võrra; 2025. aasta hindades on näha, kus tulubaas elaniku kohta tegelikult kahaneb. Ruhnu vald on välja jäetud.
Allikad: KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, KOV-ide rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi makroprognoos, Riigiraha.fin.ee saldoandmikud; autorite arvutused
Märkus: Osakaalud 2050. aasta nominaalsest tulumaksutulust; KOV-id järjestatud pensionitulu osakaalu järgi. Ruhnu vald on välja jäetud (2023. aasta pensionitulu andmetes negatiivne kirje väikese valimi tõttu).
Allikad: KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, KOV-ide rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi makroprognoos, Riigiraha.fin.ee saldoandmikud; autorite arvutused
Märkus: Hoolduskomponent normibaasil (KOV katab normimiinimumi); nimetaja KOV-ide tulumaksutulu. Osakaal on arvutatud sama aasta nominaalsetest summadest. Reaalhindadesse viimine seda ei asendaks, sest kulu deflateeritakse palgaindeksiga, tulu aga osalt palga- ja osalt pensioniindeksiga, mistõttu suhtarv muutuks. Ruhnu vald on välja jäetud.
Allikad: STAR, H-veeb, KOV-ide tulu vanuse ja soo lõikes, Rahandusministeeriumi makroprognoos; autorite arvutused
Vanemaealise elanikkonna ja teenusesaajate prognoos KOV-ide lõikes aastani 2050
Lisa esitab vanemaealise elanikkonna ja ÜHT saajate prognoosi KOV-ide kaupa 2050. aastani. Aluseks on rahvastikuprognoos (IMO); joonised 3.28 ja 3.29 näitavad vastavalt 85-aastaste ja vanemate ning 65–84-aastaste arvu muutust 2025–2050. Teenusesaajate arv tuleneb 2025. aasta vanuserühmapõhise kasutusmäära hoidmisest ehk prognoosist; alternatiivseid stsenaariume KOV-i tasandil ei esitata.
Tabel 3.2 võtab muutuse maakondade kaupa kokku ja toob välja iga maakonna kõige kiiremini ja kõige aeglasemalt vananeva omavalitsuse.
Maakond | KOV-ide arv | 65–84 muutus | 85+ muutus | Suurim 85+ kasv | Väikseim 85+ kasv |
|---|---|---|---|---|---|
Harju maakond | 16 | +44% | +49% | Kiili vald (+187%) | Tallinn (+33%) |
Hiiu maakond | 1 | –2% | +73% | Hiiumaa vald (+73%) | – |
Ida-Viru maakond | 7 | –17% | +45% | Narva-Jõesuu linn (+69%) | Alutaguse vald (+4%) |
Järva maakond | 3 | –8% | +48% | Järva vald (+55%) | Paide linn (+42%) |
Jõgeva maakond | 3 | –19% | +25% | Jõgeva vald (+48%) | Põltsamaa vald (+10%) |
Lääne maakond | 3 | –5% | +61% | Vormsi vald (+100%) | Lääne-Nigula vald (+51%) |
Lääne-Viru maakond | 8 | –2% | +47% | Kadrina vald (+186%) | Viru-Nigula vald (+24%) |
Pärnu maakond | 7 | +13% | +35% | Tori vald (+70%) | Pärnu linn (+26%) |
Põlva maakond | 3 | –17% | +16% | Räpina vald (+27%) | Kanepi vald (+6%) |
Rapla maakond | 4 | +14% | +49% | Kohila vald (+84%) | Märjamaa vald (+31%) |
Saare maakond | 3 | +9% | +50% | Saaremaa vald (+52%) | Ruhnu vald (–60%) |
Tartu maakond | 8 | +39% | +28% | Luunja vald (+128%) | Peipsiääre vald (+15%) |
Valga maakond | 3 | –3% | +39% | Valga vald (+54%) | Tõrva vald (+17%) |
Viljandi maakond | 4 | –8% | +32% | Viljandi vald (+51%) | Viljandi linn (+17%) |
Võru maakond | 5 | –1% | +35% | Võru vald (+50%) | Võru linn (+24%) |
Märkus: IMO rahvastikuprognoos, mis on ainus KOV-i tasandi prognoos; maakonna väärtused on selle omavalitsuste summa ja erinevad seetõttu põhitekstis esitatud Statistikaameti maakonnaprognoosist. Ruhnu vald (viis 85-aastast ja vanemat elanikku 2025. aastal) on Saare maakonna väikseima kasvu lahtris, kuid tema suhtarve ei saa teistega võrrelda. Hiiu maakonnas on üks omavalitsus.
Allikas: IMO
Märkus: 28.11.2025 liitus Toila vald senise Jõhvi vallaga ning moodustati ühendomavalitsus Jõhvi vald. Rahvastikukaartidel on kasutatud 2026. aasta halduspiire, mistõttu kajastub endise Toila valla territoorium Jõhvi valla koosseisus. Teenusevajaduse ja kulude prognoosi kaardid seevastu tuginevad 2025. aasta omavalitsuste jaotusele, kus Toila vald on eraldi.
Allikas: IMO
Märkus: 28.11.2025 liitus Toila vald senise Jõhvi vallaga ning moodustati ühendomavalitsus Jõhvi vald. Rahvastikukaartidel on kasutatud 2026. aasta halduspiire, mistõttu kajastub endise Toila valla territoorium Jõhvi valla koosseisus. Teenusevajaduse ja kulude prognoosi kaardid seevastu tuginevad 2025. aasta omavalitsuste jaotusele, kus Toila vald on eraldi.
Allikas: IMO
Maakond | KOV | Vanuserühm | Trend | 2025 | 2030 | 2035 | 2040 | 2045 | 2050 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Harju maakond | Anija vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 26 | 29 | 33 | 37 | 35 | 35 |
85+ | 18 | 18 | 20 | 24 | 31 | 34 | |||
Harku vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 24 | 29 | 34 | 43 | 52 | 62 | |
85+ | 27 | 32 | 36 | 42 | 50 | 62 | |||
Jõelähtme vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 24 | 27 | 34 | 40 | 44 | 49 | |
85+ | 12 | 13 | 14 | 17 | 21 | 26 | |||
Keila linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺ | 27 | 30 | 34 | 37 | 37 | 39 | |
85+ | 28 | 27 | 28 | 32 | 37 | 40 | |||
Kiili vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 10 | 12 | 15 | 18 | 21 | 27 | |
85+ | 9 | 11 | 14 | 18 | 24 | 28 | |||
Kose vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 33 | 35 | 37 | 40 | 42 | 43 | |
85+ | 34 | 38 | 40 | 43 | 50 | 58 | |||
Kuusalu vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 28 | 31 | 33 | 34 | 34 | 33 | |
85+ | 21 | 23 | 25 | 29 | 35 | 39 | |||
Loksa linn | 65–84 | ⎽⎽⎼⎻⎼⎼⎻⎼⎻⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺ | 11 | 12 | 11 | 11 | 10 | 10 | |
85+ | 7 | 10 | 11 | 12 | 15 | 16 | |||
Lääne-Harju vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺ | 54 | 63 | 71 | 76 | 80 | 83 | |
85+ | 36 | 39 | 41 | 51 | 60 | 67 | |||
Maardu linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 30 | 41 | 47 | 51 | 48 | 45 | |
85+ | 22 | 28 | 29 | 46 | 61 | 72 | |||
Raasiku vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 12 | 13 | 13 | 15 | 17 | 18 | |
85+ | 15 | 16 | 20 | 23 | 24 | 25 | |||
Rae vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 27 | 33 | 39 | 47 | 62 | 84 | |
85+ | 14 | 20 | 26 | 32 | 42 | 52 | |||
Saku vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 12 | 13 | 14 | 16 | 18 | 23 | |
85+ | 31 | 33 | 42 | 49 | 57 | 65 | |||
Saue vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 63 | 68 | 74 | 85 | 97 | 114 | |
85+ | 58 | 79 | 93 | 104 | 126 | 140 | |||
Tallinn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 1128 | 1237 | 1282 | 1320 | 1355 | 1461 | |
85+ | 1392 | 1394 | 1469 | 1680 | 1901 | 2021 | |||
Viimsi vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 41 | 45 | 51 | 59 | 69 | 85 | |
85+ | 47 | 59 | 69 | 78 | 89 | 100 | |||
Hiiu maakond | Hiiumaa vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 51 | 60 | 63 | 65 | 66 | 63 |
85+ | 49 | 53 | 61 | 72 | 81 | 89 | |||
Ida-Viru maakond | Alutaguse vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎻⎺⎺ | 28 | 30 | 33 | 34 | 34 | 33 |
85+ | 26 | 24 | 22 | 23 | 25 | 28 | |||
Jõhvi vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 62 | 71 | 78 | 78 | 70 | 66 | |
85+ | 65 | 57 | 61 | 74 | 91 | 94 | |||
Kohtla-Järve linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 185 | 227 | 240 | 225 | 195 | 174 | |
85+ | 144 | 123 | 135 | 189 | 231 | 233 | |||
Lüganuse vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎻⎻⎼ | 44 | 51 | 53 | 50 | 42 | 38 | |
85+ | 40 | 36 | 38 | 48 | 55 | 54 | |||
Narva linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 169 | 195 | 197 | 190 | 170 | 157 | |
85+ | 151 | 149 | 162 | 204 | 243 | 251 | |||
Narva-Jõesuu linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 21 | 27 | 32 | 32 | 31 | 30 | |
85+ | 16 | 17 | 19 | 23 | 29 | 32 | |||
Sillamäe linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 45 | 58 | 70 | 69 | 58 | 49 | |
85+ | 47 | 38 | 43 | 56 | 73 | 77 | |||
Toila vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 10 | 11 | 12 | 12 | 11 | 10 | |
85+ | 9 | 10 | 10 | 12 | 15 | 17 | |||
Järva maakond | Järva vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 63 | 66 | 70 | 71 | 71 | 65 |
85+ | 34 | 36 | 39 | 44 | 49 | 53 | |||
Paide linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 59 | 61 | 64 | 65 | 62 | 59 | |
85+ | 52 | 57 | 61 | 66 | 74 | 78 | |||
Türi vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 63 | 65 | 68 | 69 | 67 | 64 | |
85+ | 61 | 67 | 71 | 78 | 87 | 93 | |||
Jõgeva maakond | Jõgeva vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 112 | 116 | 117 | 114 | 108 | 102 |
85+ | 81 | 85 | 97 | 110 | 119 | 122 | |||
Mustvee vald | 65–84 | ⎼⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 42 | 45 | 47 | 47 | 46 | 43 | |
85+ | 46 | 41 | 40 | 45 | 48 | 52 | |||
Põltsamaa vald | 65–84 | ⎺⎻⎻⎼⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎺⎻⎻⎻⎼ | 74 | 71 | 75 | 74 | 69 | 63 | |
85+ | 76 | 75 | 70 | 73 | 79 | 84 | |||
Lääne maakond | Haapsalu linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 58 | 63 | 66 | 67 | 64 | 62 |
85+ | 59 | 64 | 71 | 83 | 96 | 106 | |||
Lääne-Nigula vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 58 | 62 | 65 | 68 | 65 | 62 | |
85+ | 41 | 43 | 48 | 51 | 58 | 63 | |||
Vormsi vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎻⎽⎽⎽⎼⎺⎺⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎺ | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | |
Lääne-Viru maakond | Haljala vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 15 | 17 | 17 | 17 | 18 | 17 |
85+ | 22 | 21 | 22 | 25 | 28 | 30 | |||
Kadrina vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 33 | 37 | 39 | 39 | 39 | 36 | |
85+ | 25 | 28 | 40 | 49 | 60 | 68 | |||
Rakvere linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 52 | 56 | 59 | 61 | 59 | 59 | |
85+ | 59 | 60 | 64 | 73 | 83 | 90 | |||
Rakvere vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺ | 24 | 27 | 29 | 29 | 28 | 29 | |
85+ | 24 | 24 | 25 | 32 | 37 | 40 | |||
Tapa vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 77 | 81 | 85 | 84 | 80 | 76 | |
85+ | 73 | 71 | 70 | 80 | 94 | 99 | |||
Vinni vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 39 | 44 | 48 | 50 | 49 | 45 | |
85+ | 40 | 40 | 40 | 46 | 55 | 65 | |||
Viru-Nigula vald | 65–84 | ⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 32 | 36 | 37 | 39 | 39 | 37 | |
85+ | 42 | 44 | 46 | 47 | 53 | 59 | |||
Väike-Maarja vald | 65–84 | ⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 31 | 33 | 34 | 33 | 30 | 27 | |
85+ | 29 | 33 | 36 | 40 | 46 | 49 | |||
Pärnu maakond | Häädemeeste vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺ | 33 | 36 | 38 | 42 | 42 | 44 |
85+ | 28 | 32 | 36 | 36 | 42 | 46 | |||
Kihnu vald | 65–84 | ⎼⎻⎽⎼⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎻⎼⎼⎻⎺⎺⎺ | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | 5 | |
85+ | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | |||
Lääneranna vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 36 | 36 | 37 | 39 | 39 | 38 | |
85+ | 32 | 34 | 35 | 36 | 41 | 45 | |||
Pärnu linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 251 | 253 | 273 | 286 | 293 | 305 | |
85+ | 277 | 287 | 287 | 301 | 338 | 373 | |||
Põhja-Pärnumaa vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 64 | 66 | 70 | 73 | 70 | 62 | |
85+ | 59 | 63 | 63 | 68 | 78 | 86 | |||
Saarde vald | 65–84 | ⎽⎽⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 36 | 34 | 35 | 36 | 34 | 30 | |
85+ | 37 | 56 | 58 | 59 | 62 | 67 | |||
Tori vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 53 | 59 | 63 | 68 | 72 | 74 | |
85+ | 41 | 42 | 45 | 53 | 60 | 70 | |||
Põlva maakond | Kanepi vald | 65–84 | ⎻⎽⎼⎽⎽⎽⎽⎼⎻⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺ | 52 | 53 | 55 | 55 | 53 | 52 |
85+ | 42 | 38 | 37 | 39 | 43 | 44 | |||
Põlva vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎽ | 76 | 77 | 81 | 82 | 78 | 60 | |
85+ | 90 | 92 | 96 | 106 | 118 | 107 | |||
Räpina vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 49 | 53 | 59 | 63 | 58 | 53 | |
85+ | 52 | 47 | 44 | 45 | 55 | 66 | |||
Rapla maakond | Kehtna vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 22 | 23 | 26 | 28 | 27 | 28 |
85+ | 24 | 25 | 25 | 27 | 32 | 36 | |||
Kohila vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 30 | 34 | 36 | 40 | 44 | 50 | |
85+ | 31 | 29 | 36 | 42 | 50 | 55 | |||
Märjamaa vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 51 | 54 | 52 | 54 | 53 | 51 | |
85+ | 42 | 45 | 48 | 53 | 58 | 60 | |||
Rapla vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺ | 66 | 71 | 76 | 79 | 79 | 78 | |
85+ | 77 | 85 | 88 | 98 | 110 | 123 | |||
Saare maakond | Muhu vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 9 | 9 | 10 | 11 | 11 | 11 |
85+ | 17 | 16 | 16 | 17 | 19 | 21 | |||
Saaremaa vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 168 | 183 | 186 | 202 | 216 | 206 | |
85+ | 174 | 181 | 195 | 208 | 226 | 267 | |||
Tartu maakond | Elva vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺ | 78 | 79 | 85 | 87 | 88 | 90 |
85+ | 72 | 76 | 73 | 76 | 83 | 93 | |||
Kambja vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 32 | 37 | 47 | 55 | 63 | 78 | |
85+ | 37 | 39 | 42 | 51 | 66 | 80 | |||
Kastre vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺ | 19 | 22 | 24 | 27 | 28 | 32 | |
85+ | 18 | 18 | 17 | 17 | 22 | 27 | |||
Luunja vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 12 | 14 | 17 | 22 | 26 | 33 | |
85+ | 12 | 14 | 14 | 16 | 20 | 27 | |||
Nõo vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 18 | 18 | 21 | 23 | 25 | 27 | |
85+ | 10 | 12 | 11 | 11 | 14 | 17 | |||
Peipsiääre vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 38 | 40 | 40 | 42 | 40 | 39 | |
85+ | 25 | 26 | 26 | 27 | 31 | 32 | |||
Tartu linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺ | 412 | 408 | 429 | 454 | 472 | 504 | |
85+ | 517 | 510 | 499 | 513 | 561 | 614 | |||
Tartu vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 48 | 52 | 60 | 71 | 79 | 92 | |
85+ | 50 | 56 | 62 | 67 | 83 | 101 | |||
Valga maakond | Otepää vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 48 | 48 | 51 | 54 | 56 | 55 |
85+ | 40 | 42 | 43 | 45 | 48 | 54 | |||
Tõrva vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 45 | 46 | 49 | 49 | 46 | 44 | |
85+ | 46 | 46 | 45 | 48 | 54 | 56 | |||
Valga vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 100 | 105 | 108 | 111 | 108 | 105 | |
85+ | 81 | 89 | 98 | 111 | 125 | 134 | |||
Viljandi maakond | Mulgi vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 70 | 77 | 86 | 91 | 82 | 75 |
85+ | 64 | 62 | 61 | 66 | 81 | 87 | |||
Põhja-Sakala vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 54 | 54 | 57 | 59 | 55 | 51 | |
85+ | 54 | 58 | 57 | 59 | 69 | 75 | |||
Viljandi linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 98 | 105 | 103 | 100 | 97 | 97 | |
85+ | 106 | 101 | 111 | 122 | 130 | 131 | |||
Viljandi vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 98 | 103 | 110 | 109 | 110 | 108 | |
85+ | 80 | 87 | 93 | 106 | 116 | 126 | |||
Võru maakond | Antsla vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 34 | 35 | 38 | 42 | 41 | 37 |
85+ | 27 | 24 | 25 | 25 | 30 | 37 | |||
Rõuge vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 25 | 27 | 29 | 29 | 27 | 24 | |
85+ | 28 | 25 | 25 | 27 | 32 | 37 | |||
Setomaa vald | 65–84 | ⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺⎺ | 27 | 28 | 30 | 31 | 30 | 26 | |
85+ | 18 | 19 | 19 | 19 | 21 | 24 | |||
Võru linn | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎻⎺⎺⎺ | 57 | 58 | 63 | 63 | 62 | 62 | |
85+ | 69 | 66 | 65 | 72 | 79 | 87 | |||
Võru vald | 65–84 | ⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎽⎼⎼⎼⎼⎻⎻⎻⎺⎺⎺⎺ | 63 | 69 | 76 | 83 | 82 | 81 | |
85+ | 56 | 53 | 55 | 59 | 72 | 83 |
Märkus: Näitaja on keskmine teenusesaajate arv kuus ehk teenusekuud jagatud kaheteistkümnega. Sama mõõtu kasutatakse kogu raportis. Prognoos hoiab iga KOV-i ja vanuserühma 2025. aasta kasutusmäära muutumatuna, kasv tuleneb üksnes rahvastikuprognoosist ja annab ligikaudse hinnangu arengusuunale, mitte täpset tulevikuväärtust. Veergudes on esitatud iga viies aasta, trendijoon katab kõiki aastaid vahemikus 2025–2050 ja näitab mõlema vanuserühma kogusummat. Alla viie inimese suurused lahtrid on tähistatud märkega „<5“. Kui KOV-il 2025. aastal vastavas vanuserühmas teenusesaajaid ei olnud, ei ole seda rida tabelis esitatud.
Allikad: STAR ja IMO; autorite arvutused
Rahvastiku lähteseis: Statistikaamet (2026), tabel RV0240: Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi, 1. jaanuar, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0240. Maakondlik rahvastikuprognoos: Statistikaamet (2024), tabel RV084: Prognoositav rahvaarv aastani 2050 maakonna ja vanuserühma järgi (aluseks 1. jaanuari 2024 rahvaarv), https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV084.↩︎
Siseministeerium (2025). Rahvastikustatistika. Elanike arvud KOV-ides 01.01.2025. https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/rahvastikustatistika#elanike-arv-kohalike↩︎
\(\text{kasutusmäär}_{k,v} = \text{teenusekuud}_{k,v,2025} / (12 \times \text{rahvastik}_{k,v,2025})\) ja \(\text{teenusekuud}_{k,v,t} = \text{kasutusmäär}_{k,v} \times \text{rahvastik}_{k,v,t} \times 12\), kus \(k\) on KOV, \(v\) vanuserühm ja \(t\) aasta.↩︎
Alternatiivse stsenaariumi koostamisel kaalusime ka 2025. aasta elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse jätku-uuringu andmete kasutamist. Turu-uuringute AS-i moodustatud tegevuspiirangute klastritest käsitlesime võimaliku lähendina tõsiste tegevuspiirangutega inimeste rühma, keda iseloomustavad eelkõige liikumis- ja liigutamispiirangud ning raskused iseseisva toimetuleku ja enesehooldusega. Hindasime võimalust kasutada tõsiste tegevuspiirangutega inimeste osakaalu äärmusliku abivajaduse indikaatorina ning määrata selle alusel ÜHT vajaduse võimalik ülempiir. Leidsime Turu-uuringute AS-i andmetele tuginedes, et tõsiste tegevuspiirangutega inimeste rühm ei vasta siiski ÜHT sihtrühmale – hooldekodus viibib vaid 1,9–4,1% tõsiste tegevuspiirangutega inimestest.↩︎
\(\text{teenusekuud}^{\text{alt}}_{b,t} = \text{teenusekuud}_{b,t} \times \text{kasutusmäär}^{\text{alt}}_b / \text{kasutusmäär}_{b,2025}\), kus \(b\) on vanuserühm. Kordaja ei sõltu aastast, seega on igas vanuserühmas kõigi kolme joone kasvutempo sama; koguarvu kasvutempo erineb vanuserühmade kaalu tõttu veidi.↩︎
Vainu, V., Korberg, E., Pohl, R., Karpištšenko, M., Merusk, K., Södor, K., Aren, H. ja Kaldaru, H. (2025). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu raport 2025. Turu-uuringute AS. https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2026-04/HOV%20uuringu%20raport%202025.pdf↩︎
\(\text{lagi}_b = \text{määr}_b + \text{E27}_b \times (1 - \text{määr}_b)\), kus \(\text{määr}_b\) on praegune kasutusmäär ja \(\text{E27}_b\) lisavajadusest teatanute osakaal kodus elavatest inimestest. Osakaal rakendub seega ainult teenuseta elanikele, keda on vanuserühmast \((1 - \text{määr}_b)\); kogu rühmale rakendatuna loeks arvutus topelt need, kes juba teenusel on. Küsitlus annab vanuse kohta kaks lõiget, 65+ ja 80+, seega tuletame 65–79 osakaalu nende kaalutud arvude vahena ning 80–84 ja 85+ saavad ühesuguse, 80+ rühma osakaalu. Vanusegradient on nii tegelikust lamedam ning 85-aastaste ja vanemate lisavajadus pigem alahinnatud.↩︎
Teenusesaajate arv: Finnish Institute for Health and Welfare (THL), andmetabel „Institutional care and housing services in social care by wellbeing services county“; THL-i indikaatori nimi on iäkkäiden ympärivuorokautinen palveluasuminen (eakate ööpäevaringne teenuselamine). https://sampo.thl.fi/pivot/prod/en/soshilmo/sos1/summary_sos1?palveluala_0=748098&palveluntuottaja_0=931764&pitkaaikaishoito_0=592854&ika_0=592845&sukupuoli_0=592842&mittari_0=592844 Vanuserühmade rahvaarv: StatFin, andmetabel „11rd – Population according to age (1-year 0–112) and sex, 1972–2025“. https://statfin.stat.fi/PxWeb/pxweb/en/StatFin/StatFin__vaerak/11rd.px/↩︎
Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määrus nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (RT I, 22.06.2023, 11) § 3, kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 20 lõike 4 ja § 22 lõike 6 alusel. Määrus jõustus 1. juulil 2023, kuid töötajate arvu nõuet peavad teenuseosutajad täitma hiljemalt 1. juuliks 2026.↩︎
Personalinorm on
\[\frac{\frac{24 \times 365}{36} + \left(\frac{1}{12} - \frac{1}{36}\right) \times 12 \times 365}{1804} \approx 0,270,\]
kus lugeja esimene liige on ööpäevaringse katte tunnivajadus saaja kohta aastas, teine päevase lisakatte oma (millest ööpäevaringne kate juba osa täidab), ja nimetaja 1804 on ühe täiskoha aastane töötundide arv. Tööjõuvajadus aastal \(t\) on \((\text{teenusekuud}_t / 12) \times \text{personalinorm}\).↩︎
Ruhnu vald on KOV-ide lõikes esitatud vahemikest välja jäetud. 130 elanikuga vallas ei olnud 2025. aastal ühtki ÜHT teenusesaajat, mistõttu püsivad maht, kulu, tööjõuvajadus ja eelarvekoormus mudelis kogu perioodi vältel nullis; 2023. aasta tuluandmetes on seal lisaks väikese valimi tõttu negatiivne pensionitulu kirje. Ruhnu määraks muidu iga vahemiku alumise otsa.↩︎
\(\text{HK}^{\text{norm}}_{\text{kuus}} = \text{personalinorm} \times \bar{w} \times (1 + \text{tööandja maksud})\), kus \(\bar{w} = \sum_a \text{brutotöötasu}_a / \sum_a \text{täiskohad}_a\) on täiskohtadega kaalutud keskmine kuutöötasu (summa asutuste ja ametirühmade \(a\) üle). Hooldustöötajad moodustavad täiskohtadest 76%. KOV-i hoolduskulu aastal \(t\) on \(\text{teenusekuud}_t \times \text{HK}_{\text{kuus},t}\) ja \(\text{HK}_{\text{kuus},t} = \text{HK}_{\text{kuus},2025} \times \text{palgaindeks}_t\).↩︎
Vahe jaguneb kaheks: 10 protsendipunkti tuleb miinimumnormist suuremast mehitatusest ja ülejäänud 13 protsendipunkti on seletamata jääk, mis sisaldab hoolduskomponenti kuuluvaid tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli ning koolituse kulusid, pakkuja juurdehindlust ja muid kuluerinevusi. Analüüsi põhitulemused on esitatud normibaasil.↩︎
\(\text{töine tulu}_{k,t} = \sum_r \overline{\text{töine tulu}}_{k,r} \times \text{palgaindeks}^{2023}_t \times \text{rahvastik}_{k,r,t}\) ja analoogselt pensionitulu pensioniindeksiga, kus \(k\) on KOV ja \(r\) vanuserühm ning indeksid on baasiga 2023 = 1. Laekumine on \(\text{tulumaks}_{k,t} = \big(\text{töine tulu}_{k,t} \times \tau^{\text{töö}}_t + \text{pensionitulu}_{k,t} \times \tau^{\text{pension}}_t\big) \times c\), kus kalibratsioonitegur \(c = \text{tegelik laekumine}_{2025} / \text{mudeli laekumine}_{2025}\). Mudelis on \(c = 1,025\): alt üles ehitatud laekumine jääb tegelikust 2,4% väiksemaks. Tegur rakendub ühtviisi töö- ja pensionivoole ega muuda seega nende omavahelist osakaalu.↩︎