6 Teenuseosutajate hindade analüüs
6.1 Sissejuhatus
Raportis analüüsime hooldekodude teenuskoha maksumuse ehk kohamaksumuse ja hoolduskomponendi kujunemist ning muutust 2023. aasta juulist 2025. aasta lõpuni. Käsitleme hinnastamismudeleid, hinnataseme seoseid hooldekodu taustatunnustega, teenuseosutajate küsitluses märgitud keskmise teenuskoha arve erinevust minimaalsest kohamaksumusest ning hoolduskomponendi seost tööjõukuludega.
Analüüsis kasutame Sotsiaalkindlustusameti (SKA) hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitluse, majandustegevuse registri (MTR) ja H-veebi andmeid. Analüüsiüksus on SKA hooldekodude hinnaseires eristatud hooldekodu. Hinnaseire hooldekodu ei vasta üks-üheselt MTR-i tegevuskohale ega teenuseosutajale ega H-veebi aruandlusüksusele, sest eri andmeallikates koondatakse teenuseosutaja tegevuskohti erinevalt. Sidusime hinnaseires kajastatud hooldekodud MTR-i 2026. aasta jaanuari väljavõttega tegevusloa numbri, registrikoodi ja aadressi alusel. Kui üks hinnaseire hooldekodu hõlmas mitut MTR-i tegevuskohta, koondasime need üheks hooldekoduks ja summeerisime nende teenuskohad. Vajadusel korrigeerisime teadaolevad registrikoodide ja aadresside ebakõlad.
SKA hinnaseire sisaldab 201 hooldekodu, millest 2 hooldekodu on uued ja neil puuduvad hindade andmed. Kohamaksumuse ja hoolduskomponendi andmed on alates 2023. aasta juulist kuni 31.12.2025. Hinnastamismudelite tüpoloogia koostasime hinnaseire tekstikirjelduste põhjal ja 13 hooldekodu hinnastamismudelit täpsustasime teenuseosutajate küsitluse vastustega. Kui hinnaseire ja küsitluse andmed läksid vastuollu, kasutasime hinnaseire andmeid. Taustatunnustena kasutasime teenuskohtade arvu (MTR), omandivormi (H-veeb) ja hooldekodu asukohta (hinnaseire). Analüüs kirjeldab kohamaksumuse ja hoolduskomponendi kujunemist ning muutust pärast reformi. Kuna võrreldav hinnaseire algab reformi jõustumise ajast, ei võimalda analüüs eristada reformi põhjuslikku mõju muudest samal ajal toimunud hinnamuutustest.
6.2 Kohamaksumuse hinnastamismudelid
6.2.1 Kohamaksumuse hinnastamise alused ja mudelid
Hooldekodude kohamaksumuse hinnastamismudelid erinevad. Osa hooldekodusid kasutab kõigile teenusesaajatele ühtset kohamaksumust, teistes sõltub kohamaksumus näiteks toa tingimustest, inimese hooldusvajadusest või diagnoosist. Mõnes hooldekodus kasutatakse korraga mitut hinnastamise alust.
Hinnastamismudelina käsitleme siin viisi, kuidas hooldekodu kohamaksumus on üles ehitatud. Hinnaseire ja teenuseosutajate küsitluse andmetel eristasime viit lihtsustatud hinnastamismudelit:
- üks hind – kõigile teenusesaajatele kehtib sama kohamaksumus;
- ruumipõhine hind – kohamaksumus sõltub toa või majutustingimuste erinevusest;
- diagnoosi- või hooldusvajadusepõhine hind – kohamaksumus sõltub teenusesaaja hooldusvajadusest, diagnoosist või profiilist;
- mitmedimensiooniline hind – kohamaksumust diferentseeritakse samaaegselt vähemalt kahe tunnuse, näiteks toa ja hooldusvajaduse järgi;
- muu hinnastamismudel – muud hinnastamise viisid, sealhulgas elukohapõhine hinnastamine või hinnavahemik, mille kujunemise alust ei ole hinnaseires täpsustatud.
Need viis mudelit on üksteist välistavad ehk iga hooldekodu kuulub analüüsis ühte hinnastamismudelisse. Mudelite moodustamisel lähtusime hinnaseires kirjeldatud hinnastamise alustest ning täiendasime seda teenuseosutajate küsitluse vastustega juhul, kui küsitlus andis hooldekodu hinnastamise kohta täpsemat infot.
Enne hinnastamismudelite võrdlemist vaatame, milliseid üksikuid hinnastamise aluseid hooldekodud kasutavad. Hooldekodud diferentseerivad kohamaksumust ruumide suuruse või nende mugavuste, hooldusvajaduse astmete ja kirjelduste (näiteks voodihaige), diagnoosi (näiteks dementsus, mäluhäired) või teenusesaaja elukoha (soodustus kohaliku omavalitsuse elanikele või kõrgem hind teistest kohalikest omavalitsustest pärit teenusesaajatele) järgi. Üks hooldekodu võib kasutada korraga mitut kohamaksumuse hinnastamise alust, näiteks eristada hinda nii toa kui hooldusvajaduse järgi. Osas hooldekodudes on hinnaseires märgitud hinnavahemik või hind alates teatud summast, kuid ei ole täpsustatud, millest konkreetse kohamaksumuse kujunemine selles vahemikus sõltub. Sellised hooldekodud liigitasime kategooriasse „täpsustamata hinnavahemik“. Mõni hooldekodu esitab kohamaksumuse ööpäevahinnana, kuigi valdavalt kasutatakse kuuhinda.
Kõige sagedamini kajastus hinnastamises üks baashind, mida kasutas 77 hooldekodu ehk 38,7% analüüsitud hooldekodudest. Hooldusvajaduse järgi eristas hinda 63 hooldekodu ehk 31,7%; toa järgi 51 hooldekodu ehk 25,6%. Diagnoosi või profiili järgi eristas hinda 24 hooldekodu ehk 12,1%, ning teenusesaaja elukoha järgi 5 hooldekodu ehk 2,5%. 31 hooldekodul ehk 15,6%-l märgiti hinnavahemik, mille kujunemise alust ei olnud täpsustatud. (vt Joonis 6.1)
Märkus: Üks hooldekodu võib kasutada samaaegselt mitut hinnastamise alust, mistõttu osakaalud ei summeeru 100%-ni.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Hinnastamise aluste kombinatsioonide põhjal liigitasime hooldekodud eespool kirjeldatud viide hinnastamismudelisse. Kõige levinum oli ühe hinnaga mudel, mida kasutas 67 hooldekodu ehk 34% analüüsitud hooldekodudest. Veidi enam kui veerand hooldekodudest kasutas mitmedimensioonilist hinnastamist, kus hind sõltus korraga mitmest tunnusest. Diagnoosi- või hooldusvajadusepõhist mudelit kasutas 16% ja ruumipõhist mudelit 10% hooldekodudest. Muude hinnastamismudelite alla kuulus 15% hooldekodudest. (vt Joonis 6.2)
Märkus: Hinnastamismudelid moodustasime SKA hooldekodude hinnaseire tekstikirjelduste põhjal ning täiendasime neid teenuseosutajate küsitluse vastustega. Iga hooldekodu kuulub ühte hinnastamismudelisse. Ühe hinnaga mudelisse kuuluvate hooldekodude arv on väiksem kui näitab Joonis 6.1, sest küsitluses täpsustas hooldekodu hinnastamismudelit detailsemalt.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused.
Ühtne kohamaksumus on iseloomulikum KOV-i omanduses olevatele ja väiksematele hooldekodudele, diferentseeritud hinnastamine aga erasektori ja suurematele hooldekodudele.
KOV-i omanduses olevatest hooldekodudest kasutab 54% kõigile teenusesaajatele ühtset hinda ja 33% diferentseerib kohamaksumust ruumi, hooldusvajaduse, diagnoosi või mitme tunnuse alusel. Erasektori hooldekodudest kasutab diferentseeritud hinnastamist 67% ning ühtset hinda 18%.
Diferentseeritud hinnastamine on sagedasem suuremates hooldekodudes: kuni 30 teenuskohaga hooldekodudest kasutab seda 36%, üle 100 teenuskohaga hooldekodudest 77%.
6.2.2 Kohamaksumuses sisalduvad teenused ja tooted
Hooldekodude kohamaksumus ei sisalda hooldekoduti samu teenuseid ja tooteid. Osa teenusesaaja igapäevaselt vajalikke tooteid ja teenuseid võib sisalduda kohamaksumuses, teiste eest tuleb lisaks tasuda. Seetõttu ei näita hooldekodu avaldatud kohamaksumus alati teenusesaajale kujunevat kogu arvet ning kohamaksumuste võrdlemisel on oluline arvestada sellega, mida hind sisaldab. SKA hooldekodude hinnaseire ei sisalda infot selle kohta, millised lisateenused ja -tooted on kohamaksumuses ning milliste eest tuleb eraldi tasuda. Seetõttu põhineb nende kulude käsitlus teenuseosutajate küsitlusel.
Teenuseosutajad avaldavad kohamaksumuse teabe veebilehel. Hinnainfo detailsus erineb teenuseosutajate lõikes ning sõltub hinnastamismudelist. Osa teenuseosutajaid esitab ühe fikseeritud kuutasu ja eraldiseisva hoolduskomponendi, teised eristavad hindu hooldusvajaduse, toa tüübi või muude tingimuste järgi. Mõnel juhul on avaldatud hinnavahemik või hind „alates“, ilma et veebilehelt oleks täpselt tuvastatav, millistel alustel konkreetne hind kujuneb. Esineb ka lahendusi, kus veebilehel on märgitud üksnes kohamaksumus „alates“ ning täpne maksumus selgub personaalse konsultatsiooni käigus. Samuti erineb see, kui detailselt kirjeldatakse kohamaksumuses sisalduvaid ja sellele lisanduvaid teenuseid ja tooteid: osal veebilehtedel on need eraldi loetletud, teistel piirdub hinnainfo kohamaksumuse ja hoolduskomponendi suurusega.
Teenuseosutajate küsitluse järgi sisaldub enamikus hooldekodudes kohamaksumuses inkontinentsitoodete kulu, kuid see ei kehti kõigi hooldekodude kohta (vt Joonis 6.3). Hambaravi sisaldub kohamaksumuses vaid üksikutes hooldekodudes. Raviteenuste omaosalus, maniküür ja pediküür ning juuksur sisalduvad kohamaksumuses ligikaudu kolmandikus kuni pooltes hooldekodudes, ravimid ja transport harvem. Osas hooldekodudest eristatakse retsepti- ja käsimüügiravimeid, millele kasutatakse erinevaid hinnastamise lahendusi. Mõnel juhul sisaldub toote või teenuse kulu kohamaksumuses ainult kindla piirmäärani, kuid selliseid hooldekodusid oli alla 10%.
Märkus: Punkt näitab nende vastanute osakaalu, kes märkisid kulu hinna sees olevaks kas täielikult või piirmääraga. Joon näitab 95% usaldusvahemikku, mis arvestab lõpliku üldkogumi suurust (N = 180).
Allikad: teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused
Hinnastamismudelid erinevad lisaks kohamaksumuse diferentseerimisele selle poolest, millised teenused ja tooted kohamaksumuses sisalduvad. Ühe hinnaga hooldekodudes sisalduvad ravimid ja juuksuriteenus kohamaksumuses sagedamini kui mitmedimensioonilise hinnastamisega hooldekodudes. Inkontinentsitoodete puhul ilmneb samasuunaline, kuid statistiliselt piiripealne erinevus. (vt Joonis 6.4)
Märkus: Joonisel on kulud, mille vastus „hinna sees“ erineb teenuskoha hinnastamise mudelite vahel vähemalt piiripealselt (p < 0,10). Punkt näitab osakaalu, joon 95% usaldusvahemikku, mis arvestab lõpliku üldkogumi suurust (N = 180).
Allikad: teenuseosutajate küsitlus, SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Mitmedimensioonilise hinnastamisega kaasneb teenusesaajale tavaliselt kõrgem kogukulu. Sellise hinnastamisega hooldekodudes on kohamaksumus kõrgem kui ühe hinnaga hooldekodudes ning samal ajal sisalduvad ravimid, juuksuriteenus ja osaliselt ka inkontinentsitooted kohamaksumuses harvemini. Mitmedimensioonilise hinnastamisega hooldekodudes kombineeruvad kõrgem võimalik hinnatase ja sagedamini eraldi lisakulud. Küsitluses märgitud keskmise arve analüüs näitab järgmises alapeatükis, et ka keskmise arve ja hinnakirja minimaalse hinna vahe on neis hooldekodudes suurem.
6.2.3 Küsitluses märgitud keskmise arve erinevus minimaalsest kohamaksumusest
Küsitluse ja hinnaseire võrdluses oli 2025. aasta detsembri keskmise arve mediaan 1487 ning samade hooldekodude minimaalse kohamaksumuse mediaan 1398 eurot. Hooldekodudel, mille hinda saime hinnaseire ja küsitluse põhjal võrrelda, oli keskmise arve ja minimaalse kohamaksumuse erinevuse mediaan 66 eurot. 81% hooldekodudest märkis küsitluses 2025. aasta detsembri keskmise arve, mis oli kõrgem kui minimaalse kohamaksumuse tase 31.12.2025.
Küsitluses märgitud keskmise arve ja minimaalse kohamaksumuse erinevus suureneb koos hinnastamismudeli diferentseeritusega. See on väikseim ühe hinnaga ja suurim mitme tunnuse alusel diferentseeritud hinnastamisega hooldekodudes (vt Joonis 6.5).
Märkus: Joonisel on küsitluses märgitud keskmise arve ja hinnaseire minimaalse kohamaksumuse vahe punkthinnangud 95% usaldusvahemikuga. Võrdluses on 90 hooldekodu, kes küsitlusele vastasid.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused
Erinevust põhjendati kõige sagedamini paremate elamistingimuste, suurema hooldusvajaduse ja lisateenustega (vt Joonis 6.6). Ligikaudu kolmandik küsitlusele vastanutest märkis, et keskmine arve minimaalsest kohamaksumusest ei erine.
Märkus: Punkt näitab põhjuse märkinud vastajate osakaalu nende hooldekodude seas, kes kirjeldasid keskmise arve ja minimaalse kohamaksumuse erinevuse põhjuseid (n = 68). Joon näitab 95% usaldusvahemikku, mis arvestab lõpliku üldkogumi suurust (N = 180).
Allikad: teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused
6.3 Kohamaksumuse tase ja kujunemine
6.3.1 Kohamaksumuse tase
Hooldekodude kohamaksumused erinevad märkimisväärselt ning hinnakirjas avaldatud minimaalne hind ei kirjelda alati teenusesaaja lõplikku arvet. SKA hinnaseire kajastab hooldekodude minimaalset ja maksimaalset kuist kohamaksumust, kuid ei sisalda tegelike arvete andmeid. Kohamaksumuse taset saame analüüsida SKA hinnaseire andmetel 31.12.2025 seisuga ning hinnamuutust kogu hinnaseire perioodil 2023. aasta juulist 2025. aasta lõpuni.
Hinnaseires oli kohamaksumuse info 199 hooldekodul. Hooldekodude kohamaksumused koonduvad valdavalt suhteliselt kitsasse hinnavahemikku, kuid jaotus ulatub üksikute kõrgete hindade tõttu pikalt ülespoole (vt Joonis 6.7). Kõige suurem kohamaksumus oli 3270 eurot kuus ja väikseim 900 eurot kuus.
Märkus: Histogrammid on joonistatud 100-euroste vahemike kaupa. Vertikaalsed jooned tähistavad mediaani ja keskmist.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Ühe hinnaga hooldekodudes langevad minimaalne ja maksimaalne kohamaksumus ootuspäraselt kokku (vt Joonis 6.8 diagonaalil paiknevad hooldekodud), diferentseeritud hinnastamise korral on maksimaalne kohamaksumus minimaalsest kõrgem. Diferentseeritud hinnastamist kasutatakse kõigil hinnatasemetel, kuid madalama hinnatasemega hooldekodudes on sagedamini kõigile teenusesaajatele kasutusel ühtne kohamaksumus. Kõrgema hinnatasemega hooldekodudes on seevastu sagedasem teenustingimustest lähtuv diferentseeritud hinnastamine.
Märkus: Iga punkt tähistab ühte hooldekodu ja HTML-versioonis saab punktile liikudes näha, millise hooldekoduga on tegemist. Diagonaalne joon näitab olukorda, kus minimaalne ja maksimaalne kohamaksumus kattuvad.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Hinnavahe ehk maksimaalse ja minimaalse kohamaksumuse vahe aitab näha, kui suur on hinnadiferentseerimine ühe hooldekodu sees. Hinnavahe oli 81 hooldekodus ehk 40,7%-s hinnaseire viimase ajapunkti hooldekodudest null. Kui vaadata vaid neid hooldekodusid, kus hinnavahe on positiivne, siis oli tüüpiline hinnavahe 260 eurot kuus ning keskmine hinnavahe 317 eurot. Suurim hinnavahe ulatus 1530 euroni. (vt Joonis 6.9)
Märkus: Joonisel on esitatud kohamaksumuse vahe ehk maksimaalse ja minimaalse kohamaksumuse erinevus.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Hooldekodude hinnatase erineb hooldekodu taustatunnuste järgi. Erinevused ilmnevad hinnastamismudeli, omandivormi, teenuskohtade arvu ja asukoha lõikes. Need tunnused on omavahel seotud, mistõttu kirjeldavad rühmade võrdlused hinnataseme erinevusi, kuid ei näita veel iga tunnuse iseseisvat seost kohamaksumusega.
Minimaalse kohamaksumuse mediaan erineb hinnastamismudelite vahel vähe (kuni 70 eurot) (vt Joonis 6.10). Madalam on minimaalne kohamaksumus ühe hinnaga ja ruumipõhise hinnastamismudeliga hooldekodudes. Maksimaalse kohamaksumuse erinevused on suured. Mitme tunnuse alusel diferentseeritud hinnastamismudeliga hooldekodu maksimaalse kohamaksumuse mediaan ületab ühe hinnaga mudeli mediaani 460 euro võrra.
Märkus: Vasak punkt tähistab minimaalse kohamaksumuse mediaani ja parem punkt maksimaalse kohamaksumuse mediaani.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused
Omandivormi järgi on KOV-i omanduses olevate hooldekodude kohamaksumuse mediaanid madalamad kui eraomanduses olevatel hooldekodudel (vt Joonis 6.11). Minimaalse kohamaksumuse mediaan erineb 140 euro ja maksimaalse kohamaksumuse mediaan 280 euro võrra. Osa erinevusest võib tuleneda asukohast ja hinnastamismudelist, mis samuti süstemaatiliselt omandivormiga seonduvad.
Märkus: Mõlemas paneelis näitab karbi keskjoon mediaani, karp kvartiilide vahemikku ning mediaani väärtus on joonisel tekstina. Punktid näitavad üksikut hooldekodu. HTML-versioonis saab punktide kohale liikudes näha hooldekodu nime ja hinnataset.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused
Võrreldes hooldekodude suurust ja kohamaksumust, näib, et hinnatase on kõrgem suuremates hooldekodudes. Kuni 100 teenuskohaga hooldekodude minimaalse kohamaksumuse mediaan on suurusrühmade (kuni 30, 31–60 ja 61–100 teenuskohta) vahel sarnane (1386–1400 eurot), maksimaalse kohamaksumuse mediaan aga suureneb koos hooldekodu suurusega (1468 eurolt 1640 euroni). Üle 100 teenuskohaga hooldekodudes on nii minimaalse (1590 eurot) kui ka maksimaalse kohamaksumuse mediaan (1850 eurot) kõrgem kui väiksemates hooldekodudes. Hinnajaotused kattuvad osaliselt siiski kõigis suurusrühmades, mistõttu ei erista teenuskohtade arv hooldekodude hinnataset üheselt (vt Joonis 6.12).
Märkus: Punktid näitavad hooldekodusid ning joon kirjeldab hinnataseme trendi teenuskohtade arvu kasvades. HTML-versioonis saab punktide kohale liikudes näha hooldekodu nime ja hinnataset.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
Maakondade hinnatasemetest eristub selgelt Harjumaa. Harjumaa minimaalse kohamaksumuse mediaan oli 280 eurot kõrgem kui järgmise kohamaksumuse suurusega maakonnas, Jõgevamaal, ning 480 eurot kõrgem kui madalaima mediaaniga maakondadel. Harjumaa maksimaalse kohamaksumuse mediaan oli 2010 eurot. Ülejäänud maakondade kohamaksumused paiknesid märksa kitsamas vahemikus, minimaalsed kohamaksumused 1300–1500 eurot kuus ja maksimaalsed vahemikus 1370–1674 eurot kuus (vt Joonis 6.13).
Märkus: Taustal olevad punktid näitavad üksikute hooldekodude minimaalset ja maksimaalset kohamaksumust maakonna lõikes. Vasak punkt tähistab minimaalse kohamaksumuse mediaani ja parem maksimaalse kohamaksumuse mediaani. Üle 2200 euro kohamaksumusi (peamiselt Harjumaal) taustapunktidena ei kuvata.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
6.3.2 Hoolduskomponent osana kohamaksumusest
Hooldereformiga tuli teenuseosutajatel eristada kohamaksumusest hoolduskomponent, ehk rahasumma, mis vastab SHS § 22¹ lg-s 2 nimetatud hoolduskuludele. Hoolduskulud hõlmavad hooldus- ja abihooldustöötajate tööjõukulusid ning muid seaduses nimetatud töötajatega seotud kulusid, nagu tööriietus ja isikukaitsevahendid, tervisekontroll ja vaktsineerimine ning koolitus ja supervisioon. Hoolduskomponent on teenuseosutaja hinnas eristatud arvestuslik summa ega ole samastatav teenuseosutaja tegelike hoolduskuludega. Allpool analüüsime hoolduskomponendi taset, osakaalu ja seost tööjõuandmetega ning teenuseosutajate kirjeldatud hoolduskomponendi arvestuspõhimõtteid.
Osa hooldekodudest (31.12.2025 seisuga 33) on kehtestanud mitu hoolduskomponendi taset (vt Joonis 6.14). Hoolduskomponenti diferentseerib võrreldes kohamaksumusega oluliselt vähem hooldekodusid.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Minimaalse hoolduskomponendi mediaan oli 31.12.2025 seisuga 690 eurot kuus ja maksimaalse hoolduskomponendi mediaan 700 eurot kuus (vt Joonis 6.15). Keskmised olid vastavalt 713 ja 739 eurot. Hoolduskomponent jäi vahemikku 490 eurot (SA Narva-Jõesuu Hooldekodu) kuni 1353 eurot (viis Pihlakodu AS-i hooldekodu).
Märkus: Pidev joon tähistab mediaani ja katkendjoon keskmist.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Kõrgema kohamaksumusega hooldekodudes on ka hoolduskomponent eurodes üldiselt suurem. Seos ilmneb nii minimaalse kui maksimaalse hoolduskomponendi ja kohamaksumusega, kuid sama hinnatasemega hooldekodude hoolduskomponendid erinevad märkimisväärselt. Kohamaksumuse tase ei määra seega üheselt hoolduskomponendi suurust. (vt Joonis 6.16)
Märkus: Iga punkt tähistab ühte hooldekodu. Trendijooned näitavad hoolduskomponendi ja kohamaksumuse lineaarset seost ning hall ala seose 95% usaldusvahemikku.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Hoolduskomponendi suurus suureneb koos kohamaksumusega, kuid kõrgemate hindade erinevused ei tulene samas ulatuses hoolduskomponendi suurenemisest. SKA hinnaseire andmetel on minimaalse hoolduskomponendi osakaalu mediaan minimaalsest hooldekodu kohamaksumusest 49% ja maksimaalse hoolduskomponendi ning kohamaksumuse korral 46%. Minimaalsel kohamaksumusel püsib hoolduskomponendi osakaal eri hinnatasemetel suhteliselt stabiilsena, maksimaalsel kohamaksumusel on hoolduskomponendi osakaal kõrgema hinnatasemega hooldekodudes väiksem. (vt Joonis 6.17)
Märkus: Iga punkt tähistab ühte hooldekodu. Trendijoon näitab hoolduskomponendi osakaalu ja kohamaksumuse lineaarset seost ja hall ala selle 95% usaldusvahemikku.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Suurema kohamaksumuse korral on hoolduskomponent eurodes samuti suurem, kuid erinevus ei liigu samas proportsioonis kohamaksumuse suurenemisega. Eriti maksimaalsel kohamaksumusel tuleneb kõrgem hinnatase suuremas ulatuses muudest kohamaksumuse komponentidest kui hoolduskomponent.
Hoolduskomponendi maakondlikust jaotusest eristub teistest kõrgema hoolduskomponendiga Harjumaa, kus mediaan oli 848 eurot kuus. Ülejäänud maakondades jäi hoolduskomponendi mediaan 600–750 euro vahele, madalaim oli see Raplamaal (600 eurot) ja Võrumaal (610 eurot) (vt Joonis 6.18). Kuna enamik hooldekodusid kasutab ühte hoolduskomponendi taset, kasutame maakondlikus võrdluses võrreldava näitajana minimaalset hoolduskomponenti.
Märkus: Maakonna mediaan on arvutatud hooldekodude hoolduskomponentide põhjal. Hooldekodusid ei ole kaalutud teenusesaajate arvuga.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
6.3.3 Hoolduskomponendi kujunemine
6.3.3.1 Hoolduskomponendi kulustruktuur ja arvestuspõhimõtted
Hoolduskomponendi suuruse erinevuste tõlgendamiseks küsisime teenuseosutajate küsitluses, kuidas hoolduskomponenti arvestatakse ning milline on selle kulustruktuur. Paljud teenuseosutajad ei vastanud küsitluses hoolduskomponendi kulustruktuuri kohta. Küsimusele vastas 79 hooldekodu 101-st, samas kui 22 jättis vastamata. Vastuste põhjal moodustasid tööjõukulud keskmiselt 81%, tööriietus ja isikukaitsevahendid 6%, tervisekontroll ja vaktsineerimine 3% ning koolitus ja supervisioon 4% hoolduskomponendist (vt Joonis 6.19).
Märkus: Punkt näitab vastanud hooldekodude keskmist osakaalu. Joon näitab 95% usaldusvahemikku, mis arvestab lõpliku üldkogumi suurust (N = 180).
Allikad: teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused
Joonisel esitatud kulurühmad ei kirjelda kõigi vastanute hoolduskomponendi kulustruktuuri täielikult. 35 vastanut märkis, et hoolduskomponent sisaldab ka muid kulusid. Nende kirjeldused olid väga erinevad ning hõlmasid muu hulgas majandamis- ja kommunaalkulusid, toitlustust ja tarvikuid, mis ei kuulu SHS § 22¹ lõikes 2 loetletud hoolduskomponendi kulude hulka. Vastustest ei saa üheselt eristada, kas see peegeldab hoolduskomponendi tegelikku arvestust või küsimuse erinevat tõlgendamist, kuid sellest võib järeldada, et hoolduskomponendi kulustruktuuri ei käsitleta ega kirjeldata teenuseosutajate hinnastamises ühtsel viisil.
Hoolduskomponendi määramisel kasutatavad arvestusalused näitavad samas selgelt tööjõukulude keskset rolli. Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelikke tööjõukulusid arvestas 82% ja palgatõusu prognoosi 83% vastanutest (vt Joonis 6.20). Töötajate arvu muutuse prognoosi märkis 74%, inflatsiooniprognoosi 52% ja kollektiivlepingus kokku lepitud töötasu kasvu 50% vastanutest. See näitab, et hoolduskomponendi määramisel lähtutakse peamiselt personali kulust ja selle eeldatavast muutumisest. Samas märkis 8%, et hoolduskomponendi arvutamisel puudub selge ja ühtne metoodika.
Märkus: Punkt näitab selle arvestuspõhimõtte märkinud hooldekodude osakaalu. Joon näitab 95% usaldusvahemikku, mis arvestab lõpliku üldkogumi suurust (N = 180).
Allikad: teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused
6.3.3.2 Töötajate arv
ÜHT töötajate arvu ja töötasude muutust käsitleme detailsemalt mujal: vt raport 2, ptk „Üldhooldusteenuse, intervallhoolduse ja päevahoiu töötajate arv“, raport 4, ptk „Hoolduspersonal“ ja raport 10, ptk „Töötajad“. Siinkohal kasutame töötajate andmeid tööjõukulude ja hoolduskomponendi seose hindamiseks. Selleks ühendasime hinnaseire H-veebi 2025. aasta oktoobri töötajate arvu ja brutotöötasu ning 2025. aasta lõpu teenusesaajate andmetega ning jätsime välja ühe ilmselgelt vigase hooldustöötaja brutotöötasu väärtuse.
Hoolduspersonali (hooldus- ja abihooldustöötajad) tööjõukulu sõltub nii töötajate arvust teenusesaaja kohta kui ka sellest, kuidas hooldekodu kombineerib hooldus- ja abihooldustöötajate tööjõudu. Kuna nende ametirühmade brutotöötasu erineb, võib sama töötajate arv teenusesaaja kohta tähendada hooldekodude jaoks erinevat tööjõukulu. Seetõttu käsitleme eraldi hoolduspersonali töömahtu ja koosseisu.
Hinnaseire ja H-veebi ühendatud andmestikus on 174 hinnaseire hooldekodu, millele oli võimalik siduda nii H-veebi töötajate kui ka teenusesaajate andmed. Hooldus- ja abihooldustöötajaid oli neis 2025. aasta oktoobris kokku 3137, neist hooldustöötajaid 2409 ja abihooldustöötajaid 728. Mediaan oli 14 täistööajale taandatud töötajat hooldekodu kohta ja 0,270 töötajat teenusesaaja kohta.
Hooldus- ja abihooldustöötajate arv teenusesaaja kohta on suuremates hooldekodudes väiksem (vt Joonis 6.21). Tulemus on kooskõlas mastaabisäästuga hooldustöö korraldamisel, kuid võib peegeldada ka väikeste hooldekodude jagamatuid minimaalse mehitamise vajadusi. KOV-i omanduses olevates hooldekodudes on töötajate arv teenusesaaja kohta keskmiselt veidi suurem kui erasektori hooldekodudes, kuid omandivormide kaupa jaotused kattuvad ulatuslikult.
Märkus: Töötajate arv on H-veebi 2025. aasta oktoobri andmetest, teenusesaajate arv 2025. aasta lõpu andmetest. Iga punkt tähistab ühte hooldekodu.
Allikad: H-veeb, SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Hooldustöötajate osakaalu mediaan hooldus- ja abihooldustöötajate täistööajale taandatud töömahust oli 80%. 35 hooldekodus 174-st (20,1%) abihooldustöötajaid ei olnud ning hooldustöö tugines seega täielikult hooldustöötajatele (vt Joonis 6.22). Teistes hooldekodudes moodustasid abihooldustöötajad erineva osa hoolduspersonali töömahust. KOV-i hooldekodud tuginevad suhteliselt rohkem hooldustöötajatele kui eraomanduses olevad hooldekodud.
Märkus: Riigi omanduses olevad hooldekodud jäeti välja, sest neid on vähe.
Allikad: H-veeb, SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
6.3.3.3 Tööjõukulu
Hooldekodude hooldustöötajate brutotöötasu mediaan oli 2025. aasta oktoobris 1537 eurot kuus ja abihooldustöötajatel 1350 eurot kuus.
Maakondade kaart näitab, et hooldustöötajate brutotöötasu maakondlikud erinevused on hoolduskomponendi maakondlikest erinevustest suhteliselt väiksemad ning Harjumaa ei eristu hooldustöötajate brutotöötasu poolest selgelt teistest maakondadest (vt Joonis 6.23). Maakondade hooldustöötajate keskmised brutotöötasud olid 2025. aasta oktoobris enamikus maakondades 1500–1600 eurot (kogu vahemik 1463 eurost Lääne-Virumaal kuni 1765 euroni Hiiumaal). Abihooldustöötajate brutotöötasudes paistab regionaalne erinevus veidi enam silma. Harjumaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal oli keskmine tasu üle 1400 euro ning ülejäänud maakondades madalam, sh Rapla-, Viljandi- ja Ida-Virumaal alla 1300 euro.
Märkus: Palgajaotusest jäeti välja nullväärtused.
Allikad: Hinnaseire ja H-veebi ühendatud andmestik, autorite arvutused
Hooldekodude hooldustöötajate brutotöötasu tasemel ja minimaalsel hoolduskomponendil pole statistiliselt olulist seost (vt Joonis 6.24).
Märkus: Palgajaotusest jäeti välja nullväärtused. Joonisel on iga punkt üks hooldekodu.
Allikad: Hinnaseire ja H-veebi ühendatud andmestik, autorite arvutused
6.3.3.4 Arvutuslik tööjõukulu ja hoolduskomponendi kujunemine
Hoolduspersonali tööjõukulu, mis on peamine osa hoolduskomponendist, sõltub korraga töötajate arvust, hooldus- ja abihooldustöötajate koosseisust ning nende brutotöötasust. Seetõttu ei kirjelda ükski neist näitajatest eraldi täielikult hooldekodu tööjõukulu teenusesaaja kohta. Tegurite koosmõju arvestamiseks arvutasime igale hooldekodule arvutusliku tööjõukulu teenusesaaja kohta. Selleks kasutasime hooldus- ja abihooldustöötajate 2025. aasta oktoobri täistööajale taandatud töötajate arvu ja kummagi töötajarühma brutotöötasu ning lisasime sellele tööandja maksud.
Arvutuslik tööjõukulu kajastab üksnes hooldus- ja abihooldustöötajate tööjõukulu ega hõlma teisi hoolduskomponenti kuuluvaid kulusid, nagu tööriietuse ja isikukaitsevahendite, tervisekontrolli ja vaktsineerimise ning koolituse ja supervisiooni kulusid (teenuseosutajate küsitluse järgi moodustasid tööjõukulud keskmiselt 81% hoolduskomponendist ning muud kulud kokku ligikaudu 19%). Seetõttu ei ole arvutuslik tööjõukulu otseselt võrreldav suurus hoolduskomponendiga, kuid võimaldab siiski analüüsida, kuivõrd hooldekodude hoolduskomponendi erinevused tulenevad peamise kulurühma ehk hooldus- ja abihooldustöötajate kogu tööjõukulu erinevusest.
Suurema arvutusliku tööjõukuluga teenusesaaja kohta kaasneb üldiselt kõrgem hoolduskomponent, kuid seos ei ole tugev. Hooldekodudevaheline varieeruvus on suur ning arvutuslik tööjõukulu selgitab lihtsas seosemudelis kohandatud \(R^2\) järgi 12% minimaalse hoolduskomponendi varieeruvusest. Arvutuslik tööjõukulu on enamasti minimaalsest hoolduskomponendist väiksem, mis on ootuspärane, sest hoolduskomponent sisaldab lisaks tööjõukulule ka teisi seaduses nimetatud kulusid. Üksikutes hooldekodudes on arvutuslik tööjõukulu siiski hoolduskomponendiga samal tasemel või sellest kõrgem. (vt Joonis 6.25)
Märkus: Arvutuslik tööjõukulu teenusesaaja kohta on arvutatud hooldus- ja abihooldustöötajate 2025. aasta oktoobri täistööajale taandatud töömahu ja brutotöötasu põhjal, lisades tööandja maksud. Iga punkt tähistab ühte hooldekodu. Diagonaalne joon tähistab olukorda, kus arvutuslik tööjõukulu ja minimaalne hoolduskomponent on võrdsed.
Allikad: Hinnaseire ja H-veebi ühendatud andmestik, autorite arvutused
Kui võtta korraga arvesse arvutuslikku tööjõukulu teenusesaaja kohta, teenusesaajate arvu logaritmi, maakonda ja omandivormi, siis on mudeli seletusvõime mõõdukas: kohandatud \(R^2\) on 0,37 (n = 146).
Arvutuslik tööjõukulu teenusesaaja kohta on positiivselt seotud minimaalse hoolduskomponendiga: 1 euro suurem arvutuslik tööjõukulu seostub 0,32 euro võrra suurema minimaalse hoolduskomponendiga (vt Joonis 6.26). Maakonniti on erinevused aga suured. Harjumaaga võrreldes on hoolduskomponent oluliselt madalam eelkõige Ida-Virumaal (187 eurot), Järvamaal (172 eurot) ja Võrumaal (170 eurot). KOV-i omanduses olevates hooldekodudes on hoolduskomponent erasektoriga võrreldes 71 eurot madalam. Teenusesaajate arvu logaritmi koefitsient on 55, mis viitab sellele, et suuremates hooldekodudes on hoolduskomponent mõnevõrra kõrgem. Riigi omand ei erine erasektorist statistiliselt oluliselt, mistõttu seda joonisel ei kuvata.
Märkus: Joonisel on esitatud statistiliselt oluliste tunnuste koefitsiendid 95% usaldusvahemikuga. Mudeli sõltuv muutuja on minimaalne hoolduskomponent. Selgitavate tunnustena on mudelisse kaasatud arvutuslik tööjõukulu teenusesaaja kohta, teenusesaajate arv, maakond ja omandivorm. Maakondade võrdlusrühm on Harjumaa ning omandivormi võrdlusrühm erasektor.
Allikad: Hinnaseire ja H-veebi ühendatud andmestik, autorite arvutused
Suurema tööjõukuluga hooldekodudes on küll keskmiselt kõrgem hoolduskomponent, kuid tööjõukulu selgitab hooldekodudevahelisi erinevusi ainult osaliselt. Pärast töötajate arvu, koosseisu ja brutotöötasu ühendava tööjõukulu arvestamist säilivad hoolduskomponendis märkimisväärsed piirkondlikud ja omandivormiga seotud erinevused. Seetõttu ei kajasta hoolduskomponendi olemasolevad piirkondlikud erinevused üksnes piirkondlike tööjõukulude erinevusi.
6.3.4 Kohamaksumuse erinevusi selgitavad tegurid mitme tunnuse korraga arvestamisel
Kohamaksumuse tasemega seostuvad mitme tunnuse korraga arvestamisel kõige tugevamalt hooldekodu asukoht ja maksimaalse kohamaksumuse puhul hinnastamismudel. Eelnevates kirjeldavates võrdlustes ilmnesid hinnataseme erinevused ka omandivormi ja hooldekodu suuruse järgi. Mitme tunnuse korraga arvestamisel kaob hooldekodu suuruse iseseisev seos hinnatasemega, samas kui KOV-i omand seostub endiselt madalama minimaalse kohamaksumusega. Kohamaksumusega seotud tunnuste tuvastamiseks kasutasime regressioonanalüüsi, mis võimaldab hinnata iga tunnuse seost kohamaksumusega olukorras, kus teisi mudelisse kaasatud tunnuseid hoitakse muutumatuna. Nii saab eristada, millised hinnataseme erinevused seostuvad konkreetse tunnusega iseseisvalt ja millistel seos puudub, kui teised hooldekodu tunnused arvesse võtta.
Hindasime eraldi minimaalse ja maksimaalse kohamaksumuse mudeleid, milles arvestasime samaaegselt hooldekodu maakonda, omandivormi, 2025. aasta lõpu seisuga teenuskohtade arvu ja hinnastamismudelit. Kuna osa kogu kohamaksumuse erinevustest paikneb hoolduskomponendis, hindasime samade tunnuste seost ka kohamaksumuse hoolduskomponendivälise osaga, mille arvutasime kohamaksumuse ja vastava hoolduskomponendi vahena. Nende mudelite võrdlus näitab, millised hinnataseme erinevused tulenevad hoolduskomponendist ja millised säilivad kohamaksumuse ülejäänud osas.
Hooldekodu asukoht seostub tugevalt nii kogu kohamaksumuse kui ka selle hoolduskomponendivälise osaga. Teiste mudelisse kaasatud tunnuste samaks jäädes on Harjumaa hooldekodude kohamaksumus kõrgem kui kõigis teistes maakondades (vt Joonis 6.27). Minimaalsel kohamaksumusel ulatub erinevus ligikaudu 234 eurost Tartumaa kuni 502 euroni Ida-Virumaa hooldekodudega võrreldes. Maksimaalsel kohamaksumusel jääb erinevus 278 eurost Tartumaa kuni 568 euroni Ida-Virumaa hooldekodudega võrreldes.
Maakondlikud erinevused vähenevad pärast hoolduskomponendi lahutamist, kuid ei kao. Minimaalse kohamaksumuse hoolduskomponendiväline osa on Harjumaal teiste tunnuste samaks jäädes ligikaudu 138–326 eurot kõrgem kui teistes maakondades ning maksimaalsel kohamaksumusel ligikaudu 202–391 eurot kõrgem enamikust teistest maakondadest. Maksimaalsel kohamaksumusel ei erine Hiiumaa Harjumaast statistiliselt oluliselt. Seega tuleneb Harjumaa kõrgem hinnatase nii kõrgemast hoolduskomponendist kui kohamaksumuse muudest osadest nagu majutus, toitlustus ja teenuse muud kulud või hinnastamispraktikad, mida olemasolevad andmed ei võimalda eristada.
Märkus: Ülemised paneelid näitavad regressioonimudeli koefitsiente, kus sõltuv muutuja on kohamaksumuse tase ja alumistel kohamaksumus pärast hoolduskomponendi lahutamist. Punktid näitavad koefitsiente ja jooned 95% usaldusvahemikke. Võrdluskategooria on Harjumaa. Täpsemad regressioonimudelid on esitatud lisas.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
Hinnastamismudelil on seos maksimaalse kohamaksumuse tasemega (vt Joonis 6.28). Minimaalsel kohamaksumusel ei erine ruumipõhise, hooldusvajaduse- või diagnoosipõhise, mitmedimensioonilise ega muu hinnastamismudeliga hooldekodud ühe hinnaga hooldekodudest statistiliselt oluliselt. Maksimaalsel kohamaksumusel on erinevused seevastu suured. Ühe hinnaga hooldekodudega võrreldes on maksimaalne kohamaksumus ruumipõhise hinnastamisega hooldekodus keskmiselt 176 eurot, hooldusvajaduse- või diagnoosipõhise hinnastamisega 164 eurot, mitmedimensioonilise hinnastamisega 392 eurot ning muu hinnastamismudeliga 234 eurot kõrgem.
Hinnastamismudeli seos kohamaksumuse tasemega säilib ka pärast hoolduskomponendi lahutamist. Maksimaalse kohamaksumuse hoolduskomponendiväline osa on ühe hinnaga hooldekodudega võrreldes hooldusvajaduse- või diagnoosipõhise hinnastamise korral ligikaudu 119 eurot, mitmedimensioonilise hinnastamise korral 302 eurot ning muu hinnastamismudeli korral 187 eurot kõrgem. Ruumipõhise hinnastamise erinevus on ligikaudu 109 eurot, kuid jääb napilt tavapärasest statistilise olulisuse piirist välja. Hinnastamismudelite erinevus väljendub suuremal määral hinnakirja ülemises hinnatasemes ning tuleneb nii hoolduskomponendist kui kohamaksumuse muudest kuludest. Minimaalse kohamaksumuse hoolduskomponendiväline osa on seevastu ruumipõhise ja mitmedimensioonilise hinnastamisega hooldekodudes ühe hinnaga hooldekodudest madalam.
Omandivormi erinevus seondub peamiselt minimaalse kohamaksumuse hoolduskomponendiga. KOV-i omanduses olevate hooldekodude minimaalne kohamaksumus on teiste tunnuste samaks jäädes erasektori hooldekodudest keskmiselt 74 eurot madalam. Maksimaalsel kohamaksumusel omandivormiga statistiliselt olulist seost ei ilmne. Pärast hoolduskomponendi lahutamist ei erine KOV-i ja erasektori hooldekodud teineteisest statistiliselt oluliselt ei minimaalse ega maksimaalse kohamaksumuse puhul. See näitab, et KOV-i hooldekodude madalam minimaalne kohamaksumus seostub valdavalt madalama hoolduskomponendiga, mitte ülejäänud kohamaksumuse süstemaatiliselt madalama tasemega.
Hooldekodu suurusel ei ilmne pärast teiste tunnuste arvestamist seost hinnatasemega. Teenuskohtade arvu koefitsient ei ole statistiliselt oluline ei kogu kohamaksumuse ega hoolduskomponendivälise osa mudelites. Seega ei saa kirjeldavas analüüsis suuremate hooldekodude puhul ilmnenud kõrgemat hinnataset seostada hooldekodu suurusega iseenesest, erinevus tuleneb asukohast ja hinnastamismudelist.
Märkus: Ülemised paneelid näitavad regressioonimudeli koefitsiente, kus sõltuv muutuja on kohamaksumuse tase ja alumistel kohamaksumus pärast hoolduskomponendi lahutamist. Punktid näitavad koefitsiente ja jooned 95% usaldusvahemikke. Omandivormi võrdluskategooria on erasektor, hinnamudelil ühe hinnaga hinnastamismudel. Täpsemad regressioonimudelid on esitatud lisas.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
Hoolduskomponendi ja kogu kohamaksumuse taset selgitavad osaliselt erinevad tegurid. Hoolduskomponent seostub arvutusliku tööjõukulu, asukoha, omandivormi ja mõnevõrra ka hooldekodu suurusega. Kogu kohamaksumusel on kõige tugevam seos asukohaga ning maksimaalsel kohamaksumusel ka hinnastamismudeliga. KOV-i omand seostub madalama minimaalse kohamaksumusega peamiselt madalama hoolduskomponendi kaudu, samas kui hooldekodu suurusel kogu kohamaksumusega iseseisvat seost ei ilmne.
6.4 Kohamaksumuse ja hoolduskomponendi muutus
Eestis on tavapraktika teenuseosutajate küsitluse järgi vaadata hindu üle üks kord aastas (88% vastanutest, 95% usaldusvahemik: 84–92%). Harvemini märgiti hinna muutmist 2–3 korda aastas või harvem kui kord aastas. Viimase hinnamuutuse põhjused viitavad selgelt kulusurvele (vt Joonis 6.29). Kõige sagedamini nimetati tööjõukulude kasvu, millele järgnesid energia- ja kommunaalkulud, toidukulud ning muud sisendkulud. Vähem levinud, kuid siiski oluline põhjus oli teenuse kvaliteedi või mahu muutmine.
Märkus: Punkt näitab selle põhjuse märkinud hooldekodude osakaalu. Joon näitab 95% usaldusvahemikku, mis arvestab lõpliku üldkogumi suurust (N = 180).
Allikad: teenuseosutajate küsitlus, autorite arvutused.
Kohamaksumus ja hoolduskomponent mõlemad kasvasid kogu vaatlusperioodi (vt Joonis 6.30), kuid kohamaksumus kasvas hoolduskomponendist kiiremini. Kohamaksumusel suurenes lisaks hinnatasemele minimaalse ja maksimaalse kohamaksumuse vahe, samas kui hoolduskomponendi minimaalne ja maksimaalne tase jäid teineteisele märksa lähemale. Kohamaksumuse kasv tuleneb seega osalt hoolduskomponendi kasvust, kuid muu osa kohamaksumusest kasvas hoolduskomponendist kiiremini.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused.
2023. aasta lõpuga võrreldes kasvas 2025. aasta lõpus minimaalse kohamaksumuse mediaan 18,6% ja Eesti üldine THI 8,5%. Minimaalse hoolduskomponendi kasv oli 16,9% ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande palgaindeksi kasv 16,8%. Seega kasvas minimaalne kohamaksumus hoolduskomponendiga sarnases suurusjärgus, samal ajal kui Eesti üldise hinnatasemega võrreldes oli kasv suurem. Hoolduskomponent moodustab kohamaksumusest siiski vähem kui poole.
Märkus: Joonisel võrreldakse aasta viimase SKA hinnaseire ajapunkti põhjal arvutatud minimaalse kohamaksumuse ja minimaalse hoolduskomponendi mediaani muutust Eesti THI ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande palgaindeksi muutusega. Kõik seeriad on viidud ühisele baasile: 2023. aasta = 0%.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, Statistikaameti tabelid „IA001: tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga“ ja „PAT22: tööjõukuluindeksite muutus võrreldes eelmise aastaga“, autorite arvutused
Hinnates kohamaksumuse protsentuaalse kasvu seoseid kasutada olevate taustatunnustega ning arvestades seejuures ka 2023. aasta alguspunkti hinnataset, selgus, et mudelite kirjeldusvõime on mõõdukas. Minimaalse kohamaksumuse mudeli kohandatud \(R^2\) oli 0,30 ja maksimaalse kohamaksumuse mudeli kohandatud \(R^2\) 0,26. See tähendab, et suur osa hinnakasvu varieeruvusest sõltub tõenäoliselt teguritest, mida selles andmestikus ei mõõdeta. See on ootuspärane, sest hinnakasvu mõjutavad näiteks tööjõukulude muutus ja kohalik tööturg, hoonete kvaliteet, hooldekodude kulustruktuuri eripärad jms.
Samas ilmnesid mõned seosed hinnakasvu ja taustategurite vahel. Alguspunkti kõrgem hinnatase seostus mõlemas mudelis väiksema protsentuaalse kasvuga: 100 euro võrra kõrgem algne minimaalne kohamaksumus seostus ligikaudu 3,6 protsendipunkti ning maksimaalne kohamaksumus ligikaudu 1,5 protsendipunkti väiksema kasvuga. Minimaalse kohamaksumuse kasv erines oluliselt maakonniti, kuid hinnamudel, omandivorm ja teenuskohtade arv ei olnud pärast algse hinnataseme arvestamist statistiliselt olulised. Maksimaalse kohamaksumuse kasv seostus seevastu nii mõne maakonna kui ka hinnastamismudeliga: diagnoosi- või hooldusvajadusepõhise ning mitmedimensioonilise hinnastamise korral oli kasv suurem kui ühe hinnaga hinnastamisel. Omandivorm ja teenuskohtade arv ei olnud ka selles mudelis statistiliselt olulised (vt Tabel 6.5 ja Tabel 6.6 lisas).
Pärast reformi kasvas kohamaksumus üldisest hinnatasemest kiiremini, hoolduskomponendi kasv oli samas lähedane valdkonna palgaindeksi kasvule. Hinnakasvu erinevused seostuvad osaliselt algse hinnataseme, maakonna ja maksimaalsel kohamaksumusel hinnastamismudeliga, kuid mudelisse kaasatud tunnused kirjeldavad ainult ligikaudu veerandi kuni kolmandiku hooldekodudevahelisest kohamaksumuse kasvu erinevusest.
6.5 Kokkuvõte
Hooldekodud kujundavad kohamaksumust erinevalt. Ligikaudu kolmandik hooldekodudest kasutab kõigile teenusesaajatele ühte hinda, ülejäänutes diferentseeritakse kohamaksumust muu hulgas toa tingimuste, hooldusvajaduse, diagnoosi või mitme tunnuse alusel. Diferentseeritud hinnastamine on sagedasem erasektoris ja suuremates hooldekodudes. Hooldekodud erinevad selle poolest, millised igapäevaselt vajalikud teenused ja tooted kohamaksumuses sisalduvad. Seetõttu ei ole võimalik avaldatud minimaalse kohamaksumuse põhjal hooldekodude hinnataset ja teenusesaajale kujunevat tegelikku arvet hästi võrrelda.
Minimaalne hinnakirjajärgne kohamaksumus jääb paljudes hooldekodudes teenuseosutaja küsitluses märgitud keskmisest arvest madalamaks. 81%-s võrreldud hooldekodudest oli 2025. aasta detsembri keskmine arve minimaalsest kohamaksumusest kõrgem ning erinevus suureneb koos hinnastamise diferentseeritusega. Teenuseosutajad seostavad erinevust eelkõige majutustingimuste, suurema hooldusvajaduse ja lisateenustega. See tähendab, et hinnainfo võrreldavuse parandamiseks on oluline avaldada lisaks minimaalsele hinnale hinnavahemik, hinnastamise alused ning kohamaksumuses sisalduvad ja eraldi makstavad teenused.
Kohamaksumuse tasemega seostub kõige tugevamalt hooldekodu asukoht ning maksimaalsel kohamaksumusel ka hinnastamismudel. Harjumaa hooldekodude kohamaksumus on omandivormi, hooldekodu suuruse ja hinnastamismudeli arvestamisel kõrgem kui teiste maakondade hooldekodudes. Hinnastamismudel seostub hinnakirja ülemise hinnatasemega: mitmedimensioonilise hinnastamisega hooldekodude maksimaalne kohamaksumus on ühe hinnaga hooldekodudest märksa kõrgem. Hooldekodu suurusel (mõõdetuna teenuskohtade arvuga) pärast teiste tunnuste arvestamist kogu kohamaksumusega iseseisvat seost ei ilmne.
Diferentseeritud hinnastamisega seotud hinnavahemik kujuneb suures osas väljaspool hoolduskomponenti. Ruumipõhisel ja mitmedimensioonilisel hinnastamisel on minimaalse kohamaksumuse hoolduskomponendiväline osa ühe hinnaga hooldekodudest madalam, samal ajal kui maksimaalse kohamaksumuse korral on see kõrgem. Eriti selgelt ilmneb erinevus mitmedimensioonilisel hinnastamisel. See on kooskõlas hinnastamisloogikaga, kus suhteliselt madalamale baastasemele lisanduvad toa, hooldusvajaduse või muude teenustingimustega seotud hinnavahed.
Hoolduskomponent moodustab mediaanina ligikaudu poole kohamaksumusest ning selle peamine kulurühm on hoolduspersonali tööjõukulu. Teenuseosutajate küsitluses moodustasid hooldus- ja abihooldustöötajate tööjõukulud keskmiselt 81% kirjeldatud hoolduskomponendist. Hoolduskomponendi arvutamise praktika ei ole ühtne: osa vastanuid märkis, et arvestavad ka kulusid, mis ei kuulu SHS § 22¹ lõikes 2 nimetatud kulude hulka, ning osa teenuseosutajaid märkis, et hoolduskomponendi arvutamisel puudub selge ühtne metoodika.
Hoolduspersonali arvutuslik tööjõukulu seostub hoolduskomponendiga, kuid ei selgita üksinda hooldekodudevahelisi erinevusi. Tööjõukulu hõlmav lihtne mudel kirjeldab kohandatud \(R^2\) järgi 12% minimaalse hoolduskomponendi varieeruvusest. Kui arvestada lisaks hooldekodu suuruse, maakonna ja omandivormiga, kirjeldab mudel kohandatud \(R^2\) järgi 37% hoolduskomponendi erinevustest. Pärast tööjõukulu arvestamist säilivad ulatuslikud piirkondlikud erinevused ning KOV-i omanduses olevate hooldekodude hoolduskomponent on erasektori omast madalam. Olemasolevaid maakondlikke hoolduskomponente ei saa käsitleda peamiselt piirkondlike tööjõukulude erinevuse väljendusena.
Hooldustöötajate brutotöötasu maakondlikud erinevused on suhteliselt tagasihoidlikud ning Harjumaa ei eristu selle näitaja poolest selgelt teistest maakondadest. Hoolduspersonali arv teenusesaaja kohta on suuremates hooldekodudes väiksem, mis on kooskõlas mastaabisäästu ja väikeste hooldekodude minimaalse mehitamisvajaduse võimaliku mõjuga. Tööjõukulu kujunemisel on seetõttu oluline arvestada koos töötajate arvu, hooldus- ja abihooldustöötajate koosseisu ning brutotöötasu.
Kohamaksumus ja hoolduskomponent kasvasid 2023.–2025. aastal, kuid kogu kohamaksumus kasvas üldisest hinnatasemest kiiremini. 2023. aasta lõpuga võrreldes suurenes minimaalse kohamaksumuse mediaan 2025. aasta lõpuks 18,6%, minimaalse hoolduskomponendi mediaan 16,9% ja Eesti THI 8,5%. Hoolduskomponendi kasv oli samas suurusjärgus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande palgaindeksi kasvuga. Teenuseosutajad nimetasid viimase hinnamuutuse põhjusena kõige sagedamini tööjõu-, energia- ja kommunaal- ning toidukulude kasvu.
Hinnakasvu erinevusi hooldekodude vahel kirjeldavad vaadeldud taustatunnused ainult osaliselt. Kõrgem algne hinnatase seostub väiksema protsentuaalse hinnakasvuga. Minimaalse kohamaksumuse kasv erineb maakonniti. Maksimaalse kohamaksumuse kasv seostub lisaks asukohale hinnastamismudeliga. Omandivormil ega hooldekodu suurusel pärast algse hinnataseme ja teiste tunnuste arvestamist hinnakasvuga iseseisvat seost ei ilmne.
Tulemused viitavad hinnakorralduse seisukohalt kahele kesksele teemale: hinnainfo võrreldavus ning hoolduskomponendi kujunemise läbipaistvus. Hinnastamismudelite, hinnas sisalduvate teenuste ja tegeliku hinnavahemiku erinevused piiravad minimaalse kohamaksumuse kasutamist teenuse maksumuse võrdlusnäitajana. Samal ajal ei ole hoolduskomponendi erinevused taandatavad üksnes mõõdetud tööjõukuludele ja selgelt määratletud hoolduskuludele. Need tulemused viitavad vajadusele hinnainfo standardiseerimiseks, hoolduskomponendi arvestuspõhimõtete täpsustamiseks või tööjõukulul põhineva riikliku toetamise raamistiku kujundamiseks.
LISAD
Regressioonimudelite tabelid
6.5.0.1 Kohamaksumuse taset selgitavad regressioonid
Muutuja | Koefitsient | Standardviga | p | t-statistik | 95% usalduspiir alumine | 95% usalduspiir ülemine |
|---|---|---|---|---|---|---|
Valim (n) | 199 | |||||
R-ruut | 0,534 | |||||
Kohandatud R-ruut | 0,479 | |||||
Vabaliige | 1793,3 | 46,2 | 0,0000 | 38,79 | 1702,1 | 1884,6 |
Omandivorm: KOV | –74,2 | 28,2 | 0,0093 | –2,63 | –129,9 | –18,5 |
Omandivorm: Riik | –10,0 | 77,8 | 0,8981 | –0,13 | –163,5 | 143,6 |
Teenuskohtade arv (1 lisakoht) | 0,3 | 0,2 | 0,2119 | 1,25 | –0,2 | 0,8 |
Maakond: Hiiumaa | –456,9 | 119,3 | 0,0002 | –3,83 | –692,3 | –221,6 |
Maakond: Ida-Virumaa | –502,3 | 49,8 | 0,0000 | –10,09 | –600,5 | –404,0 |
Maakond: Järvamaa | –347,5 | 64,5 | 0,0000 | –5,39 | –474,8 | –220,2 |
Maakond: Jõgevamaa | –249,9 | 60,9 | 0,0001 | –4,10 | –370,1 | –129,7 |
Maakond: Lääne-Virumaa | –391,1 | 48,7 | 0,0000 | –8,03 | –487,2 | –295,1 |
Maakond: Läänemaa | –380,1 | 89,8 | 0,0000 | –4,23 | –557,3 | –202,9 |
Maakond: Pärnumaa | –424,6 | 49,2 | 0,0000 | –8,63 | –521,6 | –327,5 |
Maakond: Põlvamaa | –282,3 | 56,3 | 0,0000 | –5,01 | –393,4 | –171,2 |
Maakond: Raplamaa | –361,3 | 58,0 | 0,0000 | –6,23 | –475,7 | –246,9 |
Maakond: Saaremaa | –439,0 | 75,9 | 0,0000 | –5,79 | –588,7 | –289,3 |
Maakond: Tartumaa | –233,6 | 54,0 | 0,0000 | –4,32 | –340,2 | –127,0 |
Maakond: Valgamaa | –307,3 | 58,7 | 0,0000 | –5,23 | –423,2 | –191,3 |
Maakond: Viljandimaa | –394,4 | 56,2 | 0,0000 | –7,01 | –505,4 | –283,4 |
Maakond: Võrumaa | –418,2 | 61,1 | 0,0000 | –6,85 | –538,7 | –297,7 |
Hinnamudel: ruumipõhine | –18,1 | 43,2 | 0,6755 | –0,42 | –103,4 | 67,2 |
Hinnamudel: diagnoosi-/hooldusvajadusepõhine | –0,8 | 39,8 | 0,9834 | –0,02 | –79,4 | 77,7 |
Hinnamudel: mitmedimensiooniline | –26,1 | 36,5 | 0,4760 | –0,71 | –98,1 | 46,0 |
Hinnamudel: muu | 14,7 | 40,1 | 0,7147 | 0,37 | –64,5 | 93,9 |
Märkus: Sõltuv muutuja on kohamaksumus eurodes kuus. Võrdluskategooriad: maakond Harjumaa, omandivorm erasektor, hinnastamismudel ühe hinnaga.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
Muutuja | Koefitsient | Standardviga | p | t-statistik | 95% usalduspiir alumine | 95% usalduspiir ülemine |
|---|---|---|---|---|---|---|
Valim (n) | 199 | |||||
R-ruut | 0,505 | |||||
Kohandatud R-ruut | 0,446 | |||||
Vabaliige | 1846,5 | 83,2 | 0,0000 | 22,19 | 1682,3 | 2010,7 |
Omandivorm: KOV | –74,1 | 50,8 | 0,1461 | –1,46 | –174,3 | 26,1 |
Omandivorm: Riik | –88,3 | 140,0 | 0,5293 | –0,63 | –364,6 | 188,1 |
Teenuskohtade arv (1 lisakoht) | 0,6 | 0,4 | 0,1965 | 1,30 | –0,3 | 1,4 |
Maakond: Hiiumaa | –474,3 | 214,7 | 0,0284 | –2,21 | –897,9 | –50,6 |
Maakond: Ida-Virumaa | –567,9 | 89,6 | 0,0000 | –6,34 | –744,7 | –391,1 |
Maakond: Järvamaa | –494,5 | 116,1 | 0,0000 | –4,26 | –723,6 | –265,5 |
Maakond: Jõgevamaa | –290,2 | 109,6 | 0,0088 | –2,65 | –506,4 | –73,9 |
Maakond: Lääne-Virumaa | –368,3 | 87,6 | 0,0000 | –4,20 | –541,2 | –195,4 |
Maakond: Läänemaa | –564,7 | 161,6 | 0,0006 | –3,49 | –883,6 | –245,8 |
Maakond: Pärnumaa | –538,1 | 88,5 | 0,0000 | –6,08 | –712,9 | –363,4 |
Maakond: Põlvamaa | –340,4 | 101,3 | 0,0010 | –3,36 | –540,4 | –140,4 |
Maakond: Raplamaa | –414,8 | 104,3 | 0,0001 | –3,98 | –620,6 | –208,9 |
Maakond: Saaremaa | –542,5 | 136,6 | 0,0001 | –3,97 | –812,0 | –273,0 |
Maakond: Tartumaa | –278,5 | 97,2 | 0,0047 | –2,86 | –470,3 | –86,6 |
Maakond: Valgamaa | –437,3 | 105,7 | 0,0001 | –4,14 | –645,9 | –228,7 |
Maakond: Viljandimaa | –518,5 | 101,2 | 0,0000 | –5,12 | –718,2 | –318,7 |
Maakond: Võrumaa | –541,4 | 109,9 | 0,0000 | –4,92 | –758,3 | –324,4 |
Hinnamudel: ruumipõhine | 175,7 | 77,8 | 0,0251 | 2,26 | 22,2 | 329,1 |
Hinnamudel: diagnoosi-/hooldusvajadusepõhine | 164,3 | 71,7 | 0,0230 | 2,29 | 22,9 | 305,8 |
Hinnamudel: mitmedimensiooniline | 391,5 | 65,7 | 0,0000 | 5,96 | 261,8 | 521,2 |
Hinnamudel: muu | 234,3 | 72,2 | 0,0014 | 3,25 | 91,8 | 376,8 |
Märkus: Sõltuv muutuja on kohamaksumus eurodes kuus. Võrdluskategooriad: maakond Harjumaa, omandivorm erasektor, hinnastamismudel ühe hinnaga.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
Muutuja | Koefitsient | Standardviga | p | t-statistik | 95% usalduspiir alumine | 95% usalduspiir ülemine |
|---|---|---|---|---|---|---|
Valim (n) | 198 | |||||
R-ruut | 0,458 | |||||
Kohandatud R-ruut | 0,393 | |||||
Vabaliige | 947,0 | 32,1 | 0,0000 | 29,49 | 883,6 | 1010,4 |
Omandivorm: KOV | –16,0 | 19,6 | 0,4166 | –0,81 | –54,7 | 22,7 |
Omandivorm: Riik | 46,1 | 54,0 | 0,3942 | 0,85 | –60,4 | 152,7 |
Teenuskohtade arv (1 lisakoht) | 0,2 | 0,2 | 0,1831 | 1,34 | –0,1 | 0,5 |
Maakond: Hiiumaa | –283,1 | 82,8 | 0,0008 | –3,42 | –446,5 | –119,7 |
Maakond: Ida-Virumaa | –325,9 | 34,6 | 0,0000 | –9,43 | –394,1 | –257,8 |
Maakond: Järvamaa | –166,4 | 44,8 | 0,0003 | –3,72 | –254,7 | –78,0 |
Maakond: Jõgevamaa | –163,8 | 42,3 | 0,0002 | –3,87 | –247,2 | –80,3 |
Maakond: Lääne-Virumaa | –258,5 | 33,8 | 0,0000 | –7,64 | –325,2 | –191,7 |
Maakond: Läänemaa | –241,4 | 62,3 | 0,0002 | –3,87 | –364,3 | –118,4 |
Maakond: Pärnumaa | –218,5 | 34,2 | 0,0000 | –6,39 | –285,9 | –151,0 |
Maakond: Põlvamaa | –154,8 | 39,1 | 0,0001 | –3,95 | –232,0 | –77,5 |
Maakond: Raplamaa | –137,7 | 41,7 | 0,0012 | –3,30 | –220,0 | –55,3 |
Maakond: Saaremaa | –234,1 | 52,7 | 0,0000 | –4,44 | –338,1 | –130,1 |
Maakond: Tartumaa | –167,2 | 37,5 | 0,0000 | –4,45 | –241,3 | –93,1 |
Maakond: Valgamaa | –215,4 | 40,8 | 0,0000 | –5,28 | –295,8 | –134,9 |
Maakond: Viljandimaa | –218,3 | 39,0 | 0,0000 | –5,59 | –295,3 | –141,2 |
Maakond: Võrumaa | –222,9 | 42,4 | 0,0000 | –5,26 | –306,5 | –139,2 |
Hinnamudel: ruumipõhine | –83,1 | 30,0 | 0,0062 | –2,77 | –142,4 | –23,9 |
Hinnamudel: diagnoosi-/hooldusvajadusepõhine | –1,9 | 28,0 | 0,9463 | –0,07 | –57,2 | 53,5 |
Hinnamudel: mitmedimensiooniline | –68,5 | 25,3 | 0,0076 | –2,70 | –118,5 | –18,5 |
Hinnamudel: muu | –9,0 | 27,9 | 0,7466 | –0,32 | –64,0 | 46,0 |
Märkus: Sõltuv muutuja on kohamaksumus eurodes kuus. Võrdluskategooriad: maakond Harjumaa, omandivorm erasektor, hinnastamismudel ühe hinnaga.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
Muutuja | Koefitsient | Standardviga | p | t-statistik | 95% usalduspiir alumine | 95% usalduspiir ülemine |
|---|---|---|---|---|---|---|
Valim (n) | 198 | |||||
R-ruut | 0,454 | |||||
Kohandatud R-ruut | 0,389 | |||||
Vabaliige | 1008,2 | 60,8 | 0,0000 | 16,57 | 888,1 | 1128,2 |
Omandivorm: KOV | –3,0 | 37,1 | 0,9365 | –0,08 | –76,3 | 70,3 |
Omandivorm: Riik | –34,5 | 102,3 | 0,7361 | –0,34 | –236,4 | 167,3 |
Teenuskohtade arv (1 lisakoht) | 0,2 | 0,3 | 0,4274 | 0,80 | –0,4 | 0,9 |
Maakond: Hiiumaa | –300,8 | 156,8 | 0,0567 | –1,92 | –610,2 | 8,7 |
Maakond: Ida-Virumaa | –384,5 | 65,4 | 0,0000 | –5,87 | –513,6 | –255,3 |
Maakond: Järvamaa | –288,8 | 84,8 | 0,0008 | –3,41 | –456,0 | –121,5 |
Maakond: Jõgevamaa | –202,2 | 80,1 | 0,0125 | –2,52 | –360,2 | –44,1 |
Maakond: Lääne-Virumaa | –240,1 | 64,0 | 0,0002 | –3,75 | –366,5 | –113,7 |
Maakond: Läänemaa | –391,3 | 118,0 | 0,0011 | –3,32 | –624,2 | –158,4 |
Maakond: Pärnumaa | –315,6 | 64,7 | 0,0000 | –4,87 | –443,4 | –187,8 |
Maakond: Põlvamaa | –219,9 | 74,1 | 0,0034 | –2,97 | –366,2 | –73,6 |
Maakond: Raplamaa | –246,6 | 79,0 | 0,0021 | –3,12 | –402,5 | –90,7 |
Maakond: Saaremaa | –332,7 | 99,8 | 0,0010 | –3,33 | –529,7 | –135,7 |
Maakond: Tartumaa | –211,8 | 71,1 | 0,0033 | –2,98 | –352,1 | –71,5 |
Maakond: Valgamaa | –354,4 | 77,2 | 0,0000 | –4,59 | –506,9 | –202,0 |
Maakond: Viljandimaa | –356,5 | 73,9 | 0,0000 | –4,82 | –502,5 | –210,6 |
Maakond: Võrumaa | –347,9 | 80,3 | 0,0000 | –4,33 | –506,4 | –189,4 |
Hinnamudel: ruumipõhine | 108,6 | 56,8 | 0,0576 | 1,91 | –3,6 | 220,8 |
Hinnamudel: diagnoosi-/hooldusvajadusepõhine | 119,2 | 53,1 | 0,0260 | 2,25 | 14,4 | 224,1 |
Hinnamudel: mitmedimensiooniline | 301,6 | 48,0 | 0,0000 | 6,28 | 206,9 | 396,3 |
Hinnamudel: muu | 187,3 | 52,8 | 0,0005 | 3,55 | 83,1 | 291,4 |
Märkus: Sõltuv muutuja on kohamaksumus eurodes kuus. Võrdluskategooriad: maakond Harjumaa, omandivorm erasektor, hinnastamismudel ühe hinnaga.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
6.5.0.2 Kohamaksumuse kasvu selgitavad regressioonid
Muutuja | Koefitsient | Standardviga | p | t-statistik | 95% usalduspiir alumine | 95% usalduspiir ülemine |
|---|---|---|---|---|---|---|
Valim (n) | 189 | |||||
R-ruut | 0,385 | |||||
Kohandatud R-ruut | 0,304 | |||||
Vabaliige | 77,3 | 7,9 | 0,0000 | 9,83 | 61,8 | 92,8 |
Minimaalne kohamaksumus alguspunktis (2023) | –0,036 | 0,005 | 0,0000 | –7,00 | –0,046 | –0,026 |
Omandivorm: KOV | –2,8 | 1,8 | 0,1191 | –1,57 | –6,3 | 0,7 |
Omandivorm: Riik | –0,9 | 4,8 | 0,8448 | –0,20 | –10,4 | 8,5 |
Teenuskohtade arv (1 lisakoht) | 0,0 | 0,0 | 0,6341 | –0,48 | 0,0 | 0,0 |
Maakond: Hiiumaa | –22,6 | 7,4 | 0,0028 | –3,04 | –37,2 | –7,9 |
Maakond: Ida-Virumaa | –22,1 | 3,6 | 0,0000 | –6,23 | –29,1 | –15,1 |
Maakond: Järvamaa | –14,5 | 4,4 | 0,0010 | –3,34 | –23,1 | –5,9 |
Maakond: Jõgevamaa | –8,1 | 3,9 | 0,0379 | –2,09 | –15,7 | –0,5 |
Maakond: Lääne-Virumaa | –9,4 | 3,5 | 0,0082 | –2,68 | –16,2 | –2,5 |
Maakond: Läänemaa | –9,5 | 5,8 | 0,1015 | –1,65 | –21,0 | 1,9 |
Maakond: Pärnumaa | –10,2 | 3,6 | 0,0052 | –2,83 | –17,2 | –3,1 |
Maakond: Põlvamaa | –12,3 | 3,6 | 0,0008 | –3,42 | –19,4 | –5,2 |
Maakond: Raplamaa | –9,8 | 3,9 | 0,0128 | –2,52 | –17,4 | –2,1 |
Maakond: Saaremaa | –12,3 | 5,0 | 0,0156 | –2,44 | –22,2 | –2,4 |
Maakond: Tartumaa | –9,0 | 3,6 | 0,0145 | –2,47 | –16,1 | –1,8 |
Maakond: Valgamaa | –9,6 | 3,8 | 0,0133 | –2,50 | –17,2 | –2,0 |
Maakond: Viljandimaa | –15,3 | 3,8 | 0,0001 | –3,99 | –22,9 | –7,7 |
Maakond: Võrumaa | –17,2 | 4,2 | 0,0001 | –4,10 | –25,5 | –8,9 |
Hinnamudel: mitmedimensiooniline | 0,7 | 2,3 | 0,7500 | 0,32 | –3,8 | 5,2 |
Hinnamudel: diagnoosi-/hooldusvajadusepõhine | 4,6 | 2,6 | 0,0710 | 1,82 | –0,4 | 9,7 |
Hinnamudel: ruumipõhine | –2,1 | 2,8 | 0,4487 | –0,76 | –7,6 | 3,4 |
Hinnamudel: muu | 2,7 | 2,5 | 0,2876 | 1,07 | –2,3 | 7,7 |
Märkus: Sõltuv muutuja on kohamaksumuse protsentuaalne kasv 2023–2025. Võrdluskategooriad: maakond Harjumaa, omandivorm erasektor, hinnastamismudel ühe hinnaga.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
Muutuja | Koefitsient | Standardviga | p | t-statistik | 95% usalduspiir alumine | 95% usalduspiir ülemine |
|---|---|---|---|---|---|---|
Valim (n) | 189 | |||||
R-ruut | 0,351 | |||||
Kohandatud R-ruut | 0,265 | |||||
Vabaliige | 42,2 | 7,1 | 0,0000 | 5,90 | 28,1 | 56,3 |
Maksimaalne kohamaksumus alguspunktis (2023) | –0,015 | 0,004 | 0,0002 | –3,78 | –0,023 | –0,007 |
Omandivorm: KOV | –1,8 | 2,2 | 0,4102 | –0,83 | –6,1 | 2,5 |
Omandivorm: Riik | –1,9 | 5,9 | 0,7492 | –0,32 | –13,5 | 9,7 |
Teenuskohtade arv (1 lisakoht) | 0,0 | 0,0 | 0,4976 | –0,68 | 0,0 | 0,0 |
Maakond: Hiiumaa | –12,8 | 9,1 | 0,1603 | –1,41 | –30,8 | 5,1 |
Maakond: Ida-Virumaa | –10,7 | 4,3 | 0,0126 | –2,52 | –19,1 | –2,3 |
Maakond: Järvamaa | –6,8 | 5,5 | 0,2165 | –1,24 | –17,5 | 4,0 |
Maakond: Jõgevamaa | –0,5 | 4,7 | 0,9134 | –0,11 | –9,9 | 8,9 |
Maakond: Lääne-Virumaa | 9,0 | 4,3 | 0,0367 | 2,11 | 0,6 | 17,4 |
Maakond: Läänemaa | –6,5 | 7,1 | 0,3633 | –0,91 | –20,4 | 7,5 |
Maakond: Pärnumaa | –1,9 | 4,3 | 0,6531 | –0,45 | –10,4 | 6,5 |
Maakond: Põlvamaa | –3,4 | 4,5 | 0,4485 | –0,76 | –12,2 | 5,4 |
Maakond: Raplamaa | –2,5 | 4,7 | 0,5957 | –0,53 | –11,7 | 6,8 |
Maakond: Saaremaa | 1,4 | 6,2 | 0,8256 | 0,22 | –10,8 | 13,5 |
Maakond: Tartumaa | –3,7 | 4,5 | 0,4155 | –0,82 | –12,6 | 5,2 |
Maakond: Valgamaa | –3,8 | 4,7 | 0,4221 | –0,80 | –13,2 | 5,6 |
Maakond: Viljandimaa | –10,0 | 4,7 | 0,0354 | –2,12 | –19,2 | –0,7 |
Maakond: Võrumaa | –9,0 | 5,2 | 0,0849 | –1,73 | –19,3 | 1,3 |
Hinnamudel: mitmedimensiooniline | 14,1 | 2,9 | 0,0000 | 4,81 | 8,3 | 19,9 |
Hinnamudel: diagnoosi-/hooldusvajadusepõhine | 8,0 | 3,1 | 0,0109 | 2,58 | 1,9 | 14,2 |
Hinnamudel: ruumipõhine | 1,1 | 3,5 | 0,7411 | 0,33 | –5,7 | 8,0 |
Hinnamudel: muu | 5,0 | 3,2 | 0,1164 | 1,58 | –1,3 | 11,3 |
Märkus: Sõltuv muutuja on kohamaksumuse protsentuaalne kasv 2023–2025. Võrdluskategooriad: maakond Harjumaa, omandivorm erasektor, hinnastamismudel ühe hinnaga.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, teenuseosutajate küsitlus, majandustegevuse register, autorite arvutused
6.5.0.3 Hoolduskomponendi kujunemist selgitav regressioon
Muutuja | Koefitsient | Standardviga | p | t-statistik | 95% usalduspiir alumine | 95% usalduspiir ülemine |
|---|---|---|---|---|---|---|
Valim (n) | 146 | |||||
R-ruut | 0,451 | |||||
Kohandatud R-ruut | 0,373 | |||||
Vabaliige | 450,7 | 110,5 | 0,0001 | 4,08 | 232,0 | 669,4 |
Arvutuslik tööjõukulu | 0,3 | 0,1 | 0,0001 | 4,18 | 0,2 | 0,5 |
Maakond: Hiiumaa | –123,1 | 93,1 | 0,1886 | –1,32 | –307,3 | 61,2 |
Maakond: Ida-Virumaa | –186,9 | 46,3 | 0,0001 | –4,04 | –278,4 | –95,3 |
Maakond: Järvamaa | –172,2 | 54,5 | 0,0020 | –3,16 | –280,0 | –64,3 |
Maakond: Jõgevamaa | –93,5 | 53,2 | 0,0813 | –1,76 | –198,9 | 11,8 |
Maakond: Lääne-Virumaa | –106,3 | 44,6 | 0,0188 | –2,38 | –194,6 | –17,9 |
Maakond: Läänemaa | –41,1 | 98,3 | 0,6764 | –0,42 | –235,8 | 153,5 |
Maakond: Pärnumaa | –136,3 | 43,8 | 0,0023 | –3,11 | –223,0 | –49,6 |
Maakond: Põlvamaa | –96,0 | 50,2 | 0,0581 | –1,91 | –195,3 | 3,3 |
Maakond: Raplamaa | –152,7 | 51,9 | 0,0039 | –2,94 | –255,5 | –49,9 |
Maakond: Saaremaa | –151,5 | 64,7 | 0,0207 | –2,34 | –279,5 | –23,6 |
Maakond: Tartumaa | –46,5 | 47,0 | 0,3247 | –0,99 | –139,6 | 46,6 |
Maakond: Valgamaa | –89,6 | 56,0 | 0,1120 | –1,60 | –200,3 | 21,2 |
Maakond: Viljandimaa | –127,0 | 55,0 | 0,0225 | –2,31 | –235,7 | –18,2 |
Maakond: Võrumaa | –169,7 | 50,3 | 0,0010 | –3,37 | –269,3 | –70,2 |
Teenusesaajate arv (log) | 55,1 | 18,7 | 0,0038 | 2,95 | 18,1 | 92,1 |
Omandivorm: KOV | –71,2 | 23,8 | 0,0033 | –2,99 | –118,3 | –24,1 |
Omandivorm: Riik | –56,1 | 70,6 | 0,4281 | –0,80 | –195,8 | 83,6 |
Märkus: Sõltuv muutuja on minimaalne hoolduskomponent eurodes kuus. Võrdluskategooriad: maakond Harjumaa, omandivorm erasektor.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, H-veeb, autorite arvutused
Teenuseosutajate hinnatase KOV-ides
Märkus: Kaart näitab KOV-ides tegutsevate hooldekodude minimaalse kohamaksumuse mediaani 31.12.2025. Hallid alad tähistavad KOV-e, mille kohta SKA hinnaseires vastav hind puudus.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused
Märkus: Kaart näitab KOV-ides tegutsevate hooldekodude maksimaalse kohamaksumuse mediaani 31.12.2025. Hallid alad tähistavad KOV-e, mille kohta SKA hinnaseires vastav hind puudus.
Allikad: SKA hooldekodude hinnaseire, autorite arvutused