2 Üldhooldusteenuse ja koduteenuse analüüs H- ja S-veebi ning STAR-i põhjal
2.1 Sissejuhatus
Analüüs käsitleb hooldereformi eesmärkide kontekstis väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse (edaspidi ÜHT) ja koduteenuse muutusi peamiselt aastatel 2021–2025, tuginedes H- ja S-veebi andmetele. Lisaks analüüsitakse STAR-i ja SKAIS-i andmete põhjal ÜHT saajate pensione ajavahemikul 2023. aasta juulist kuni 2025. aasta lõpuni ja nende piisavust ÜHT eest tasumisel. Regressioonanalüüsiga selgitatakse teenusemahu erinevusi KOV-ide vahel. Analüüs hõlmab ka hoolduskoormuse näitajaid Statistikaameti andmete põhjal.
Teenuseosutajad esitavad S- ja H-veebi andmeid kord aastas. Andmed sisestatakse ja arvutatakse käsitsi ning andmeväljad võivad aastate lõikes muutuda. See suurendab teenuseosutajate halduskoormust ning võib suurendada andmevigade riski. 2025. aasta S- ja H-veebi andmetes võib esineda varasemate aastatega võrreldes rohkem ebatäpsusi, kuna tegu on esmaste andmetega. STAR-i andmeid sisestasid kuni 2024. aastani peamiselt teenuseosutajad, kuid hiljem liikus andmete sisestamise ülesanne kohalikele omavalitsustele.
Hooldereformi kavandamisel võeti aluseks Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika (H-veeb) andmed, eelkõige 2021. aasta andmed (Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse seletuskiri 704 SE, 2022). Seetõttu annavad 2021. aasta andmed olulise lähtekoha reformieelse olukorra kirjeldamiseks ja reformile järgnenud muutuste hindamiseks.
2.2 Üldhooldusteenus
2.2.1 Olukord enne hooldereformi
Hoolekandestatistika andmetel kulus 2021. aastal ÜHT ja intervallhoolduse (ajutine ööpäevaringne ÜHT) osutamiseks kokku 97,4 miljonit eurot.1 Arvestuslik kulu ühe teenusesaaja kohta oli keskmiselt 28,40 eurot ööpäevas, ehk ligikaudu 852 eurot kuus, võttes arvesse, et teenust kasutati aasta jooksul ligikaudu 8 kuud.
2021. aasta jooksul sai teenust kokku 13 968 inimest ning aasta lõpu seisuga viibis teenusel 9100 isikut. Teenusesaajate arv oli eelnenud viie aasta jooksul suurenenud ligikaudu 18% ehk 2094 inimese võrra.
2021. aastal kandsid ligikaudu 78% ÜHT kogukuludest teenusesaajad ja nende lähedased, kes tasusid kokku 75,9 miljonit eurot. Kohalikud omavalitsused (KOV-id) rahastasid teenust 20,5 miljoni euro ulatuses, kattes umbes 21% kogukuludest. Jagades aastakulu keskmiselt kaheksale teenusel oldud kuule, tasus teenusesaaja või tema pere ühe teenusekuu eest arvestuslikult 679 eurot ning isiku elukohajärgne KOV 183 eurot. H-veebi andmetel oli inimeste ja nende perede rahaline koormus ÜHT eest tasumisel aastatel 2011–2021 märgatavalt suurenenud: teenusesaajate ja nende pereliikmete panus suurenes 53,4 miljoni euro võrra ehk 3,4 korda; samal ajal kasvas KOV-ide panus vaid 6,7 miljoni euro võrra ehk 1,5 korda. Seega jäi enne hooldereformi ÜHT rahaline koormus valdavalt teenusesaajate ja nende lähedaste kanda.
ÜHT saajatest olid 2021. aasta lõpus 90% vähemalt 65-aastased ning nende peamine või ainus sissetulekuallikas oli vanaduspension. Statistikaameti andmetel oli keskmine vanaduspension 2021. aastal 551 eurot kuus, mis jäi märkimisväärselt alla ÜHT keskmisele teenusesaaja ja lähedaste katta jäävale osale. Samuti näitasid Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 2022. aasta mai sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed, et 8138 teenusesaajast sai ligikaudu 90% pensioni ning teenusesaajate keskmine pension oli 573 eurot kuus. See on oluliselt madalam kui keskmine ÜHT teenusesaaja ja lähedaste katta jääv osa, mistõttu võis eeldada, et enne reformi sõltus teenuse kättesaadavus inimese või tema pere rahalisest võimekusest.
H-veebi andmetel oli 2021. aasta lõpus Eesti hoolekandeasutustes 10 478 ÜHT teenuskohta. 2020. aasta lõpus oli 177 hoolekandeasutust kokku 9989 teenuskohaga. 2021. aastal oli aasta keskmine täistööajale taandatud hooldustöötajate arv (FTE) 1701,71 ning abihooldustöötajate arv 481,11. Seega kattis üks hooldustöötaja umbes 6,2 teenuskohta. Hooldus- ja abihooldustöötajatele jäi kokku ligikaudu 4,8 teenuskohta iga töötaja kohta. 2021. aasta lõpus oli SKA väljastanud 161 ÜHT osutamise tegevusluba 214 tegevuskohas (asutuses/majas). ÜHT-d osutavate asutuste arv kasvas enne 2021. aastat järjepidevalt. Näiteks aastatel 2016–2020 lisandus 25 asutust 1863 teenuskohaga.
2.2.2 Üldhooldusteenuse saajate arvu dünaamika ja demograafiline profiil
ÜHT saajate arv kasvas 2023–2025 kiiremini kui 2018–2022 ning ületas märkimisväärselt reformi aluseks olnud seaduseelnõus toodud üheprotsendilist teenusesaajate kasvu prognoosi. Aastatel 2020–2022 oli kasv mõõdukas, keskmiselt 2,7% aastas, mis võis olla seotud koroonapandeemiaga, sest 2019. aastal kasvas teenusesaajate arv aasta lõpu seisuga ligikaudu 8%. Kiirem kasv toimus hilisemal perioodil, mis langeb kokku reformi ajaga: 2023. aasta lõpus suurenes teenusesaajate arv 9,5% ning 2025. aastal 5,1%. H-veebi andmetel viibis 2025. aasta lõpu seisuga ÜHT-l kokku 12 037 inimest (vt Joonis 2.1) ning 2018. aasta lõpu seisuga võrreldes on ÜHT saajate arv kasvanud kokku 3807 inimese võrra.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
Teenuseosutajate asukoha põhjal oli 2025. aastal kõige enam inimesi ÜHT-l Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaal (vastavalt 2512, 1523 ja 1158 teenusesaajat; vt Joonis 2.2). Kõige vähem teenusesaajaid oli Hiiu ja Lääne maakonnas (93 ja 262).
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
ÜHT saajate seas erinevad naiste ja meeste osakaal ning vanuseprofiil, kuid 2023–2025 on muutused sarnased. Teenusesaajatest 8010 olid 2025. aastal naised ja 4027 mehed, moodustades vastavalt 67% ja 33%. Naissoost teenusesaajate vanus on mõnevõrra kõrgem kui meestel – üle poole naissoost teenusesaajatest on 85-aastased või vanemad. Meessoost teenusesaajatest on 23% 85-aastased või vanemad. Nii meeste kui naiste seas on võrreldes 2021. aasta lõpuga kasvanud 85-aastaste ja vanemate osakaal. Meestest moodustasid 85+ vanuserühma kuuluvad inimesed 2021. aasta lõpus 18%, kuid 2025. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud 23%-ni. Naiste seas kasvas sama vanuserühma osakaal aasta lõpu andmete võrdluses 51%-lt 2021. aastal 56%-ni 2025. aastal. 2021. aasta lõpuga võrreldes muutus vanuserühmade jaotus mõõdukalt: mõnevõrra vähenes 80–84-aastaste osakaal (2021. aastal 19%, 2025. aastal 17%), samal ajal kui 85-aastaste ja vanemate osakaal mõnevõrra kasvas (2021. aastal 40%, 2025. aastal 45%).
Dementsuse diagnoosiga inimeste osakaal teenusesaajate seas on samuti suurenenud, ent nooremaealiste kasv on aeglustunud. Kui 2021. aasta lõpus moodustasid dementsuse diagnoosiga inimesed 21% kõigist teenusesaajatest, siis 2023. aasta lõpuks kasvas nende osakaal 27%-ni, kus see püsis ka 2024. aasta lõpuni. 2025. aastaks oli dementsuse diagnoosiga teenusesaajaid juba 28,8%. Kõige suurem kasv oli 75–79-aastaste seas, keda oli 2024. aastal 2021. aastaga võrreldes ligikaudu kaks korda rohkem, ning 85-aastaste ja vanemate seas, keda oli 2024. aastal2 79% rohkem. Kui 2022–2025 on dementsuse diagnoosiga 85-aastaste ja vanemate aastane kasv püsinud keskmiselt 200 inimese juures, siis kuni 84-aastaste hulgas on kasv aeglustunud. 2022. ja 2023. aastal lisandus kuni 84-aastaseid dementsuse diagnoosiga teenusesaajaid kokku 487, aga 2024. ja 2025. aastal kokku 227. Sel ajal ei ole seevastu näha teenuseosutajate spetsialiseerumist sellele sihtrühmale. Kui 2021–2023 oli H-veebi andmete järgi üks asutus, kus kõik teenust saavad inimesed olid dementsuse diagnoosiga, siis 2024. ja 2025. aastal oli selliseid asutusi kaks.
2.2.3 Üldhooldusteenuse teenusemahu erinevused KOV-iti
Omavalitsuste üldhooldusteenuse maht erineb kordades. Osa sellest tuleb vanemaealiste elanike arvust ja vanusejaotusest, mis on antud suurus. Ülejäänu vajab selgitust. Käesolev analüüs lahutab need kaks osa ja küsib, millised omavalitsuse tunnused käivad kokku sellega, et teenusemaht on vanuse põhjal oodatavast suurem või väiksem. 2025. aastal sai STAR-i andmetel 65-aastastest ja vanematest üldhooldusteenust 14 736 inimest ja keskmine teenusel olevate inimeste arv oli 10 892 kuus. Teenusemaht jaguneb omavalitsuste vahel äärmiselt ebaühtlaselt, seda nii absoluutarvult (vt Joonis 2.3) kui ka elanikkonna suhtes.
Märkus: Punkt näitab keskmist teenusesaajate arvu kuus, mis on aasta teenusekuude arv jagatud kaheteistkümnega. Punkti kõrval on aasta jooksul teenust saanud inimeste arv. Telg on logaritmiline, sest suurim ja väikseim omavalitsus erinevad enam kui tuhandekordselt. Alla viie inimesega väärtused on varjatud.
Allikad: STAR-i andmed, autorite arvutused
Elanikkonna suhtes ulatub kasutusmäär 1,4%-st 7,6%-ni 65-aastastest ja vanematest, Eesti keskmine on 3,8%.
KOV-ide vanusejaotusega arvestamine ei vähenda erinevusi märkimisväärselt. Tegeliku ja oodatava mahu suhe (oodatava mahu aluseks olevad kasutusmäärad on lisas, vt Tabel 2.2) jääb vahemikku 0,47–2,03, mediaanomavalitsuses on see 1,14 ja variatsioonikordaja 0,27. Vanusejaotus ei ole seega peamine erinevuste allikas.
Märkus: Katkendjoon tähistab vanuse järgi oodatavat taset. Punktid sellest paremal tähendavad, et teenusemaht ületab omavalitsuse vanusejaotuse põhjal oodatavat. Asustustüüp pärineb ministeeriumi piirkonnatüpoloogiast. Omavalitsused, kus mõni mudeli tunnus puudub, on välja jäetud.
Allikad: STAR-i andmed; Statistikaamet, RV0240; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KOV-ide kategooriad
Vanusejaotusest sõltumatuid erinevusi analüüsisime regressioonimudeliga, mis seob tegeliku ja oodatava teenusemahu erinevuse omavalitsuse asustustüübi, hooldekodukohtade pakkumise ja hinna, omavalitsuse enda valikute ning reformieelse kasutustasemega (vt Tabel 2.3).
Teenusemahu erinevused on eelkõige maa ja linna erinevus. Tagamaalistes omavalitsustes kasutatakse teenust vanusejaotust arvestades ja teiste tegurite samaks jäädes 44% rohkem kui keskuslikes ja mida hajusam on asustus, seda suurem on kasutus. Asustustüüp seletab üle 40% vanusejaotusest sõltumatutest erinevustest. Hooldekodukohtade pakkumine ega omavalitsuse eelarve seda ei seleta: kohtade arv, kohamaksumus ja pensionitulult laekuva tulu osakaal ei ole teenusemahuga statistiliselt oluliselt seotud.
Ka omavalitsuse enda valikud paistavad olevat pigem väljakujunenud kasutuse tagajärg kui põhjus. Kõrgem piirmäär vähendab inimese omaosalust ja peaks kasutust suurendama, kuid 100 eurot kõrgema piirmääraga omavalitsustes on teenusemaht tegelikult 8,5% väiksem. Tõenäoliselt hoiavad suure teenusekoormusega omavalitsused kulude ohjamiseks piirmäära madalal. Tagamaalistes omavalitsustes on piirmäära mediaan 560 eurot, keskuslikes 650 eurot. Mudelist nähtub ka, et koduteenus ei paista hooldekodu asendavat: mida rohkem on omavalitsuses koduteenuse saajaid, seda suurem on ka hooldekodu kasutus. Oluline on ka oma hooldekodu olemasolu, enda hooldekoduga omavalitsustes on teenusemaht 15% suurem.
Kõige rohkem seletab praegust teenusemahtu see, milline oli kasutus enne reformi. 2022. aastal3 oli mediaanomavalitsuses teenusel tagamaalistes omavalitsustes 4,3% ja keskuslikes 1,9% eakatest. Kui see tase arvesse võtta, kaovad nii asustustüübi kui ka omavalitsuse valikute seosed teenusemahuga ja mudel seletab 81% erinevustest. Omavalitsuste erinevused on seega suures osas püsinud reformieelsest ajast. Tõenäoliselt peegeldavad need pikaajalisi kohalikke tegureid: väljakujunenud hoolduspraktikat, lähedaste kättesaadavust ja varasemaid investeeringuid hooldekodudesse.
2.2.4 Üldhooldusteenusele saabumine, viibimine ja lahkumine
2021–2025. aastate jooksul muutus ÜHT-l või intervallhooldusel aasta jooksul viibimise kestus4 pikemaks (vt Joonis 2.5). Pikemat aega, s.o 331–365 päeva teenusel viibinute osakaal suurenes, samal ajal kui lühiajaliste (kuni 30 päeva) teenusel viibinute osakaal vähenes.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
2025. aastal viibis ÜHT-l või intervallhooldusel 331–365 päeva 53% kõigist aasta jooksul ÜHT või intervallhoolduse saajatest, samas kui kuni 30 päeva kasutas teenust 7% teenusesaajatest.
Aastatel 2022–2025 kasvas õendusabiteenuselt saabunute ja vähenes kodust saabunute osakaal (vt Joonis 2.6). Kõige rohkem inimesi saabub jätkuvalt teenusele kodust ja õendusabiteenuselt. 2025. aastal saabus teenusele 42% kodust (2022. aastal 48%) ning 34% õendusabiteenuselt (2022. aastal 29%).
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
2025. aastaks oli ÜHT ja intervallhoolduse lõpetamiste arv võrreldes 2021. aastaga vähenenud 3% võrra. Kui 2021. aastal lõpetas ÜHT ja intervallhoolduse 4868, siis 2025. aastal 4718 inimest. Erinevalt kõigist eelnevatest aastatest suurenes 2025. aastal teenuse lõpetamiste arv eelneva aastaga võrreldes ligikaudu 290 inimese võrra ning peamiselt tulenes see surmade arvu suurenemisest. Perioodil 2021–2024 püsis teenuse lõppemiste arv surma tõttu suhteliselt stabiilsena, olles keskmiselt 3250 juhtumit aastas (standardhälve 71). 2025. aastal suurenes surmade arv 3512-ni. Surmade osatähtsus teenuse lõppemise põhjuste seas on kasvanud eelkõige seetõttu, et teistel põhjustel lahkunud inimeste arv on vähenenud. Kui 2021. aastal moodustas teenuse lõppemine surma tõttu 69% kõigist teenuselt lahkumistest, siis 2025. aastaks kasvas osakaal 74%-ni (vt Joonis 2.7). Koos teenusel viibimise aja pikenemise ja teenusesaajate vananemise ning keerukama hooldusvajaduse profiiliga viitab see sellele, et ÜHT on suure abivajadusega inimeste jaoks üha pikemaajalisem teenus, kus inimene on elu lõpuni.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
2.2.5 Üldhooldusteenuse, intervallhoolduse ja päevahoiu töötajate arv
Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate arv kasvas vaadeldud perioodil märkimisväärselt, brutotöötasud mõõdukalt. 2021. aastal oli 2025. aasta hindades hooldustöötajate keskmine brutotöötasu 1433 eurot5, abihooldustöötajatel 1304 eurot6. 2025. aastaks olid vastavad brutotöötasud tõusnud hooldustöötajatel 1572 euroni (kasv 10%) ja abihooldustöötajatel 1373 euroni (kasv 5%), mis viitab töötasu taseme paranemisele.
Hooldustöötajate mediaanbrutotöötasu oli kuni 2022. aastani KOV-i omandis teenuseosutajate juures mõnevõrra kõrgem kui eraomandis; abihooldustöötajatel püsis kahe omandivormi mediaanbrutotöötasu sarnane (vt Joonis 2.8). 2024. aastaks jõudsid eraomandis teenuseosutajad mõlemas ametirühmas ette.
Märkus: Mediaan on arvutatud teenuseosutajate lõikes; asutused, kus vastav ametikoht puudub, on välja jäetud.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
Kasvanud on ka täistööajale taandatud töötajate arv. Kui 2021. aastal oli aasta lõpu seisuga ÜHT-s, intervallhoolduses ja päevahoius (päevane üldhooldusteenus) kokku 1704,6 hooldustöötaja ja 499,95 abihooldustöötaja täidetud ametikohta, siis 2025. aastaks oli nende arv suurenenud vastavalt 2558,37 (50%) ja 800,83 (60%) täidetud ametikohani. Hooldustöötajate arvu kasv oli kõige suurem 2025. aastal, mil võrreldes 2024. aastaga lisandus 279 täidetud ametikohta. Abihooldustöötajate arv kasvas enim 2023. aastal, mil lisandus 162 täidetud abihooldustöötaja ametikohta.
Hooldereformiga kehtestati miinimumnõuded hooldustöötajate arvule, mis tuli täita 2026. aasta 1. juuliks7. Nõuete kohaselt peab teenuseosutaja tagama, et tegevuskohas on ööpäev läbi vähemalt üks hooldustöötaja iga kuni 36 teenusesaaja kohta. Lisaks peab olema päevasel ajal vähemalt 12 järjestikuse tunni jooksul kohal vähemalt üks hooldus‑ või abihooldustöötaja iga kuni 12 teenusesaaja kohta.
Hooldus- ja abihooldustöötajate arvu kasvust tingituna täitsid8 need nõuded 2025. aastal täiel määral 72% ÜHT-d osutavatest asutustest (edaspidi ka hooldekodu). Võrreldes 2018–2022 perioodiga on töötajate ja teenusesaajate suhtarv paranenud: 2022. aastal oleks piisavalt tööjõudu olnud 40% hooldekodudest.
Piirkonniti esines märkimisväärseid erinevusi. 2025. aastal vastasid töötajate nõuetele kõik Hiiumaa, Saaremaa ja Valgamaa hooldekodud. Kõige väiksem vastavus oli Võrumaal (30%) ja Viljandimaal (62%). Piirkondlikud erinevused nõuetele vastavuses viitavad regionaalsetele probleemidele tööjõu kättesaadavuses.
2.2.6 Üldhooldusteenuse rahastamine
ÜHT ja intervallhoolduse kogukulud suurenesid aastatel 2021–2025 märkimisväärselt. Kui 2021. aastal ulatus ÜHT kulu 97,4 miljoni euroni, siis 2025. aastal juba 215,7 miljoni euroni. Võttes arvesse Statistikaameti arvutatud tarbijahinnaindeksi9 muutust, vastab 2021. aasta kulu 2025. aasta hindades ligikaudu 138 miljonile eurole. Seega oli ÜHT nominaalne kulu kasv 121%, samas kui reaalkasv moodustas ligikaudu 57%.
Keskmine kulu ÜHT ja intervallhoolduse saaja kohta aastas kasvas samuti, kuid veidi mõõdukamalt kui kogukulud. Kui 2021. aastal oli ÜHT kulu teenusesaaja kohta 9865 eurot aastas10, siis 2025. aastal 12 876 eurot, mis tähendab ligikaudu 30%-list kasvu.
ÜHT kulude kasv reaalväärtuses on suurel määral seotud teenusesaajate arvu kasvuga ning teenusel viibimise perioodi pikenemisega, mitte üksnes teenuse kallinemisega inimese kohta. Aastatel 2021–2025 tulenes nominaalne kulude kasv teenusesaajate arvu suurenemisest 23%, keskmise teenuse saamise kestuse pikenemisest 10% ning teenuspäeva hinna suurenemisest 67%. Reaalhindades moodustas 2021–2025 kulude kasvust teenusesaajate arvu suurenemine 41%, teenuse saamise kestuse pikenemine 18% ning teenuspäeva kulu kasv 41%11.
2.2.7 Üldhooldusteenuse rahastusallikad ja piirkondlik jaotus
ÜHT rahastamisstruktuur muutus reformi järel märkimisväärselt (vt Joonis 2.9). 2021. aastal moodustas KOV-ide panus 21% ÜHT kogukuludest ning teenuseosutajate lõikes oli KOV-ide rahastamistasemete hajuvus suur (standardhälve 18 protsendipunkti).
2025. aastaks tõusis KOV-ide keskmine panus 46%-ni, samal ajal kui standardhälve vähenes 9 protsendipunktini. See viitab sellele, et reformi järel kasvas KOV-i rahastamise osakaal ning ühtlasi vähenes piirkondlik varieeruvus teenuse rahastamises.
Ülejäänud osa ÜHT kuludest moodustas enne reformi valdavalt teenusesaaja ja lähedaste katta jääv osa. Aastatel 2021–2023 kasutati piiratud mahus ka välisvahendeid, mille kogumaht jäi vahemikku ligikaudu 120 000–680 000 eurot aastas ning mis moodustas alla 1% teenuse kogukuludest. 2024. aastal rahastati ÜHT-d ligikaudu 1,9 miljoni euro ulatuses meetmest „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“. Toetuse kogueelarve oli 12,4 miljonit eurot, millest 90% rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Toetuse taotlusvoor oli 2024. aasta veebruarist 31. maini ning toetusi makstakse maksimaalselt 24 kuud.12
Märkus: Tulpades on kulu 2025. aasta eurodes ning punktid on vastava aasta nominaalsed väärtused. 2024. ja 2025. aasta riigi rahastus on tekstis kirjeldatud ESF+ meetme toetus, mille teenuseosutajad märkisid H-veebis riigi rahastusena.
Allikad: H-veebi andmed ja Statistikaameti tarbijahinnaindeks, autorite arvutused
Maakondade lõikes suurenes KOV-ide panus ÜHT rahastamisse kõige enam nendel teenuseosutajatel, kelle asukohajärgses maakonnas oli KOV-i rahaline osalus reformieelsel perioodil madal (vt Joonis 2.10).
Märkus: Värv näitab 2025. aasta KOV-i panust ÜHT rahastamisse teenuseosutajate asukohajärgse maakonna järgi. Muutus on protsendipunktides võrreldes 2021. aastaga.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
Suurim kasv toimus Saare maakonnas asuvates hooldekodudes, kus teenuseosutajate andmetel kattis KOV 2021. aastal keskmiselt 7% kuludest, kuid 2025. aastaks oli see osakaal kasvanud 44%-ni. Samuti oli märkimisväärne kasv Lääne maakonnas asuvatel teenuseosutajatel, kus KOV-i osalus kulude katmisel kasvas 10%-lt 45%-ni.
Väiksem kasv esines maakondades, kus teenuseosutajate lõikes oli KOV-ide panus juba enne reformi suhteliselt kõrge. Kõige tagasihoidlikum oli muutus Põlva maakonnas asuvatel teenuseosutajatel, kus KOV kattis 2021. aastal keskmiselt 30% ja 2025. aastal 41% ÜHT kuludest. See viitab, et reform mõjutas rahastamisstruktuuri tasakaalustavalt, suurendades KOV-ide rolli enam nendes piirkondades, kus see varem oli väiksem. Samas tuleb arvestada, et piirkondlik jaotus põhineb teenuseosutaja asukohajärgsel maakonnal, mitte teenusesaajate elukohal. Samuti võib osakaalu ja piirkondlikke erinevusi mõjutada KOV-ide, kust inimesed teenusele tulid, hoolduskulude piirmäär.
Joonis 2.11 näitab, et pärast reformi on teenusesaajate ja lähedaste katta jääv osa teenuseosutajate lõikes langenud, samas kui KOV‑ide rahalise panuse osatähtsus on suurenenud. KOV-i osa jaotuse kitsenemine 2024. aastal viitab sellele, et teenuseosutajati varieeruvus KOV-ide rahastuse suuruses vähenes.
Märkus: Joonis on esitatud karpdiagrammina: karp katab esimese ja kolmanda kvartiili vahemiku ning karbi sees joon tähistab mediaani. Vurrud ulatuvad kaugeima väärtuseni, mis jääb karbist kuni 1,5-kordse kvartiilivahemiku kaugusele; punktid on üksikud teenuseosutajad.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
Joonis 2.12 on kujutatud KOV-ide osakaal ÜHT rahastuses teenuseosutaja asukohajärgsete maakondade lõikes 2021. ja 2025. aastal. 2025. aastaks on KOV-ide osalus oluliselt ühtlasem nii maakondade vahel kui ka maakondade sees. Samuti vähenes nende vaatluste arv, kus KOV-i osalus oli eriti madal või vastupidi, väga kõrge. See viitab KOV-ide rahastamise suuremale tasakaalustatusele pärast reformi.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
2025. aastal tegutses Eestis 94 eraomandis13, 90 KOV-i omandis14 ning neli segaomandis ÜHT-d osutavat asutust. Enamikus maakondades on KOV-ide keskmine rahastusosakaal eraomandis hooldekodudes sama suur kui KOV-idele kuuluvates hooldekodudes (vt Joonis 2.13).
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
Teenusesaajate ja lähedaste maksekoormuse osakaal ÜHT rahastuses on teenuseosutaja asukohajärgsete maakondade lõikes vähenenud (vt Joonis 2.14). Kõige silmatorkavam erinevus on Harju maakonnas, kus 2025. aastaks ei olnud enam ühtegi ÜHT-d osutavat asutust, milles teenusesaaja ja lähedaste maksekoormus moodustaks 100% teenuse kulust, kuid 2021. aastal oli mediaan ligikaudu 95%.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
2019–2021 aasta lõpu seisuga kasvas ÜHT teenuskohtade arv kiiremini kui teenusesaajate arv aasta lõpu seisuga (vt Joonis 2.15). Kõige suurem kasv oli 2019. aastal, kui võrreldes 2018. aastaga lisandus 1019 teenuskohta (u 11,7%-line kasv). 2022–2024 kasvas teenusesaajate arv kiiremini (keskmiselt 9,1% aastas) kui teenuskohtade arv (5,4% aastas). Võrreldes 2018. aasta lõpuga oli 2024. aastaks ÜHT teenuskohtade arv kasvanud 3397 võrra.
Märkus: Tulbas on teenuskohtade arv, tekst on kasv võrreldes eelneva aastaga. 2025. aasta puudub jooniselt, sest H-veeb ei kogunud sel aastal infot teenuskohtade arvu kohta. Majandustegevuse registri (MTR) järgi tuli 2025. aastal teenuskohti juurde umbes 5%.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
Teenuseosutajate teenuskohtade täituvus aasta lõpu seisuga on 2021. aastaga võrreldes suurenenud. Täituvus oli kõrgeim 2018. ja 2024. aastal, mil ligikaudu 95% teenuskohtadest oli aasta lõpu seisuga täidetud (vt Joonis 2.16). Aastatel 2019–2022 oli täituvus madalam, mis võis olla seotud teenuskohtade kiire lisandumise ja koroonapandeemiaga.
Märkus: 2025. aasta puudub jooniselt, sest H-veeb ei kogunud sel aastal infot teenuskohtade arvu kohta.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
Vabade teenuskohtade osas on maakonniti erinevusi. 2024. aastal oli kõige rohkem vabu teenuskohti Harju, Tartu ja Lääne-Viru maakonnas (vt Joonis 2.17). Pea kõigis maakondades oli vähem kui 100 vaba teenuskohta ning kolmes maakonnas oli aasta lõpu seisuga vähem kui 10 vaba teenuskohta.
Allikad: H-veebi andmed, autorite arvutused
ÜHT osutajate arv on võrreldes 2022. aastaga veidi kasvanud. Suurim kasv toimus siiski enne 2023. aastat. Aastaks 2025 lisandus võrreldes 2022. aastaga kokku 1 teenuseosutaja, aga kõige rohkem oli teenuseosutajaid 2024. aastal, mil neid oli 190. 2025. aastal oli H-veebi andmetel kokku 188 teenuseosutajat. Samas tuleb arvestada, et H-veebi andmed ei ühti MTR-i andmetega, kuivõrd H-veebis võib üks juriidiline isik täita sama piirkonna erinevate asutuste kohta ühise aruande või jaotada aruannete täitmise ülesanne eraldi erinevate üksuste vahel. Seetõttu siinses analüüsis H-veebi alusel teenuseosutajate arvu muutust detailsemalt ei analüüsita.
2.3 Koduteenus ja kodus elamist toetavad teenused
S-veebi andmetel moodustas 2021. aastal teenusesaaja ja lähedaste katta jääv osa koduteenuse kogukuludest, mis olid kokku 11,4 miljonit eurot, 6,3%, samal ajal kui KOV-ide osalus oli 90% ehk 10,3 miljonit eurot. Keskmine koduteenuse maksumus oli 11,40 eurot teenusetunni kohta ning ühe teenusesaaja kohta osutati kuus keskmiselt 10,22 tundi teenust. Koduteenust sai 2021. aastal 8162 inimest, kellest enamik elas üksi (6949 inimest).
S-veebi andmetel sai 2025. aastal koduteenust 9342 inimest. Võrreldes 2021. aastaga, mil teenust sai 8162 inimest, on teenusesaajate arv kasvanud 14%. Sarnaselt ÜHT-ga kasutasid koduteenust sagedamini naised – 2025. aastal olid 6820 teenusesaajat (73%) naised. Samuti oli teenust saanud naiste vanus keskmiselt kõrgem: koduteenust saanud naistest oli 81% vähemalt 75-aastased, samas kui teenust saanud meestest kuulus sellesse vanuserühma 55% teenuse saajatest. 65-aastastest ja vanematest elanikest sai koduteenust 2021. aastal ligikaudu 2,7% ning 2024. aastal ligikaudu 2,9%.
Osutatud koduteenuse maht tundides vähenes 2021. aastaga võrreldes ligikaudu 10%: 2021. aastal oli teenuste kogumaht ümardatult 1 miljon tundi, 2025. aastal 904 000 tundi. 2021. aastal ulatus koduteenuse kogumaht keskmiselt 123 tunnini inimese kohta ning 2025. aastaks ligikaudu 97 tunnini inimese kohta.
Andmed ei võimalda eristada otsest teenuse osutamise ajakulu ehk teenusesaajatega veedetud aega ega kaudseid tegevusi, nagu näiteks teenuse osutamiseks vajalike ettevalmistavate ja kõrvaltegevuste kulu (kõned teenusesaajatele toidu- ja tarbekaupade, ravimite jm vajaduste täpsustamiseks, arsti aja broneerimine jm), samuti dokumentide vormistamine ja aruandlus ning teabe vahendamine KOV-i ametnikele. Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas ajakulu vähenemine on mõjutanud teenusesaajaid. Näiteks juhul, kui vähenemine tuleneb peamiselt aruandluse või muude kaudsete tegevuste arvelt, ei pruugi see teenusesaajatele otsest mõju avaldada.
Nominaalses väärtuses oli koduteenuse kulu 2021. aastal 11,4 miljonit eurot ning 2025. aastal 16,5 miljonit eurot. Statistikaameti tarbijahinnaindeksiga korrigeerituna kulutati 2021. aastal koduteenusele ligi 16,1 miljonit eurot 2025. aasta hindades15 ehk reaalväärtuses kasvasid kulutused 2021. aastaga võrreldes 0,4 mln euro võrra. 2021. aastal rahastasid KOV-id 90% teenuse kogukulust, 2025. aastal 84–88%16; teenusesaaja ja lähedaste osa kahekordistus samal ajal 6,3%-lt ligikaudu 12%-ni. Koduteenuse kulutused KOV-ide lõikes on esitatud lisas (vt Tabel 2.4).
Märkus: Tulpades on tunnikulu 2025. aasta eurodes ning punktid on vastava aasta nominaalsed tunnikulud. 2025. aastal koosneb kategooria „Muu“ peamiselt kuludest, mille rahastusallikat ei ole aruannetes märgitud; varasematel aastatel sisaldab see riigi, välisvahendite ja muude allikate rahastust.
Allikad: S-veebi andmed ja Statistikaameti tarbijahinnaindeks, autorite arvutused
Tunnikulu reaalkasvust kandsid suurema osa teenusesaaja ja lähedased (vt Joonis 2.18). 2025. aasta hindades oli 2021. aastal keskmine tunnikulu ligikaudu 16,1 eurot17 ning 2025. aastal ligikaudu 18,2 eurot. Teenusesaaja ja lähedaste maksta jääv osa moodustas sellest 2021. aastal 1 euro18 ning 2025. aastal 2,1 eurot. KOV-i osa oli 2021. aastal 14,57 eurot19 ning 2025. aastal 15,29 eurot. Ülejäänu moodustasid muud rahastusallikad (riik, välisvahendid, muu). Järelikult suurenes KOV-i tunnikulu 72 sendi võrra (4,9%) ning teenusesaaja ja lähedaste maksta jääv osa 1,1 euro võrra (110%).
Teenusesaajate ja lähedaste kanda jääva osa muutus oli aastatel 2021–2025 maakonniti erinev. Ainult Põlvamaal, Hiiumaal ja Viljandimaal oli 2025. aastaks teenusesaajate ja lähedaste maksta jääv osa väiksem kui 2021. aastal (vt Joonis 2.19). Kõige suurem kasv oli Saare maakonnas, kus 2021. aastal oli teenusesaaja ja lähedaste osa 10% ning 2025. aastal 30%. Püsivalt kõrge (18–19%) oli teenusesaajate ja lähedaste osa Viljandimaal; üksikaastatel oli see suurem Saaremaal (2022. aastal 25%, 2025. aastal 30%) ja Pärnumaal (2025. aastal 21%).
Allikad: S-veebi andmed, autorite arvutused
Joonis 2.20 on esitatud maakondade lõikes keskmised koduteenuse saajate arvud koduteenust osutava isiku kohta. Aastatel 2021–2025 oli koduteenusel kõigi valdade keskmine suhtarv 12,7 teenusesaajat ühe töötaja kohta. Kõige rohkem teenusesaajaid teenust osutava inimese kohta oli 2025. aastal Viljandi ja Saare maakonnas (ligikaudu 20) ning kõige vähem Hiiu maakonnas.
Allikad: S-veebi andmed, autorite arvutused
2025. aastal oli see näitaja kohalike omavalitsuste lõikes suurim Viljandi vallas, kus ühe töötaja kohta oli ligikaudu 35 koduteenuse saajat. Samas oli 2025. aastal 23 kohalikus omavalitsuses vähem kui kümme teenusesaajat ühe teenust osutava isiku kohta.
Asustustüüpidest20 oli 2025. aastal koduteenuse saajate arv töötaja kohta suurim KOV-ides, mis kuulusid keskus koos tagamaaga gruppi. Selles grupis oli mediaan 16 teenusesaajat töötaja kohta. Osaliselt tagamaalistes KOV-ides oli mediaan 14, keskuslikes ja tagamaalistes KOV-ides 12 (vt Joonis 2.21). Koduteenuse saajate arv teenust osutava isiku kohta kasvas asustustüüpide lõikes võrreldes 2021. aastaga enim keskus tagamaaga KOV-ides. 2021. aastal oli selles grupis mediaan 12 teenusesaajat töötaja kohta. Teenusesaajate arv töötaja kohta on tõusnud ka osaliselt tagamaalistes KOV-ides. Tagamaaliste ja keskuslike KOV-ide puhul on koduteenuse saajate arv töötaja kohta muutunud 2021. ja 2025. aasta võrdluses vähem ning nende hajuvus ei ole suurenenud.
Allikad: S-veebi andmed, autorite arvutused
Intervallhooldusteenust sai 2025. aastal rohkem inimesi kui 2021. aastal, kuid absoluutarvudes on kasv olnud väike. 2025. aastal sai intervallhooldusteenust 505 inimest 563 korral (2021. aastal 491 inimest 607 korral). Keskmine teenuse saamise periood on mõnevõrra pikenenud. Kuni 30-ööpäevased teenusesaamised moodustasid 2021. aastal 39% ning 2025. aastal 33% teenuse saamise kordadest. 151 ja enam ööpäeva teenuse saamise osatähtsus kasvas perioodi jooksul 29%-lt 36%-le. Intervallhooldusteenuse kulud on H-veebis kajastatud koos ÜHT kuludega ning neid ei ole seetõttu võimalik eraldi analüüsida.
Päevahoiu saajate kasv oli perioodil 2021–2025 aeglasem kui teenuspäevade kasv ning reaalväärtuses oli 2025. aastal teenuspäeva hind väiksem kui 2021. aastal. Päevahoiu saajate arv kasvas 2021. aasta 169 inimeselt 2025. aastaks 202 inimeseni ehk ligikaudu 20% võrra. Teenuspäevade arv kasvas vaadeldud perioodil aga 19 556-lt 32 766-ni ehk ligikaudu 68% võrra. Nominaalselt arvestades kahekordistusid kulud perioodi jooksul, kuid reaalväärtuses kasvasid kulud 40% võrra. 2021. aastal kulus päevahoiule reaalväärtuses 956 000 eurot21 ning 2025. aastal 1,3 miljonit eurot. Reaalväärtuses teenuspäeva kulu langes 48,9 eurolt 2021. aastal 40,7 euroni 2025. aastal.
Eluruumi tagamise teenusesaajate arv kahanes aastatel 2021–2025 ligi 1000 pere ehk 2300 inimese võrra. 2021. aasta lõpu seisuga sai eluruumi tagamise teenust 9196 peret ehk 15 815 inimest, mis oli 2025. aasta lõpus kahanenud 8194 pere ehk 13 515 elanikuni. 2025. aasta hindades kulus 2021. aastal teenusele 22,8 miljonit eurot22 ning 2025. aastal 18,2 miljonit eurot.
2.4 Koduteenuse ja üldhooldusteenuse võrdlus ning hoolduskoormus
Hooldereformi ühe eesmärgina nähti lähedaste hoolduskoormuse vähenemist. Statistikaameti23 andmete põhjal ei ole hoolduskoormusega 15–64‑aastaste inimeste osakaal Eestis võrreldes 2021. aastaga vähenenud. Kui 2021. aastal oli hoolduskoormusega inimeste osakaal selles vanuserühmas 4,7%, siis 2024. aastal 4,6% ning 2025. aastal 4,4%, mis arvestades usaldusvahemikke ei ole statistiliselt oluline erinevus. Absoluutarvudes tähendab see, et 2021. ja 2025. aasta võrdluses on hoolduskoormusega 15–64-aastaste inimeste arv vähenenud 38 800-lt 38 000-le. Samuti on vähenenud suure hoolduskoormusega (20 või enam hooldustundi nädalas) 15–64‑aastaste osakaal: 2021. aastal moodustasid nad 1,8%, 2024. aastal aga 1,4% vastavaealisest rahvastikust. Samas, 2025. aasta andmetel on osakaal taas mõnevõrra suurenenud ning oli 1,5%. Absoluutarvudes oli 2021. aastal suure hoolduskoormusega 15–64-aastaseid inimesi 14 900, 2024. aastal 11 900 ning 2025. aastal 13 200.
65‑aastaste ja vanemate elanike seas püsis hoolduskoormusega inimeste osakaal 2021. ja 2024. aasta võrdluses samal tasemel ehk ulatus 7,6%-ni. 2025. aastal see aga mõnevõrra vähenes ning oli 6,1%. Absoluutarvudes aga 2021. ja 2024. aasta võrdluses hoolduskoormusega inimeste arv mõnevõrra suurenes (19 200-lt 2021. aastal 20 000-le 2024. aastal), kuid vähenes märgatavalt 2025. aastal, mil hoolduskoormusega vähemalt 65-aastaseid elanikke oli 16 200. Muutus võis olla ka juhuslik kõikumine. Suure hoolduskoormusega inimeste osakaal selles vanuserühmas on samas 2021. ja 2024. aasta võrdluses veidi kasvanud (2021. aastal 4,0%, 2024. aastal 4,1%), kuid vähenenud 2025. aastaks 3,1%-ni. Ka absoluutarvudes oli 2024. aastal mõnevõrra enam suure hoolduskoormusega 65-aastaseid ja vanemaid inimesi kui 2021. aastal (2021. aastal 10 200, 2024. aastal 10 700). Samas 2025. aastal vähenes nende arv 8200-ni.
Maakondade lõikes ei ole vaatluste arv Statistikaameti uuringutes avaldamiseks piisav, kuid viie piirkonna lõikes on muutused nähtavad. Suure hoolduskoormusega 15–64-aastaste osakaal on 2021. ja 2024. aasta võrdluses enim vähenenud Lääne-Eestis, kus langes 1,9%-lt 2021. aastal 0,8%-ni 2024. aastal (2025. aastal vähese vaatluste arvu tõttu näitajat ei avaldatud). Suurim oli suure hoolduskoormusega 15–64-aastaste osakaal 2024. aastal Kirde-Eestis (2%) ning 2025. aastal Kesk-Eestis (1,9%). Kirde-Eestis oli nii 2021. kui 2024. aastal üldiselt kõrgeim hoolduskoormusega inimeste osakaal tööealiste seas (vastavalt 8,8% ja 7,2%). 2025. aastal aga näitaja vähenes 4,9%-ni ning oli mõnevõrra madalam kui Kesk-Eestis (5,1%).
65‑aastaste ja vanemate hoolduskoormusega inimeste osakaal suurenes 2021. ja 2024. aasta võrdluses Kirde‑, Lääne‑ ja Lõuna‑Eestis ning vähenes Põhja‑ ja Kesk‑Eestis. Kõrgeim 65+ hoolduskoormusega inimeste osakaal oli 2024. aastal Kirde‑Eestis (11,5%), kus see oli kasvanud 3,3 protsendipunkti võrreldes 2021. aastaga. Madalaim oli näitaja 2024. aastal Kesk‑Eestis, kus hoolduskoormusega 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal oli võrreldes 2021. aastaga vähenenud 2,8 protsendipunkti ehk oli 6%. 2025. aastal näitaja vähenes kõigis piirkondades: Kirde-Eestis 9,4%-ni, Lõuna-Eestis 6,8%-ni ja Lääne-Eestis 5,6%-ni, Kesk- ja Põhja-Eestis mõnevõrra vähem.
Kui suure hoolduskoormusega 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvas 2024. aastaks võrreldes 2021. aastaga kõigis piirkondades peale Kesk‑Eesti, siis 2025. aastal oli eelneva aastaga võrreldes näitaja mõnevõrra suurenenud Kirde-Eestis (2024. aastal 4,7%, 2025. aastal 5,1%). Kõikides teistes piirkondades 2025. aastal suure hoolduskoormusega 65-aastaste ja vanemate osakaal vähenes: 2024. aastaga võrreldes enim Lääne-Eestis (5,1%-lt 2024. aastal 3,1%-le 2025. aastal) ning Põhja-Eestis (4,1%-lt 2024. aastal 2,5%-ni 2025. aastal). Kesk‑Eestis oli 2021. aastal nimetatud vanuserühma suure hoolduskoormusega inimeste osakaal 3,7%, kuid 2024. ja 2025. aastal jäi näitaja väheste vaatluste tõttu avalikustamata.
Hooldereformi üks eesmärke oli suurendada kodus elamist toetavate teenuste osakaalu. Võrreldes aasta jooksul ÜHT ja koduteenuse saajate arvu, oli 2021. aastal iga koduteenuse saaja kohta 1,71 ÜHT saajat. 2025. aastal oli see suhtarv tõusnud 1,79-ni, mis tähendab, et ÜHT saajate arv kasvas kiiremini kui koduteenuse saajate arv. Erinevalt ÜHT-st ei kaasnenud hooldereformiga koduteenuse rahastuse suurenemine ning teenuse maht tundides mõõdetuna on hoopis väiksem kui enne 2023. aastat.
KOV-ide lõikes on muutused 2023.24 ja 2025. aasta suhtarvus olnud üldjuhul väikesed: neljal viiendikul KOV-idest jäi muutus alla ühe ühiku. Suuremad muutused ei koondu ühte piirkonda (vt Joonis 2.22). Kõige rohkem muutus Häädemeeste valla suhtarv, mis oli 2023. aastaga võrreldes 3,9 ühiku võrra suurem.
Märkus: Sildina on esitatud absoluutväärtuselt ülemise 25% muutused.
Allikad: STAR-i ja S-veebi andmed, autorite arvutused
Kokkuvõttes on toimunud erinevad muutused hoolduskoormusega inimeste osakaaludes ja ka absoluutarvudes, kuid nende alusel ei ole veel võimalik järeldada, et tegu on hooldereformi mõjuga. Seejuures tuleb arvestada, et hoolduskoormusega inimeste määra mõjutavad ka muutused rahvastiku vanuselises koosseisus.
2.5 Pensionide piisavus üldhooldusteenuse eest tasumisel
STAR-i andmete alusel sai ÜHT-d 2022. aastal 12 673, 2023. aastal 14 329, 2024. aastal 14 954 ning 2025. aastal 15 691 inimest. Aasta lõpu seisuga olid vastavad arvud 9858, 10 837, 11 450 ning 12 922. H-veebi andmetel oli sama perioodi (2022–2025) aasta lõpu seisuga ÜHT-l vastavalt 9617, 10 534, 11 448 ning 12 037 inimest (vt Joonis 2.23). Aastatel 2022–2024 on eri allikate tulemused sarnased, 2025. aastal on STAR-i arv 885 võrra suurem.
Allikad: STAR-i ja H-veebi andmed, autorite arvutused
H-veebi ja STAR-i kuluandmed on 2024. aastal kooskõlas. 2023. ja 2025. aasta andmed erinevad, kuna 2023. aastal koguti STAR-is kuluandmeid järjepidevalt alles aasta teisest poolest ning 2025. aasta H-veebi andmed on esialgsed. Joonis 2.24 näitab 2023. aasta teisest poolest ÜHT saaja keskmist kuist kulu rahastaja lõikes STAR-i andmetel. Suurim omaosaluse25 kasv ilmneb aprillis, mis viitab sellele, et teenuseosutajad tõstavad hindu pensionide indekseerimise ajal. KOV-ide kulud ei kasvanud omaosalusega samas tempos: 2025. aasta aprillis oli kahe näitaja erinevus ligikaudu 8 eurot ning aasta lõpuks oli see sisuliselt kadunud.
Märkus: Omaosalus viitab teenusesaaja ja lähedaste makstavale osale.
Allikad: STAR-i andmed, autorite arvutused
Võrreldes 2023. aasta II poolega on keskmine teenusesaaja ja lähedaste maksekoormus tõusnud 47%-lt 49%-ni, KOV-i panus langes sama perioodi jooksul 51%-lt 49%-ni. Ülejäänu moodustas igal aastal muu kulu kategooria, mis oli 2%. Väiksema sissetuleku hüvitis sisaldub STAR-i andmetes muudes kuludes, mis moodustas perioodil 2023–2025 aastasest ÜHT kulust igal aastal 2%.
STAR-i ja SKAIS-i andmete põhjal on ÜHT saajate keskmine pension mõnevõrra väiksem nii üle kõigi pensioniliikide arvestatud Eesti keskmisest pensionist kui ka Eesti keskmisest vanaduspensionist (vt Tabel 2.1). Aastate võrdluses on erinevus Eesti keskmisest vanaduspensionist veidi vähenenud (2023. aastal 29 ja 2025. aastal 24 eurot). Mediaanpension oli 2023. aasta juulis 691 ning 2024. ja 2025. aasta aprillis 764 ja 812 eurot.
Aasta | ÜHT saajate keskmine pension | Keskmine pension sõltumata pensioniliigist, II kvartal | Keskmine vanaduspension, II kvartal |
|---|---|---|---|
2023 | 682 | 704,3 | 710,7 |
2024 | 756 | 774,2 | 781,3 |
2025 | 803 | 817,6 | 826,8 |
Märkus: ÜHT saajate keskmine pension on 2024. ja 2025. aasta aprillist ning 2023. aasta juulist, sest enne reformi jõustumist 1. juulil 2023 olid STAR-is ainult KOV-i toetusega teenusesaajad.
Allikad: STAR-i ja Statistikaameti andmed, autorite arvutused
Kuivõrd STAR-i andmetes ei eristu konkreetselt, kui palju KOV-id maksid väiksema sissetuleku hüvitist, siis võrdlesime analüüsis STAR-i andmetes märgitud ÜHT omaosaluse suurust teenusesaajate pensioniga (SKAIS-i andmed). Vaadeldud perioodil on keskmine pension olnud suurem kui keskmine omaosalus. Võrreldes 2023. aasta II poolega suurenes 2024. aastal ÜHT saajate keskmise pensioni ja ÜHT omaosaluse vahe, mis viitab sellele, et teenusesaajatele jäi peale omaosaluse tasumist pensionist suurem summa muude kulude tarbeks. Seejärel on pensionitõus olnud sama suur kui ÜHT omaosaluse kasv, mistõttu püsis ka 2024. ja 2025. aastal nende kahe näitaja erinevus ligikaudu samal tasemel (vt Joonis 2.25). Kuna hilisemal perioodil ÜHT saajate keskmise pensioni ja omaosaluse vahe ei suurenenud, kuid samal ajal kasvas tarbijahinnaindeks, vähenes 2025. aastal teenusesaajatele kätte jääva raha ostujõud võrreldes 2024. aastaga. Aastatel 2024–2025 oli kõige suurem ÜHT saajate keskmise pensioni ja ÜHT omaosaluse vahe erinevus aprillikuus, mil toimub pensionide indekseerimine. Seejärel erinevus igakuiselt järk-järgult väheneb kuni järgmise pensionitõusuni.
Allikad: STAR-i andmed, autorite arvutused
Teenusesaajate ülemise 10% pensionisaajate keskmine pension on ligikaudu kaks korda suurem kui alumisel 10%-l ning nad maksavad ligikaudu 80% suuremat omaosalust (vt Joonis 2.26). Selle tulemusel on ülemise 10% pensioni ja omaosaluse vahe umbes kaks korda suurem kui alumises kümnendikus, mis viitab sellele, et pärast ÜHT omaosaluse tasumist jääb pensionist enam muudeks kuludeks või isiklikuks otstarbeks. Mõlemas grupis on ÜHT omaosalus kasvanud sama kiiresti kui pension, mistõttu jäi keskmise pensioni ja omaosaluse vahe 2025. aasta aprilli pensionitõusu järel sarnasele tasemele kui 2024. aasta pensionitõusu järel.
Allikad: STAR-i andmed, autorite arvutused
Suurema pensioniga inimeste hulgas oli ÜHT rahastamisel omaosaluse osatähtsus suurem kui madalama pensioniga inimestel. Ülemise 10% pensionisaajate hulgas moodustas omaosalus perioodi jooksul ligikaudu 54% ÜHT kulust ning ülejäänud osa kulust maksis sisuliselt tervenisti KOV. Alumise 10% pensionisaajate hulgas moodustas omaosalus 35–36% ja KOV-i osa ligikaudu 55% kulust. Muu kulu kategooria kattis alumises kümnendikus 9–11% ÜHT kulust, samas kui ülemises kümnendikus jäi see alla poole protsendi – see viitab sellele, et madala pensioniga inimestele makstakse väiksema sissetuleku hüvitist, mis aitab katta nende omaosalust. Suurema või väiksema piirmääraga KOV-idest pärit inimeste omaosaluse, KOV-i panuse ega muu kulu kategooria osatähtsustes ei ole aga erinevusi.
2023. aasta juulist kuni 2025. aasta detsembrini oli 4710 ÜHT saajat, kelle pension ei katnud ühelgi teenusel viibitud kuul omaosalust (vt Joonis 2.27). Nad moodustasid 23% perioodi jooksul teenust saanud inimestest ning seda rühma iseloomustab keskmisest suurem omaosalus. 2024. ja 2025. aasta aprillis jäi neil pensionist omaosaluse katmiseks puudu keskmiselt ligikaudu 190 eurot. Aasta jooksul on puudujääk kõige suurem märtsis, vahetult enne pensionide indekseerimist: 2024. aastal ligikaudu 240 eurot ning 2025. aastal ligikaudu 220 eurot.
Märkus: Joonisel on kajastatud sellised viibimiste keskmised omaosalused ja pensionid, kus ühelgi kuul ei katnud pension omaosalust. Isikud, kelle kohta pensioniandmed puuduvad, on rühmast välja jäetud.
Allikad: STAR-i andmed, autorite arvutused
Lisaks analüüsisime, mil määral toetavad KOV-id ÜHT saajaid muude toetustega26. Kõige enam maksti hooldekodutoetust, muud toetust ning kohalikku toetust toimetuleku tagamiseks. Hooldekodutoetust sai 2023. aastal 667, 2024. aastal 506 ja 2025. aastal 512 inimest. Muud toetust sai vastavalt 299, 369 ja 463 inimest ning kohalikku toetust toimetuleku tagamiseks 94, 69 ja 100 inimest.
Hooldekodutoetuse kogukulu oli 2023. aastal 1,8 miljonit eurot, 2024. aastal 2,3 miljonit eurot ja 2025. aastal 1,9 miljonit eurot. Muu toetuse kogukulu suurenes 76 000 eurolt 2023. aastal 185 000 euroni 2024. aastal ning 200 000 euroni 2025. aastal. Kohaliku toimetuleku tagamise toetuse kogukulu ei ületanud ühelgi vaadeldud aastal 30 000 eurot.
Kokku püsis muude toetuste saajate arv 2023. aasta juulist kuni 2025. aasta lõpuni samas suurusjärgus, keskmiselt 311 inimest kuus, kuid keskmine toetuse suurus langes samal perioodil enam kui 700 eurolt 500 euroni (vt Joonis 2.28). 59 KOV-is sai toetust vähemalt üks inimene ning kõige enam maksti toetusi Võru vallas, kus toetust sai 258 inimest kokku 3919 korral, Märjamaa vallas (180 inimest kokku 1741 korral) ning Häädemeeste vallas (115 inimest kokku 1801 korral).
Märkus: Tulpades on saajate arv (vasak telg), joonena on esitatud keskmine toetuse suurus (parem telg). Täpsemalt liigitamata kategooria „muu toetus“ on jooniselt välja jäetud. Muud toetused: abivajaduse hindamisega seotud toetused on hambaravitoetus, hooldekodutoetus, majutustoetus, prillitoetus, ravimitoetus, taastus- ja hooldusravi toetus, tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus, tehnilise abivahendi toetus, tervisetoetus, tervishoiuteenuse toetus, kohalik toetus toimetuleku tagamiseks ja toitlustustoetus. Sihtgrupist tulenevad toetused on hambaravitoetus, prillitoetus, puudega inimese toetus, ravimitoetus, tervisetoetus, toetus eakatele/represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele ning toetus isiklike kulude katmiseks.
Allikad: STAR-i andmed, autorite arvutused
2.6 Kokkuvõte
Analüüs käsitleb ÜHT-s ja koduteenuses aastatel 2021–2025 toimunud muutusi, kasutades peamiselt H‑ ja S‑veebi andmeid ning täiendavalt STAR-i, SKAIS-i ja Statistikaameti infot. Analüüsi tulemused on lühidalt kokku võetud lisas (vt Tabel 2.5).
ÜHT saajate arv on kiiresti kasvanud: 2025. aasta lõpus viibis teenusel 12 037 inimest, mis on enam kui 3800 võrra rohkem kui 2018. aastal ning 2937 võrra enam kui 2021. aastal. Kasv on olnud kiirem 2023–2025. Teenusesaajate sihtrühm on muutunud vanemaks ja on suurema abivajadusega – eriti on kasvanud 85‑aastaste ja vanemate ning dementsusega inimeste osakaal. Samal ajal on pikenenud aasta sees teenusel viibitud aeg: 2025. aastal viibis üle poole aastas teenust saanutest teenusel peaaegu kogu aasta (331–365 päeva). Teenusel oldud koguaega üle aastate H-veebi andmed ei kajasta.
Teenusemaht erineb omavalitsuseti. 2022. aasta kasutusmäära lisamine tõstab tegeliku ja oodatud teenusemahu erinevuse seletusvõime 55,3%-lt 81,1%-ni, mis viitab kohalikele püsiteguritele, mida mudelis ei olnud. Lisaks ei võimalda regressioonimudel hinnata põhjuslikke seoseid. Põhjuslikkuse suuna tuvastamiseks on kaks võimalust ning mõlemaks on andmed olemas. Paneelmudel aastatest 2022 kuni 2025 omavalitsuse fikseeritud mõjudega kasutaks ainult sama omavalitsuse sisest muutumist ja sobiks ajas muutuvatele tunnustele nagu piirmäär. Teine võimalus on kasutada 2023. aasta reformi šokina ja võrrelda omavalitsusi, mida see erineval määral puudutas.
Riigi lisarahastuse KOV-ide vahel jaotamise valemi seisukohalt on järeldus sõltumatu sellest, kumb suund domineerib. Kui omavalitsuse valikud teenusemahtu mõjutavad, siis nende rahastamine tekitab ajendi neid valikuid raha saamiseks kohandada. Kui nad seda ei mõjuta, ei ole neid valemis mõtet hoida. Kasutatavad on üksnes need tunnused, mis on omavalitsusest sõltumatud, ehk vanusejaotus ja asustustüüp.
Kulude vaates on ÜHT kogukulud aastatel 2021–2025 oluliselt kasvanud (nominaalselt ligikaudu 121%). Nominaalsest kulude kasvust selgitab suurima osa ehk 67% teenuspäeva hinna tõus; reaalväärtuses on teenuspäeva hinna ja teenusesaajate arvu panus võrdselt suurimad (kumbki 41%). Reformi järel on KOV‑ide osakaal kulude katmisel tõusnud 21%-lt 2021. aastal 46%-ni 2025. aastal ning piirkondlikud erinevused rahastamises on vähenenud. Teenusesaajate ja lähedaste maksekoormus on samuti vähenenud.
Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate arv ning brutotöötasud on vaatlusperioodil kasvanud. 2025. aastal täitis uutele miinimumnõuetele vastavaid töötajate suhtarvusid täielikult 72% hooldekodudest.
Koduteenuse saajate arv kasvas 2025. aastaks võrreldes 2021. aastaga mõõdukalt, kuid teenuse kogumaht tundides ja teenustundide arv inimese kohta vähenesid. Reaalväärtuses on kulutused koduteenusele püsinud suhteliselt stabiilsed. KOV-ide osa kogukulust langes 90%-lt 2021. aastal ligikaudu 84–88%-ni 2025. aastal ning teenusesaaja ja lähedaste osa kahekordistus 6,3%-lt ligikaudu 12%-ni.
Hoolduskoormusega 15–64-aastaste osakaal ei ole 2021. aastaga võrreldes statistiliselt oluliselt muutunud; 65-aastaste ja vanemate seas osakaal 2025. aastal vähenes, kuid see võib olla juhuslik kõikumine ega ole seostatav hooldereformi mõjuga. ÜHT saajate pensionide analüüs näitab, et alates 2024. aasta aprillist jääb pensionist pärast omaosaluse katmist keskmiselt järele ligikaudu 160–190 eurot kuus (2023. aasta teisel poolel 120–130 eurot). Sellest ajast on omaosalus kasvanud pensioniga võrdses eurosummas, mistõttu kättejääv summa on püsinud nominaalselt samal tasemel ning selle ostujõud on hindade tõustes vähenenud.
Hooldereformi üks peamistest eesmärkidest oli vähendada teenusesaajate ja nende lähedaste rahalist panust ÜHT kuludes. 2025. aastaks moodustas teenusesaaja ja lähedaste maksekoormus väiksema osa ÜHT rahastusest ning nende makstav summa teenusesaaja kohta oli reaalväärtuses väiksem kui 2021. aastal. Teenuse kogukulu teenusesaaja kohta samal ajal reaalväärtuses kasvas.
LISAD
Vanuserühm | Elanikke | Teenusel keskmiselt, % |
|---|---|---|
65–69 | 82 778 | 0,7 |
70–74 | 70 729 | 1,7 |
75–79 | 53 929 | 2,8 |
80–84 | 37 946 | 5,3 |
85–89 | 27 744 | 9,8 |
90–94 | 10 609 | 19,0 |
95+ | 2769 | 28,6 |
Märkus: Kasutusmäär on teenusekuude arv jagatud kaheteistkümne ja vanuserühma elanike arvu korrutisega, ehk keskmine teenusel olevate inimeste osakaal rühmas. Need määrad on aluseks igale omavalitsusele arvutatud oodatavale teenusemahule.
Allikad: STAR-i andmed; Statistikaamet, RV0240, autorite arvutused
Tunnus | M1 struktuur | M2 + pakkumine ja hind | M3 + KOV-i valikud | M4 + tase 2022 |
|---|---|---|---|---|
Keskus tagamaaga | +28,7*** | +33,5*** | +23,6** | +6,0 |
Osaliselt tagamaaline | +43,1*** | +51,2*** | +27,7** | +2,7 |
Tagamaa | +53,6*** | +66,9*** | +44,0*** | –2,8 |
85-aastaste osakaal vanemaealistest, protsendipunkt | +2,3 | +4,2** | +2,4 | –1,7 |
Pensionitulult laekuv osa KOV-i tuludest, protsendipunkt | –3,7 | –4,2 | –5,2 | +3,4 |
Hooldekodukohti 100 eaka kohta | –1,4 | –1,0 | –0,6 | |
Kohamaksumuse mediaan, 100 € kuus | –0,9 | +3,9 | +1,7 | |
KOV-i piirmäär, 100 € kuus | –8,5** | –0,5 | ||
Munitsipaalhooldekodu omavalitsuses | +15,1** | +2,3 | ||
Koduteenuse saajaid 100 eaka kohta | +3,2** | –0,5 | ||
Kasutusmäär 2022, protsendipunkt | +30,3*** | |||
Seletusvõime, % | 43,9 | 45,8 | 55,3 | 81,1 |
Omavalitsusi | 77 | 77 | 77 | 77 |
Märkus: Sõltuv muutuja on teenusekuude arv, mudel on kvaasi-Poissoni oma nihkega vanuse järgi oodatavale mahule. Kordaja näitab, mitu protsenti erineb teenusemaht vanuse järgi oodatavast, kui tunnus kasvab ühe ühiku võrra. Sulgudes on 95% usaldusvahemik. Tärnid tähistavad olulisust: *** alla 0,01, ** alla 0,05, * alla 0,10. Asustustüübi võrdlusrühm on keskuslik omavalitsus. Seletusvõime on hälbe vähenemine tühimudeli suhtes. Kollineaarsus jääb lubatud piiridesse, suurim variatsiooni inflatsiooni tegur mudelis M3 on 3,63.
Allikad: STAR-i andmed; Statistikaamet, RV0240; H-veeb; S-veeb; SKA piirmäärad; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KOV-ide kategooriad ning KOV-ide üldhooldusteenuse kulud 2022–2025, autorite arvutused
Maakond | KOV | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 |
|---|---|---|---|---|---|---|
Harju maakond | Anija vald | 24 795 | 21 656 | 25 771 | 12 456 | 15 946 |
Harju maakond | Harku vald | 85 302 | 90 492 | 102 215 | 149 094 | 253 795 |
Harju maakond | Jõelähtme vald | 21 626 | 71 150 | 132 040 | 65 057 | 65 057 |
Harju maakond | Keila linn | 102 719 | 123 971 | 119 109 | 156 365 | 182 556 |
Harju maakond | Kiili vald | 1763 | 5344 | 7364 | 7301 | 6792 |
Harju maakond | Kose vald | 119 140 | 141 432 | 207 911 | 180 060 | 194 377 |
Harju maakond | Kuusalu vald | 44 362 | 43 992 | 51 982 | 60 467 | 121 664 |
Harju maakond | Loksa linn | 17 071 | 23 097 | 19 554 | 26 332 | 24 753 |
Harju maakond | Lääne-Harju vald | 113 766 | 119 513 | 123 964 | 129 097 | 133 481 |
Harju maakond | Maardu linn | 91 951 | 93 994 | 137 264 | 154 213 | 66 240 |
Harju maakond | Raasiku vald | 38 962 | 49 782 | 83 576 | 32 655 | 33 089 |
Harju maakond | Rae vald | 35 244 | 55 383 | 57 460 | 37 975 | 88 330 |
Harju maakond | Saku vald | 37 014 | 31 931 | 49 052 | 68 470 | 67 268 |
Harju maakond | Saue vald | 51 526 | 78 220 | 237 838 | 271 945 | 311 871 |
Harju maakond | Tallinn | 3 410 820 | 3 508 929 | 3 829 591 | 3 768 067 | 3 896 138 |
Harju maakond | Viimsi vald | 19 619 | 53 455 | 54 720 | 66 692 | 87 001 |
Hiiu maakond | Hiiumaa vald | 122 275 | 136 859 | 141 627 | 172 048 | 168 405 |
Ida-Viru maakond | Alutaguse vald | 18 803 | 23 382 | 42 761 | 26 022 | 28 726 |
Ida-Viru maakond | Jõhvi vald | 72 406 | 136 272 | 205 064 | 172 702 | 175 032 |
Ida-Viru maakond | Kohtla-Järve linn | 248 781 | 388 722 | 387 175 | 426 900 | 446 215 |
Ida-Viru maakond | Lüganuse vald | 123 213 | 130 786 | 153 877 | 209 065 | 214 667 |
Ida-Viru maakond | Narva linn | 562 185 | 630 743 | 893 178 | 938 373 | 795 573 |
Ida-Viru maakond | Narva-Jõesuu linn | 35 618 | 39 225 | 58 753 | 55 589 | 56 153 |
Ida-Viru maakond | Sillamäe linn | 80 638 | 95 419 | 112 798 | 139 110 | 129 130 |
Ida-Viru maakond | Toila vald | 33 460 | 78 386 | 122 604 | 78 968 | 56 030 |
Järva maakond | Järva vald | 126 904 | 125 382 | 122 490 | 153 460 | 147 018 |
Järva maakond | Paide linn | 68 266 | 73 169 | 77 268 | 93 594 | 101 471 |
Järva maakond | Türi vald | 72 565 | 101 663 | 103 405 | 138 853 | 119 087 |
Jõgeva maakond | Jõgeva vald | 86 522 | 126 045 | 136 830 | 144 048 | 220 053 |
Jõgeva maakond | Mustvee vald | 118 799 | 85 968 | 113 606 | 106 138 | 72 942 |
Jõgeva maakond | Põltsamaa vald | 132 677 | 153 202 | 154 978 | 158 487 | 152 587 |
Lääne maakond | Haapsalu linn | 214 391 | 242 023 | 250 687 | 208 119 | 209 767 |
Lääne maakond | Lääne-Nigula vald | 121 578 | 109 074 | 138 811 | 148 796 | 80 021 |
Lääne maakond | Vormsi vald | 0 | 0 | 285 | 0 | 20 |
Lääne-Viru maakond | Haljala vald | 57 929 | 68 670 | 62 358 | 73 327 | 67 093 |
Lääne-Viru maakond | Kadrina vald | 37 714 | 42 962 | 45 492 | 64 082 | 47 599 |
Lääne-Viru maakond | Rakvere linn | 154 000 | 152 400 | 191 605 | 180 020 | 220 700 |
Lääne-Viru maakond | Rakvere vald | 18 584 | 22 801 | 24 420 | 33 302 | 37 633 |
Lääne-Viru maakond | Tapa vald | 117 725 | 137 800 | 135 641 | 129 773 | 142 763 |
Lääne-Viru maakond | Vinni vald | 41 390 | 48 709 | 49 877 | 51 584 | 39 814 |
Lääne-Viru maakond | Viru-Nigula vald | 55 694 | 62 575 | 84 358 | 117 461 | 101 861 |
Lääne-Viru maakond | Väike-Maarja vald | 91 444 | 78 278 | 116 337 | 154 087 | 146 522 |
Pärnu maakond | Häädemeeste vald | 20 254 | 24 889 | 27 999 | 56 011 | 65 303 |
Pärnu maakond | Kihnu vald | 15 787 | 56 069 | 84 391 | 126 382 | 126 279 |
Pärnu maakond | Lääneranna vald | 71 071 | 73 222 | 86 377 | 94 383 | 104 591 |
Pärnu maakond | Pärnu linn | 379 136 | 393 185 | 485 992 | 528 486 | 557 123 |
Pärnu maakond | Põhja-Pärnumaa vald | 114 840 | 115 780 | 130 000 | 124 928 | 25 041 |
Pärnu maakond | Saarde vald | 64 093 | 84 364 | 79 406 | 66 862 | 90 858 |
Pärnu maakond | Tori vald | 59 202 | 78 209 | 85 235 | 106 885 | 112 192 |
Põlva maakond | Kanepi vald | 20 736 | 28 634 | 24 253 | 65 920 | 68 406 |
Põlva maakond | Põlva vald | 144 968 | 157 339 | 173 904 | 189 138 | 232 462 |
Põlva maakond | Räpina vald | 61 876 | 75 078 | 74 881 | 69 790 | 63 695 |
Rapla maakond | Kehtna vald | 48 488 | 47 836 | 51 425 | 65 894 | 73 735 |
Rapla maakond | Kohila vald | 23 800 | 26 800 | 30 000 | 49 350 | 54 451 |
Rapla maakond | Märjamaa vald | 72 639 | 61 797 | 69 866 | 76 823 | 94 107 |
Rapla maakond | Rapla vald | 64 718 | 70 459 | 97 851 | 104 209 | 99 696 |
Saare maakond | Muhu vald | 9417 | 10 445 | 14 147 | 14 147 | 9195 |
Saare maakond | Ruhnu vald | 0 | 1000 | 6767 | 4817 | 0 |
Saare maakond | Saaremaa vald | 611 583 | 631 872 | 1 290 896 | 1 068 355 | 1 075 063 |
Tartu maakond | Elva vald | 228 859 | 197 561 | 260 089 | 353 074 | 345 787 |
Tartu maakond | Kambja vald | 30 832 | 23 505 | 26 918 | 24 783 | 73 515 |
Tartu maakond | Kastre vald | 42 427 | 51 155 | 60 810 | 78 077 | 71 538 |
Tartu maakond | Luunja vald | 5000 | 880 | 9057 | 35 175 | 34 637 |
Tartu maakond | Nõo vald | 24 230 | 25 908 | 28 792 | 34 977 | 51 523 |
Tartu maakond | Peipsiääre vald | 78 799 | 87 885 | 147 501 | 143 581 | 119 117 |
Tartu maakond | Tartu linn | 925 519 | 967 876 | 1 201 267 | 1 314 781 | 1 484 910 |
Tartu maakond | Tartu vald | 31 173 | 35 769 | 67 396 | 55 235 | 93 936 |
Valga maakond | Otepää vald | 82 065 | 83 774 | 120 762 | 118 287 | 130 109 |
Valga maakond | Tõrva vald | 97 433 | 107 392 | 123 724 | 119 277 | 132 095 |
Valga maakond | Valga vald | 292 593 | 243 060 | 243 684 | 300 770 | 339 296 |
Viljandi maakond | Mulgi vald | 15 726 | 32 497 | 28 237 | 35 732 | 53 949 |
Viljandi maakond | Põhja-Sakala vald | 46 918 | 51 379 | 74 492 | 71 800 | 76 845 |
Viljandi maakond | Viljandi linn | 131 124 | 182 506 | 196 740 | 240 139 | 338 354 |
Viljandi maakond | Viljandi vald | 77 300 | 109 719 | 125 877 | 90 838 | 87 571 |
Võru maakond | Antsla vald | 41 233 | 30 601 | 45 837 | 71 396 | 56 157 |
Võru maakond | Rõuge vald | 81 334 | 72 359 | 99 337 | 124 479 | 133 158 |
Võru maakond | Setomaa vald | 71 395 | 78 198 | 90 702 | 93 846 | 76 946 |
Võru maakond | Võru linn | 131 982 | 172 084 | 220 302 | 213 639 | 238 586 |
Võru maakond | Võru vald | 157 804 | 112 399 | 135 220 | 157 876 | 184 296 |
Allikad: S-veebi andmed, autorite arvutused
Valdkond | Näitaja | 2021 | 2025 | Muutus 2021–2025 | Sisuline tähendus |
|---|---|---|---|---|---|
Üldhooldusteenus | Teenusesaajad aasta lõpu seisuga | 9100 | 12 037 | +2937 ehk +32% | ÜHT kasutus on selgelt kasvanud. |
Üldhooldusteenus | Kogukulu, mln eurot | 97,4 | 215,7 | +118,3 mln ehk +121% | Teenuse kogukulu on enam kui kahekordistunud. |
Üldhooldusteenus | Kulu teenusesaaja kohta aastas, 2025. a hindades | 9865 € | 12 876 € | +3011 € ehk +31% | Kulude kasv ei tulene ainult teenusesaajate arvu kasvust, vaid ka teenuse kallinemisest. |
Rahastamine | KOV-ide osakaal ÜHT kuludes | 21% | 46% | +25 pp | Reformi järel on KOV-ide roll teenuse rahastamisel oluliselt kasvanud. |
Rahastamine | Teenusesaajate ja lähedaste osakaal ÜHT kuludes | u 78% | u 53% | –25 pp | Teenusesaajate ja lähedaste maksekoormuse osakaal on vähenenud, kuigi absoluutne koormus võib kulude kasvu tõttu püsida suur. |
Teenusesaajate profiil | Dementsuse diagnoosiga inimeste osakaal teenusesaajatest | 21% | 28,8% | +7,8 pp | Teenusesaajate hooldusvajadus on muutunud keerukamaks. |
Teenusesaajate profiil | 85+ vanuserühma osakaal naissoost teenusesaajate seas | 51% | 56% | +5 pp | Naissoost teenusesaajate vanuseline profiil on nihkunud vanema ea poole. |
Teenusesaajate profiil | 85+ vanuserühma osakaal meessoost teenusesaajate seas | 18% | 23% | +5 pp | Ka meeste seas on kasvanud 85-aastaste ja vanemate teenusesaajate osakaal. |
Teenusele liikumine | Aasta jooksul ÜHT-le saabujad | 5005 | 5490 | +485 ehk +10% | Teenusele sisenemine on võrreldes 2021. aastaga suurenenud. |
Teenuselt lahkumine | Teenuse lõppemine surma tõttu, osakaal lahkumistest | 69% | 74% | +5 pp | Teenusesaajad on vanemad ja eeldatavalt suurema hooldusvajadusega. |
Töötajad | Hooldustöötajate keskmine brutotöötasu, 2025. a hindades | 1433 € | 1572 € | +139 € ehk +10% | Hooldustöötajate töötasu tase on tõusnud mõõdukalt. |
Töötajad | Abihooldustöötajate keskmine brutotöötasu, 2025. a hindades | 1304 € | 1373 € | +69 € ehk +5% | Abihooldustöötajate töötasu kasv on olnud aeglasem. |
Töötajad | Täistööajale taandatud hooldustöötajate arv (FTE) | 1705 | 2558 | +853 ehk +50% | Tööjõuvajadus ja/või tööjõu pakkumine sektoris on märgatavalt kasvanud. |
Töötajad | Täistööajale taandatud abihooldustöötajate arv (FTE) | 500 | 801 | +301 ehk +60% | Abihooldustöötajate ametikohtade kasv on olnud eriti kiire. |
Koduteenus | Koduteenuse saajad | 8162 | 9342 | +1180 ehk +14% | Koduteenuse saajate arv on kasvanud, kuid aeglasemalt kui ÜHT saajate arv. |
Koduteenus | Koduteenuse kogumaht tundides | u 1,0 mln tundi | 904 000 tundi | u –97 000 tundi | Saajate arv kasvas, kuid tundides mõõdetud maht vähenes. |
Koduteenus | Koduteenuse kogukulu, mln eurot | 11,4 | 16,5 | +5,1 mln ehk +45% | Koduteenuse nominaalkulu on kasvanud, kuid oluliselt vähem kui ÜHT kogukulu. |
Koduteenus | KOV-ide osakaal koduteenuse kuludes | u 90% | 84–88% | –2 kuni –7 pp | KOV-id katavad jätkuvalt valdava osa koduteenuse kuludest; muutus on ÜHT-ga võrreldes väike. |
Teenuste suhe | ÜHT saajate arv ühe koduteenuse saaja kohta | 1,71 | 1,79 | +0,08 | ÜHT kasutus kasvas koduteenusega võrreldes kiiremini. |
Hoolduskoormus | Hoolduskoormusega 15–64-aastaste osakaal | 4,7% | 4,4% | –0,3 pp | Tööealiste hoolduskoormuse muutus ei ole statistiliselt oluline. |
Hoolduskoormus | Suure hoolduskoormusega 15–64-aastaste osakaal | 1,8% | 1,5% | –0,3 pp | Suure hoolduskoormusega tööealiste osakaal on vähenenud. |
Hoolduskoormus | Hoolduskoormusega 65+ inimeste osakaal | 7,6% | 6,1% | –1,5 pp | 65+ vanuserühmas on näitaja 2025. aastal vähenenud, kuid võib sisaldada juhuslikku kõikumist. |
Pensionid | Keskmine vanaduspension (II kvartal) | 557,2 €/kuus | 826,8 €/kuus | +269,6 € ehk +48% | Pensionid on kasvanud, kuid ÜHT omaosalus ja teenuse kogukulu on samuti kasvanud. |
Allikad: STAR-i, S-veebi, H-veebi ja Statistikaameti andmed, autorite arvutused
Seaduseelnõu 704 SE seletuskirjas on lähtutud ÜHT kuludest ilma intervallhoolduseta: 2021. aastal 95,2 miljonit eurot, millest KOV-id tasusid 18,1 miljonit. Käesolevas raportis sisaldavad 2021. aasta kulunäitajad ka intervallhooldust, mistõttu summad on seletuskirjas toodutest mõnevõrra suuremad. „Seletuskiri: Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus 704 SE“. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/875834f8-66ea-4ab8-8732-41c19e348f03/↩︎
2025. aastal asendati H-veebis vanuserühmad 65–69, 70–74 ja 75–79 ühe rühmaga 65–79, seetõttu on võrdlus tehtud 2024. aastaga.↩︎
2022. a kasutustase on ebatäpselt mõõdetud, kuid kuna mõõtmisviga on omavalitsuste lõikes sarnases suuruses, saab tunnust kasutada kohalike püsitegurite kaudse näitajana.↩︎
H-veebi andmetel on võimalik teenusel viibimise kestust hinnata vaid ühe aasta lõikes.↩︎
2021. aastal oli hooldustöötaja nominaalne brutotöötasu 1013 € kuus. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
2021. aastal oli abihooldustöötaja nominaalne brutotöötasu 922 € kuus. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
Sotsiaalkaitseministri määrus nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“. Vastu võetud 19.06.2023 (RT I, 22.06.2023, 11).↩︎
Vastavust hinnati lähtudes hooldustöötajate ja abihooldustöötajate ametikohtade arvust ning keskmise kalendrikuu tundide arvust. Nõude täitmisena arvestatakse kõigepealt seda, kas asutusel on piisavalt tööjõudu, et vastata ööpäevaringsele nõudele, ning seejärel seda, kas asutusel on piisavalt hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööaega üle, et vastata päevase aja nõudele.↩︎
Statistikaameti avalik andmebaas, tarbijahinnaindeks. https://stat.ee/et↩︎
Nominaalne kulu oli 6975 eurot inimese kohta. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
Dekomponeerimine LMDI meetodiga.↩︎
Riigi Tugiteenuste Keskus (2026). Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine. https://rtk.ee/iseseisvat-toimetulekut-toetavate-ja-kvaliteetsete-sotsiaalteenuste-ning-hooldusvoimaluste-0#maarus-ja-infomaterj↩︎
H-veebis loetakse hoolekandeasutus erasektori omanduses olevaks juhul, kui riigil ja/või kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole osalust majandusüksuses või on osalus alla 50%, ja juhul, kui riigile ja/või kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub varast alla 50%. Analüüsis on siia alla hõlmatud ka välismaa erasektori omanduses olevad asutused.↩︎
H-veebis loetakse hoolekandeasutus KOV-i omanduses olevaks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osalus majandusüksuses on 50% ja rohkem või kui kohaliku omavalitsuse üksusele kuulub varast 50% või rohkem.↩︎
Nominaalkulu oli 11 405 592 €. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
2025. aasta kuludest ligikaudu 5% on aruannetes rahastajate vahel jaotamata, mistõttu KOV-ide täpne osakaal jääb vahemikku 84–88%.↩︎
Nominaalkulu oli 11,4 €. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
Nominaalkulu oli 0,71 €. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
Nominaalkulu oli 10,30 €. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
Asustustüübid iseloomustavad KOV-ide asustustihedust. KOV-id jaotatakse nelja rühma: tagamaaline, osaliselt tagamaaline, keskus koos tagamaaga ning keskuslikud. Mida tagamaalisem on KOV, seda vähem inimesi seal elab ja seda hõredamalt nad paiknevad. (https://minuomavalitsus.ee/)↩︎
Nominaalkulu oli 676 000 €. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
Nominaalkulu oli 16,1 mln €. Korrigeerimine Statistikaameti tarbijahinnaindeksi alusel.↩︎
Statistikaameti rakendus. Tööpoliitika näitajad. https://tooturg.stat.ee/↩︎
Võrdluses on kasutatud 2023. aastat, sest 2022. aasta STAR-i andmed on osalised ning ei võimalda analüüsi KOV-ide kaupa.↩︎
STAR-i andmetes kajastub teenusesaaja („kliendi“) tasutud summa, mis võib sisaldada ka lähedaste makstud osa; võrdlused pensioniga on seetõttu arvestuslikud.↩︎
Täpsemalt ÜHT saajate abivajaduse hindamisega seotud toetused (hambaravitoetus, hooldekodutoetus, majutustoetus, muu toetus, prillitoetus, ravimitoetus, taastus- ja hooldusravi toetus, tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus, tehnilise abivahendi toetus, tervisetoetus (üldine), tervishoiuteenuse toetus, toetus toimetuleku tagamiseks (kohalik), toitlustustoetus); sihtgrupist tulenevad toetused (hambaravitoetus, prillitoetus, puudega inimese toetus, ravimitoetus, tervisetoetus, toetus eakatele/represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele, toetus isiklike kulude katmiseks) ning muu toetus.↩︎