Tööjõuvajaduse hindamine on tasemehariduse planeerimise oluliseks sisendiks. Senini koostatud kogu majandust katvate prognooside kohta öeldakse sageli, et need on liialt agregeeritud. Käesolev metoodika on abivahend Kutsekojale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi...
Varasemad uuringud on näidanud, et kooliharidus annab inimestele elus mitmeid eeliseid. Seetõttu on oluline, et igal soovijal oleks võimalik kooli tagasi pöörduda. Käesolev uuring keskendus põhi- ja/või keskhariduseta inimeste...
On levinud seisukoht, et kuritegude ennetamine on kõige tõhusam kohalikul tasandil, sest just kohalikul tasandil on parim ülevaade kogukonna probleemidest ja seega ka parim arusaam, millised ennetustegevused on asjakohaseimad...
Viimasel ajal oleme palju kuulnud seda, et statistika ei kajasta päris elu, sageli seetõttu, et inimeste enda ja/või nende tutvusringkonna kohta teadaolev info ei lange kokku pildiga, mida statistika...
Elukestvas õppes osalemise üheks oluliseks takistuseks on õppimisega seotud otsesed ja kaudsed rahalised kulud. Antud ülevaate eesmärk oli võrrelda riiklikke toetusmeetmeid nende takistuste ületamiseks. Selleks koostati toetusmeetmete tüpoloogia ning...
Uus töölepingu seadus võeti vastu 17. detsembril 2008 ning jõustus pool aastat hiljem, 1. juulil 2009. Seaduse eesmärgiks oli suurendada töösuhetes turvalist paindlikkust, mis võimaldaks nii töötajal kui tööandjal...
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida erialase hariduseta inimeste enesetäiendamist – Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna peetakse pidevat enesetäiendamist väga oluliseks, sest vaid pidev enesetäiendamine saab tagada toimetuleku pidevalt muutuvas...
Kas ja kui palju erinevad palgad avalikus ja erasektoris? Selles lühiraportis näidatakse, et vastus sõltub olulisel määral esiteks sellest, kuidas avalik sektor on defineeritud ja teiseks sellest, kas võrreldakse...
Turvaline paindlikkus on tööpoliitika kujundamisel üks enim tähelepanu pälvinud teemasid. Selle projekti eesmärgiks oli anda sisend turvalise paindlikkuse kui põhimõtte juurutamise esimesele neljale aastale, tehes seda Eesti näitel.
Ajakirjanduses leiavad igal aastal kajastamist riigieksamite tulemuste baasil koostatud koolide edetabelid, kuid kas need koolid, kus saadakse paremaid riigieksamite tulemusi paiknevad tipus ka mõne teise mõõdiku järgi? Käesoleva raporti...