2018. aastal esitati Eestis 1466 pankrotiavaldust, millest 67% olid füüsilise isiku pankroti avaldused. Pankrotte kuulutati välja aga vaid 644, millest 84% olid füüsilise isiku pankrotid. Pankrotiavaldustest ligi pooled lõpevad...
Uuringus käsitleti peamisi globaalseid suundumusi, mis mõjutavad kaupade vedu meritsi järgmiste kümnendite jooksul, ning võimalikke muutusi Eestit läbivates multimodaalsetes transpordikoridorides. Nende analüüsile tuginedes koostati stsenaariumid Eesti sadamaid läbivate kaubavoogude...
Poollooduslikud kooslused on liigirikkad niidud, mille tekkimiseks ja säilimiseks on vajalik mõõdukas põllumajandus karjatamise või niitmise näol. Samuti toimivad need alad kui mitmete inimestele vajalike ökosüsteemiteenuste reservid, näiteks on...
Haridus- ja Teadusministeeriumi kanda on väga vastutusrikas ülesanne – hoolitseda selle eest, et lastel oleks võimalik omandada haridus, mis aitab neid elus edukalt hakkama saada. Tegemist on keerulise ülesandega...
Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) näol on tegemist riigi keskse haridusstrateegiaga, milles on paika pandud valdkonna olulisemad eesmärgid ja prioriteedid perioodil 2014-2020. Strateegia vahehindamise eesmärgiks oli sõltumatu eksperthinnangu andmine,...
Raportis antakse ülevaade Eesti äriühingutest. Uuring on sisendiks ühinguõiguse revisjoni analüüs-kontseptsiooni põhjalt koostatavasse õigusaktide muudatusettepanekute otsustusprotsessi.
Koos Poliitikauuringute Keskusega Praxis valminud raportis anname hinnangu tööga seotud sotsiaalse kaitse riskidele Eestis võimalike tööturu muutuste taustal.
Uuringus hinnatakse organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu, panust töökohapõhisesse õppesse ja praktikakorraldusse kutsehariduses ning tuuakse välja probleemkohad ja parimad kogemused. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe näol on tegemist tasemeõppe vormiga, mille puhul...
Eestis elab ligi 300 000 eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanut. Neist pooltel on aktiivne eesti keele oskus, st nad saavad eesti keelest aru ning oskavad selles rääkida ja kirjutada....
Eesti kõrghariduse viimase aastakümne prioriteet on olnud rahvusvahelistumine, mis on suurendanud ingliskeelse õppe osakaalu ülikoolides. Samal ajal on väikeriigi seisukohalt kriitilise tähtsusega säilitada ja edendada kvaliteetset emakeelset õpet.