Tellija: Riigikantselei strateegiabüroo
Periood: 2019
2018. aastal esitati Eestis 1466 pankrotiavaldust, millest 67% olid füüsilise isiku pankroti avaldused. Pankrotte kuulutati välja aga vaid 644, millest 84% olid füüsilise isiku pankrotid. Pankrotiavaldustest ligi pooled lõpevad Eestis raugemisega. Keskmine juriidilise isiku pankrotimenetlus kestab 3,5 aastat ja füüsilisel isikul 1,2 aastat. Juriidiliste isikute pankrotimenetluste tulemusena rahuldatakse keskmiselt vaid 14% esitatud nõuetest. Selleks, et muuta maksejõuetuse menetlust kiiremaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks, mis omakorda muudaks suuremaks võlausaldajatele tehtavad väljamaksed ning parandaks Eesti ärikliimat, tegi Justiitsministeerium maksjõuetusõiguse revisjoni.
Uuringus analüüsiti maksejõuetuse revisjoni tulemusena välja pakutud kuut võimalikku regulatsiooni muudatust. Lühidalt jõuti järgmistele tulemustele:
Maksejõuetuse teenistuse loomine. Maksejõuetuse teenistuse ülesandeks kavandatakse riikliku järelevalve teostamist võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle maksejõuetuse tekkimisel. Maksejõuetuse teenistuse töövahendiks on eriauditid ning lisaks haldab teenistus pankrottidega seotud andmeid. Loodavas institutsioonis töötaks 5 inimest ning aastane kulu oleks ca 600 000 eurot. Vahetult peale teenistuse käivitumist ei ole oodata arvestatavaid muutusi Eesti ärikultuuris, kuid pikemas perspektiivis aitaks see Eesti ärimaastikku tüürida eetilisemate praktikate rakendamise suunas.
Võlausaldaja motiveerimiseks menetluskulude kandmisel kavandatakse muuta oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmelt pankrotimenetluse kulude katteks raha kättesaamise lihtsamaks. See võiks motiveerida võlausaldajaid pankrotimenetluse finantseerimisel deposiiti maksma enam kui praegu nõus ollakse, sest deposiiti makstud raha võiks saada tagasi kiiremini. Analüüsi tulemusel selgus, et tegemist on muudatusega, mida intervjueeritavad eksperdid pidasid mõistlikuks ning millel on eeldatavalt positiivne mõju Eesti ärikeskkonnale. See mõju on aga väike.
Pandieseme realiseerimine väljaspool pankrotimenetlust, kui see on ainuke ese pankrotimenetluses. Kavandatav muudatus on väga spetsiifiline: pandiese on ainuke või peamine ese pankrotivaras ja pandiga tagatud nõue on tunnustatud ilma pankrotimenetluses kaitsmiseta. Nii spetsiifilistele kriteeriumitele vastavat muudatust ei ole sisukas teha, kuna selliseid juhtumeid on väga vähe, regulatsioon on keerukas ning seetõttu avatud kuritarvitustele ja vaidlustele. Samas soovitavad kõik intervjueeritud osapooled kaaluda muudatust, mille korral võiks pandieseme realiseerida täitemenetluses siis, kui täitemenetlus on alustatud enne pankrotimenetlust – sellises olukorras oleks ressursside optimaalseks kasutamiseks mõistlik täitemenetlus lõpule viia.
Kohtute spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele. Ühtse ning parimate majandus- ja finantsalaste teadmistega kooskõlas oleva kohtupraktika tagamiseks, paremaks ressursside jaotuseks ning menetluste läbiviimise aja vähenemiseks kavandatakse koondada pankrotimenetlused Harju ja Tartu Maakohtutesse pankrotimenetlustega tegelevate kohtunike kätte. Uuringus leiti, et muudatus võib oodatud positiivsete mõjude kõrval kaasa tuua ka negatiivseid mõjusid, eeskätt füüsilisest isikust võlgnike jaoks, kelle puhul juurdepääs kohtule halveneb. Oluline on leida võimalusi selle mõju leevendamiseks kas videosilla efektiivse rakendamise või kohtunike erinevate kohtumajade vahel liikumise näol.
Allutatud laenude regulatsioon. Maksejõuetuse revisjoni tulemusena kavandatakse pankrotiseaduse muudatust, mille kohaselt allutataks pankrotivõlgniku ühingus 10%list või suuremat osalust omavate võlausaldajate laenud nii, et need viiakse viimasele järjekohale. Juriidiliste isikute pankrotimenetlusi, milles osanik on ka võlausaldajaks pankrotimenetluse ajal või on seda varem olnud või on võlausaldaja osanike ringi kuuluv, on 42%. Laenude allutamisel on nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Mõjude kvantifitseerimiseks piisava täpsusega andmeid ei ole, mistõttu ei saa ka öelda, kas muudatusel on kokkuvõttes positiivne või negatiivne mõju.
Pankrotihalduri tasu. Kavandatakse haldurite tasu muuta kombineeritud toimingu- ja tunnitasu põhiseks, mille korral tüüptoimingute eest tasustatakse haldurit toimingutasu alusel ning ülejäänud tööde eest tunnitasu alusel. Uuringus pakuti välja optimaalse tunnitasu vahemik ning tüüptoimingute loetelu.
Muudatuste põhiseaduspärasuse analüüsi tegid Indrek Niklus, Heili Püümann, Veiko Vaske, Urmas Volens Advokaadibüroost NOVE – WWW.NOVE.EE
Uuring viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel ja seda rahastatakse ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algatajad ja koostööpartnerid on Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium.