Soovitused

Soovituste väljatöötamisel tugineme lapsevanemate küsitluse, registriandmete ja KOVide küsitluse analüüsi tulemustele. Soovitused teeme selle kohta, mida uuringu tulemused eri vaatenurkade alt toetavad. KOVidel oli ka mitu lisasoovitust, mida uuringu teised osad otseselt ei toetanud. Need on välja toodud KOVide soovituste alapeatükis. Näiteks kuuluvad siia hulka soovitused alushariduse riiklikuks finantseerimiseks või investeeringute riiklikuks toetamiseks, KOVide omavaheliste arvelduste reguleerimiseks jmt. Lisaks näitas vanemate küsitlus laialdast tuge tasuta lasteaedadele. Selliseid soovitusi siinkohal eraldi välja ei tooda, kuna uuringu teistest osadest ei tulene argumente, mis neid toetaks. Niisugused soovitused võivad olla asjakohased, kuid vajavad eraldi hindamist, kas ja millistel tingimustel ning milliste puudujääkide parandamiseks neid võiks rakendada.

TUGITEENUSTE PAKKUMINE

Võrdsete võimaluste aluseks on igale lapsele tema vajadustele vastav tugi lasteaedades ja lapsehoiuteenusel. Ühelt poolt toetab see laste võrdseid võimalusi alushariduse omandamiseks ja sotsiaalseks osalemiseks selles, teiselt poolt vanemate võrdseid töötamis- ja õppimisvõimalusi. Nii vanemad kui ka KOVide ametnikud leiavad, et tugiteenuste kättesaadavus ei ole lasteaedades ja lapsehoiuasutustes hea. Erivajadustega laste vanemad hindavad laste erivajadustega arvestamist keskmiselt halvemaks kui need, kelle lapsel erivajadusi pole. Vanemate hinnangul on tugiteenuste vajadus kordades suurem ja tugiteenuste kättesaadavus palju halvem, kui see kajastub registris (EHISes). EHISes on märgitud logopeediteenuse vajadus 14%-l lasteaia lastest, eripedagoogi teenuse vajadus 5%-l ja teenuste saamine teenust vajanutest enam kui 80%-l lastest. Kokku on vähemalt üks erivajadus märgitud 26%-l lasteaia lastest. Vanemate hinnangul vajab aga lasteaias või lapsehoius käinud lastest 44% logopeedi, 17% psühholoogi, 14% eripedagoogi ja 12% füsioterapeudi teenust. Keskmisest suurem on tugiteenuste vajadus erivajadustega lastel. Vanemate hinnangul vajab erivajadusega lastest 84% logopeedi, 60% eripedagoogi, 44% psühholoogi ja 31% füsioterapeudi teenust. Vanemate hinnangul ei saanud ligi pooled teenust vajanutest seda piisavalt kasutada. 53% logopeedi, 47% eripedagoogi, 60% psühholoogi ja 61% füsioterapeudi teenust vajanuist ei saanud seda piisavalt kasutada. Tuginedes vanemate hinnangu ja registris kajastuva teabe suurele erinevusele on oluline, et laste erivajadused oleksid märgatud, hinnatud ja erivajadusele vastav tugi tagatud. Selleks on vaja eri tahkudest olukorda parandada.

KELSi § 14 järgi on KOVil kohustus pakkuda tugiteenuseid. Samas on KELSi § 14 sõnastus küllaltki umbmäärane – selles nimetatakse asutusepidaja kohustusena logopeedi, eripedagoogi ja muu tugiteenuse tagamist lasteasutuses ning erinevate rühmade loomise lahendusi erivajadustega lastele. See jätab KOVidele suure tõlgendamisruumi ja pole selge ka vanematele, milliseid teenuseid, millises mahus ja milliste standardite järgi peaks lasteaedades pakutama. Siit tulenevalt on soovitus seadusandjale ja poliitikakujundajale.

1. Määratleda selgelt, millised tugiteenused, millises mahus ja milliste standardite järgi peab KOV koolieelikutele tagama ning millised tugiteenused peavad olema lasteasutuses koha peal pakutavad.

Tugiteenuste pakkumise teeb lasteaiapidajale keeruliseks mitu asjaolu. Kohalike omavalitsuste kommentaaridest ilmneb, et tugispetsialistide puuduse olukorras ja olukorras, kus tugiteenuste vajadus ühes lasteasutuses pole piisav, et täiskoormusega spetsialist tööle võtta, on tugiteenuste pakkumiseks vaja lasteasutuste-ülest koostööd. Seetõttu on tugiteenuste pakkumiseks vaja koostööd asutuste ja KOVide vahel, nii näiteks on tugiteenuste pakkumise koordineerimiseks mitmes suuremas KOVis loodud keskused, samuti on haridusasutuste toetamiseks loodud Eestis Rajaleidjate võrgustik. Siit tuleb soovitus KOVidele kui lasteasutuse pidajatele.

2. Soovitame selleks, et lastele lasteaia- ja lapsehoiuteenuse asutustes kohapeal tugiteenuseid tagada, koordineerida tugiteenuste spetsialistide tegevust KOVis lasteasutuste- või ka KOVide-üleses koostöös, sh luua vajadusel näiteks haja-asustusega KOVides spetsialistide tegevust koordineerivad keskused.

Vanemate soovitud mahus tugiteenuste pakkumisel takistab KOVe nii tugispetsialistide puudus kui ka tugiteenuste kulukus. Täiskoormusele taandatud logopeedide arv on lasteaia koosseisuliste töötajate seas 283 ja eripedagoogide arv 133 ning nende lisavajadus küsitlusele vastanud KOVides 133 logopeedi ja 95 eripedagoogi järele. Seega on suur lisavajadus koolitatud tugispetsialistide järele, millega tuleks mitmel moel tegeleda, sh anname poliitikakujundajale soovituse kõrghariduse koolitusmahtude suunamiseks.

3. Suurendada kõrgharidustasemel tugispetsialistide koolitamist, pakkuda lasteaiaõpetajatele täiendkoolitusi, mis võimaldavad ümberõpet tugispetsialistiks.

4. Tõsta lasteaiaõpetajate ja abiõpetajate professionaalsust nii, et lisaks erivajaduse märkamise ja spetsialistilt abi otsimise oskusele oskaksid nad osaleda tugiteenuste pakkumises, võttes osa tugispetsialisti koormusest enda kanda. Selle tulemusel on väiksem surve uute tugispetsialistide järele.

Selleks, et lasteaiaõpetajaid tugiteenuste pakkumisse integreerida, on vaja läbi mõelda ja välja töötada tugiteenuste pakkumise süsteemid, kaardistada lasteaiaõpetajate oskused ja täiendkoolituse vajadus. Praeguste piiratud võimaluste juures peab eri meetoditel parandama tugiteenuste pakkumist uudsete töökorralduslike lahendustega, mis võimaldaksid efektiivsemalt olemasolevaid ressursse kasutada. Sellest tuleneb soovitus tugispetsialistidele.

5. Töötada välja uudseid tugiteenuste (nt osalt kaugteenusena) pakkumise lahendusi laste erivajaduste toetamiseks.

ALUSHARIDUS JA LAPSEHOIU ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED 1,5-3AASTASTEL

KELS paneb KOVile kohustuse luua 1,5–7aastastele lastele koolieelses lasteasutuses käimise võimalus, kui lapsevanem seda soovib. Koolieelne lasteasutus on lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav asutus. Samas on võimalik 1,5–3aastase lapse lasteaiakoht asendada lapsehoiuteenusega, mis on lastele hoidu pakkuv asutus ning milles alushariduse komponenti ei reguleerita. Paljude KOVide jaoks ei ole lasteaia ja lapsehoiu omavaheline suhe probleemiks, kuna lasteaiakohti jagub kõikidele lastele, alternatiivseid hoiuvõimalusi pole loodud ega polegi vaja luua. Mitmetes KOVides on aga lasteaiakohti puudu ja KOVid lahendavad olukorda erinevalt: kasutades eralasteaedade, -hoidude teenuseid või olles loonud KOVi lapsehoiuteenust pakkuvaid asutusi. Lapsehoiuvõimaluste loomise kohustuse täitmiseks on KOVi lapsehoid olnud paindlik lahendus laste arvu kõikumise puhul.

Igas vanuses laste hoidmiseks kasutatakse Eestis enim KOVi lasteaedu: noorimas, 1,5–3aastaste vanuserühmas käib lasteaias 57% lastest. KOVi lapsehoid on 16 KOVis. 2–3aastastest lastest on Eestis lapsehoiuteenusel keskmisena 14%, märkimisväärselt rohkem aga Tartu- ja Harjumaal: vastavalt 31% ja 17%. Kuna lasteaed on muuhulgas haridusasutus ja lapsehoiuteenus on mõeldud ainult lapse hoidmiseks, siis on lastel teenuste lõikes erinevad tingimused. KOVid pakkusid sellele olukorrale erinevaid lahendusi: kas loobuda 1,5–3aastaste laste lasteasutuse alushariduse komponendist kõigile ja piirduda ainult laste hoiu funktsiooniga või reguleerida alushariduse komponent ka lapsehoiuteenusel, mis ühtlustaks tingimused. Siit tuleneb soovitus poliitikakujundajale.

6. Ühtlustada 1,5–3aastaste laste lasteaedades ja lapsehoiuteenusel alushariduse komponent.

LASTEAIA- JA LAPSEHOIUKOHA OOTEAEG

KOVi lasteaia järjekorras oli 2020. aasta sügisel vähemalt 2421 last. Kuigi selliste laste osakaal pole suur, on tegemist pideva olukorraga, mis pole 2015. aastast muutunud, ja vanemad, kes ei saa lapsehoiukohta, on väga rahulolematud. Lapsevanemate küsitluse järgi oli keskmine ooteaeg lasteaeda või lapsehoidu, kui kohta ei saadud sel ajal kui sooviti, 8–10 kuud. Erateenused on lapsevanema jaoks kallimad ja valdav osa Eesti lapsevanematest eelistab KOVi lasteaeda. Suurim probleem lapsele koha saamisega on vanusgrupis 1,5–3.

KOVid on kasutanud lahendusena KOVi lapsehoiuteenust ja erateenuse pakkujate toetamist. Samuti kavandavad lisaressursse uute lasteaedade ja rühmade avamiseks KOVid, kus lasteaiakoha ootel on palju lapsi ja ooteajad pikad. Pika aja prognoos näitab laste arvu langust ja seega peaksid ka praeguste ressurssidega olema lapsehoiuvõimalused tulevikus tagatud. Lasteaedade ooteaja lühendamise survele võiks anda kiirema lahenduse ühtne korraldus, kus alla 3aastastele lastele pakutakse väiksemaid ressursse nõudvat lapsehoiuteenust. Siit ettepanek KOVidele.

7. Tagada kõigile lastele võrdsetel tingimustel koht lasteaias või lapsehoius.

ALUSHARIDUS AASTA ENNE KOOLI

95% 6–7aastastest lastest, kes veel koolis ei käi, käivad lasteaias või paralleelselt nii lasteaias kui ka eelkoolis. Lisaks neile käib 2% lastest eelkoolis, aga mitte lasteaias. See tähendab, et lasteaias või koolis õpetatavast koolieelsest programmist jääb kõrvale 3% 6–7aastastest eelkooliealistest lastest (ca 422 last). Kõrgharidusega vanemate lastega võrreldes on alusharidusest kõrvale jäävaid lapsi mõnevõrra rohkem nende laste hulgas (8%), kelle vanemal on alg-, põhi-, või kutseharidus (ima keskhariduseta). Tagamaks kõikidele lastele võrdsed võimalused kooliteel edasi jõuda, on oluline, et kõigil neil oleks omandatud alusharidus. Seejuures tuleb tagada neile, kellel on hariduslikud erivajadused, vastav tugi. Seetõttu oleks vaja kontrollida, kas ka need 3% lastest, kes lasteaias ja eelkoolis õpetatavast programmist kõrvale jäävad, omandavad samaväärsed teadmised ja oskused kodus või muul moel.

Eesti vanemad küll toetavad laialdaselt laste koolieelse hariduse omandamist lasteaias või eelkoolis vähemalt aasta enne kooli (89% leiab, et see peaks nii olema), kuid samas ei ole nad kohustuslike lahenduste poolt – 86% leiab, et lapsel on kasulik käia lasteaias või -hoius ka juhul, kui last saaks kodus hoida, aga ainult 44% leiab, et lasteaias käimine peaks olema kohustuslik alates 3. eluaastast. Siit soovitus poliitikakujundajale.

8. Luua süsteem ja kava, kus hinnatakse kõigi laste, sh nende laste, kes ei käi lasteaias ega eelkoolis, alushariduse omandamise võimalusi ning antakse vajadusel vanemale suuniseid lapse õpetamiseks kodus või erispetsialistide toeks.

PAINDLIKE AEGADEGA LAPSEHOIU TAGAMINE

Suvist lapsehoiuvõimalust vajab 42% laseaias või -hoius käivatest lastest ja neist omakorda 31% jaoks pole suvise hoidmise võimalused piisavalt tagatud. Lasteaedade suviste lahtiolekuaegadega on probleem enam kui kümnendikul lasteaedu ja -hoide kasutavatel lapsevanematel ning see on seotud nende tööga. KOVide kommentaaridest selgus, et esineb olukordi, kus suvise lasteaia lahtioleku üle otsustab enamus, kes ei arvesta kõikide lapsevanemate vajadusi. Soovitus KOVidele ja poliitikakujundajale.

9. Tagada suvine lapsehoiuvõimalus neile, kes seda vajavad, ning välistada vastupidise enamusotsuse võimalus.

Peale suvise lapsehoiuvõimaluse, mida on vaja 42%-l lastest, vajavad tavapärasest erineval ajal lapsehoidmise lahendusi vaid väheste laste vanemad. Varahommikustel aegadel (enne kella seitset hommikul) ja õhtusel ajal (pärast kella seitset õhtul) vajas lapsehoiuvõimalust vaid 6% lastest ning nädalavahetustel 5%. Kõik need vajadused esinevad enam töötavatel vanematel, suurema ajalise koormusega töötavatel vanematel ja ebaregulaarse ajaga töötavatel vanematel. Ebaregulaarse ajaga töötavatest vanematest vajab varahommikust, hilisõhtust või nädalavahetusel lapsehoiuvõimalust 12–14% vanematest. Kuna vajadus on vähene, siis pole ka lahendusi selle rahuldamiseks loodud. Varahommikust hoidu vajavatest vanematest ei saa seda kasutada 46%, õhtul pärast seitset hoidu vajavatest vanematest ei saa seda kasutada 73% ja nädalavahetustel ei saa hoidu kasutada 70% seda vajavatest vanematest. Suvisel ajal ei saa kasutada lapse hoidmise võimalust 31% neist, kellel on seda vaja. Ebaregulaarsel ajal lasteaia kasutamist pakuvad vähesed KOVid. Veidi enam pakutakse varahommikuse avamisega lasteaedu, aga hilisema lahtiolekuga ja nädalavahetusel avatud lapsehoiuvõimalusi on väga vähestes KOVides ja vähestes asutustes.

Kuigi paindlikel aegadel lapsehoidu vajavaid vanemaid ei ole palju, on selline vajadus seotud vanemate töötamisega ja praegused lahendused ei võimalda nendele vajadustele vastavat hoidu saada. Töö- ja pereelu ühitamisvõimaluste parandamiseks oleks nende vanemate jaoks vaja tekitada paindlikumate aegadega lapsehoiuvõimalusi. Kuna see vajadus ei ole laialdane, siis tuleks kaaluda uuenduslikke lahendusi, näiteks lasteaia- ja lapsehoiuteenuse kombineerimist. Siit soovitus KOVidele.

10. Luua paindlikud lapsehoiuvõimalused vähestele vanematele, kelle töö nõuab lapsehoidu tavapärasest erinevatel aegadel, kasutades selleks uuenduslikke ja individuaalseid lahendusi. Näiteks lasteaia kombineerimine lapsehoiuteenusega enne ja pärast lasteaia tavapärast lahtiolekuaega.

LASTEAEDADE JA LAPSEHOIU KVALITEEDI TAGAMINE

Uuring näitas, et üldine lapsehoiukorraldus Eestis ja rahulolu sellega on hea. Siiski ei võimalda selline uuring, mis üldistab tulemusi kohalikule omavalitsusele, maakonnale ja Eestile tervikuna, leida konkreetsetes lasteasutustes tekkivaid puudujääke. Kuna lapsehoiu pakutakse lõpptulemusena konkreetses asutuses ja konkreetsete inimeste poolt, siis on teenuse parendamisel oluline jälgida iga asutuse teenuse kvaliteeti. Selleks on hea instrumendina loodud Innove rahulolu-uuringud, millega kindlasti tuleks jätkata ja anda igale asutusele tagasiside võrdluses Eesti ja piirkonna teiste asutustega.

Üle-eestilise lapsehoiu- ja alusharidusuuringu tegemine on oluline, et hinnata Eesti olukorda tervikuna ning laste võimaluste ühtsust ja erinevust piirkonniti. Eestis on lapsehoiu ja alushariduse korraldus KOVide haldusalas. Uuring näitas, nii nagu ka varasemad uuringud, et KOViti on lapsehoiu korralduses mitmesuguseid erinevusi ning väljakutseid. Tervikpildi saamiseks lapsehoiu ja alushariduse korraldusest on aeg-ajalt vajalik korraldada üle-eestiline uuring. Hea praktika on uuringu korraldamine iga viie aasta järel, nii nagu seni on tehtud. Vastajate vastamiskoormuse vähendamiseks tuleks kaaluda erinevate uuringute andmekogumise ühendamise võimalusi.