5 Lasteaedade ja lapsehoidude eriilmelisus

5.1 Paindlikud kellaajad

5.1.1 Paindlike kellaaegade pakkumine

Lasteaedade ja -hoidude ajaline paindlikkus on vajalik peamiselt selleks, et toetada lapsevanemate töötamist. Kuna tavapärastest tööaegadest erinevatel aegadel töötavaid lapsevanemaid on vähe, siis ei ole ka paindlike lapsehoiuvõimaluste pakkumine väga laialdane. Lasteaedade ja -hoidude ajalist paindlikkust, lahtiolekuaegadega enne ja pärast kella seitset hommikul ning õhtul, öisel ajal ja nädalavahetustel, pakutakse vähestes KOVides ja üksikutes asutustes. Erinevatest ajalise paindlikkuse vormidest pakutakse enim varast avamise aega (tabel 5.2).

Varajase hommikuse avamisajaga KOVi lasteaedu oli küsitlusele vastanud KOVidest ligi viiendikus (19,3%). Kõikidest küsitlusele vastanud KOVide lasteaedadest moodustasid need 10,34%. Suure osa sellistest KOVi lasteaedadest (17), mis avatakse enne kella 7:00 hommikul, moodustavad Narva KOVi lasteaiad, mis avatakse kõik kell 6:30. Teistes KOVides on varased lahtiolekuajad pigem erand. Hilise lahtiolekuajaga ja ööpäevaringset KOVi lasteaeda märkisid vaid 1–2 KOVi (Tallinn ja Jõhvi) ja nädalavahetustel avatud KOVi lasteaedu ei märkinud ükski KOV.

Mõnes KOVis on ajaline paindlikkus tagatud üksikute KOVi lapsehoidude või eralasteaedade ning eralapsehoidude paindlike avamisaegadega. Nädalavahetustel pakutavat lapse hoidmise võimalust märkis ainult üks KOV ja seda eralapsehoiuteenusena. Vähemalt üks era- või KOV lapsehoid või -lasteaed on avatud enne kella seitset hommikul 14 KOVis, mis on 23,7% küsimusele vastanud KOVidest. Õhtune ja ööpäevaringne lahtiolek on vähemalt ühes asutuses vastavalt 7 ja 4 KOVis, mis moodustab kõikidest sellele küsimusele vastanud KOVidest 12,3% ja 7,1%.

Lisaks eelnevale on väiksemates omavalitsustes võimalik pakkuda n-ö reguleerimata paindlikkust, mida väljendab hästi ühe KOVi vastus:

“Avatakse, suletakse ja hoitakse vastavalt vanema soovile nii ajaliselt kui ka päevaliselt.”

Allikad ja märkused: KOVide küsitlus. KOVide % leitud osakaaluna sellele küsimusele vastuse andnud KOVidest. Asutuste % on leitud küsimusele vastanud KOVide asutuste summa ja vastavat liiki asutuste kogusumma suhtena.

Võrreldes varasemate aastatega on paindlike kellaaegadega KOVi lasteaedade osakaal enam-vähem sama suur või veidi kasvanud (vt tabel 5.2). Varajase avamisaja pakkumine oli KOVi lasteaedade hulgas mõnevõrra sagedasem kui kõigi teiste asutuste hulgas kokku, sõltumata omandivormist ja sellest, kas tegemist on lasteaia või lapsehoiuga. See näitab, et KOVi ja eralapsehoius ning eralasteaias esineb varase algusaja pakkumine harvem kui KOVi lasteaedades. Samas lisavad teistele ajalise paindlikkuse vormidele KOVi ja eralapsehoiud ning eralasteaiad täiendavaid võimalusi.

Allikad: KOV küsitlus 2020, varasemad aastad (Themas et al., 2015)

5.1.2 Paindlike kellaaegade nõudlus ja piisavus

Vajadust lasteaeda või lapsehoidu kasutada tavapärasest erinevatel aegadel esineb üldjuhul küllaltki vähe (joonis 5.1), kuid sellest eristub suvekuudel kasutamise vajadus, mida esineb ca 42% laste puhul. Seejärel vajab ebaregulaarse või osalise ajaga ligikaudu neljandik (22%) ning tööandja poolt korraldatud hoidu 16% lastest. Varahommikutel, õhtutel, nädalavahetustel, riigipühadel või ööpäevaringselt vajab lasteaeda või -hoidu vähem kui kümnendik lastest. Erivajadustega või muukeelsetele (v.a vene keel) lastele vajab lasteaeda või -hoidu ca 2–4% lastest.

Võrreldes 2015. aasta uuringuga on lasteaia või lapsehoiu vajadus tavapärasest erinevatel jäänud valdavalt samale tasemele. Eelneva uuringu tulemustega võrreldes võib olla suurenenud vajadus lasteaia või -hoiu järele suvekuudel – eelnevas uuringus vajas seda 26% lapsevanematest (võrreldes käesoleva uuringu 42%-ga lastest). Küll aga tuleb arvestada tulemuste võrdlemisel, et eelnevas uuringus oli küsimuse sõnastus veidi erinev: lapsevanematelt küsiti 2015. aastal, kas nad tunnevad regulaarset vajadust lapsehoiukohtade järele nendel aegadel ning regulaarse vajaduse puudumise tõttu võis eelnevas uuringus suvekuudel vajadust märkida väiksem osakaal vanemaid. Samuti olid uuringutes erinevad valimi koostamise alused, mis võivad mõjutada tulemusi.

Joonis 5.1: Vajab lapse hoidmiseks lasteaeda või -hoidu järgnevatel aegadel või tingimustel (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

Suvekuudel ning tööandja korraldatud lapsehoiu vajaduses on erinevus leibkonnas olevate täisealiste arvu järgi. Suvekuudel ning tööandja korraldatud lapsehoidu vajatakse lapsele ühe täisealisega leibkondades mõnevõrra sagedamini kui leibkondades, kus on 2 või enam täisealist (joonis 5.2).

Joonis 5.2: Vajab lapse hoidmiseks lasteaeda või -hoidu järgnevatel aegadel või tingimustel, leibkonnas täisealiste arvu järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

Lapse vanuse järgi on ebaregulaarse või osalise ajaga lasteaia või lapsehoiu vajadus 1,5–3aastaste hulgas veidi suurem kui 4–7aastaste hulgas ning suvekuudel on noorematega võrreldes vajadus suurem 1,5–7aastaste hulgas (joonis 5.3). Ka eelnevas, 2015. a uuringus oli sarnane seos lapse vanusega ehk ebaregulaarse või osalise ajaga vajasid lasteaeda või -hoidu alla 3aastaste laste vanemad sagedamini (Themas et al., 2015).

Joonis 5.3: Vajab lapse hoidmiseks lasteaeda või -hoidu järgnevatel aegadel või tingimustel, lapse vanuse järgi (% selle vanusegrupi koolis mitte käivatest lastest)

Mittetöötavate vanematega võrreldes on töötavate vanemate laste hulgas suvekuudel lasteaia või lapsehoiu vajadus sagedasem (joonis 5.1). Samuti oli 2015. aasta uuringus töötavate lapsevanemate vajadus sagedasem.

Joonis 5.4: Vajab lapse hoidmiseks lasteaeda või -hoidu suvekuudel, lapsevanema tööstaatuse järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

Lapsevanem käib tööl 60%-l 0–7aastastest koolis mittekäivatest lastest. Töötavate lapsevanemate hulgas on vajaduste erisus vanema töökoormuse järgi: täiskoormusega töötavate vanemate lapsed vajavad võrreldes väiksema koormusega töötavate vanemate lastega suvekuudel lasteaeda või lapsehoidu sagedamini ning ebaregulaarset või osalise ajaga lasteaeda või -hoidu harvemini (joonis 5.5).

Joonis 5.5: Vajab lapse hoidmiseks lasteaeda või -hoidu järgnevatel aegadel või tingimustel, lapsevanema töökoormuse järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kelle vanem töötab)

Varahommikul, õhtul, nädalavahetustel ning ebaregulaarse või osalise ajaga lasteaia või lapsehoiu kasutamise vajadus on mõnevõrra levinum laste hulgas, kelle vanemad ei tööta tavalistel tööaegadel E–R kella 7–19ni (joonis 5.6).

Joonis 5.6: Vajab lapse hoidmiseks lasteaeda või -hoidu järgnevatel aegadel või tingimustel, lapsevanema tööaja järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kelle vanem töötab)

Maakondade kaupa eristuvad paindliku ajaga lasteaia ja lapsehoiu vajadustes mõnevõrra Ida-Virumaa ning Tallinn (joonis 5.7). Varahommikutel, õhtutel ja riigipühadel on vajadus enamiku teiste maakondadega võrreldes veidi suurem Ida-Virumaal. Ebaregulaarse või osalise ajaga lasteaeda või lapsehoidu vajatakse Tallinnas mõnevõrra enam kui teistes Eesti piirkondades keskmiselt. Suvekuudel on vajadus nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal veidi suurem kui teistes Eesti piirkondades keskmiselt.

Joonis 5.7: Vajab lapse hoidmiseks lasteaeda või lapsehoidu järgnevatel aegadel või tingimustel, piirkondade kaupa (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

Tervikuna ei ole palju neid, kellel paindlikke ajalisi võimalusi on vaja, kuid siiski on neid vajavatest lastest suurel osal raskusi piisava teenuse saamisega (joonis 5.8). Alla poolte laste vanematest, kes nendel aegadel või tingimustel lapsele lasteaeda või lapsehoidu vajavad, saavad seda kasutada piisavalt. Võimaluste piisavust esineb enim lasteaeda või lapsehoidu suvekuudel (49%) ja varahommikustel aegadel (39%) vajavate ning muukeelsetele lastele (ca 37%) ja ebaregulaarse või osalise ajaga (40%) lasteaeda või lapsehoidu vajavate laste vanemate hulgas. Kõige vähem on levinud võimalus kasutada tööandja korraldatud hoidu: vaid 4% vajavatest lastest saavad seda kasutada piisavalt.

Eelnevas uuringus oli küsimus koostatud oluliselt erinevalt (ei küsitud kasutuse piisavuse kohta) ja seetõttu ei ole tulemused võrreldavad.

Joonis 5.8: Kas saab lapse hoidmiseks piisavalt kasutada lasteaeda või lapsehoidu järgnevatel aegadel või tingimustel (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes vajavad lasteaeda või hoidu nendel aegadel või tingimustel)

Vaadates varahommikutel ja õhtustel aegadel lasteaeda või -hoidu vajavate laste hulgas olukordi, kus nendel aegadel ei saa üldse või ei saa piisavalt lapse jaoks teenust kasutada, ilmneb erisus lapsevanema tööstaatuse järgi (joonis 5.9). Töötavate vanemate lastel esineb enam kui lapsehoolduspuhkusel olevate vanemate lastel olukordi, et ei saa üldse või ei saa piisavalt nendel aegadel lasteaeda või -hoidu kasutada.

Joonis 5.9: Ei saa üldse või ei saa piisavalt kasutada lasteaeda või lapsehoidu varahommikutel ja õhtustel aegadel, lapsevanema tööstaatuse järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes vajavad lasteaeda või lapsehoidu nendel aegadel või tingimustel)

Kuigi varahommikustel ja õhtustel aegadel vajab enam-vähem sama palju lapsi lasteaeda või -lapsehoidu (6%),on KOVides selgelt enam tähelepanu pööratud lasteaia või -hoiu pakkumisele varahommikustel aegadel. See kajastub ka vastavuses lapsevanemate vajadustele: hommikustel aegadel on lasteaia või -hoiu olemasolu vanemate vajadustele enam vastav kui õhtustel aegadel.

5.2 Alternatiivsete õppemeetodite pakkumine ja nõudlus

KOVide küsitluses nimetas Montessori, Waldorfi pedagoogika, religioonipõhise õppega või õuelasteaedade või -hoidude olemasolu 11,1% vähemalt ühele neist küsimustest vastanud 54 KOVist. Lisaks nimetasid 8 KOVi, et neil on vähemalt mõnes lasteaias või -hoius täiendavaid muid uuemaid ja projektipõhiseid lähenemisi. Nende seas nimetati näiteks Reggio Emilia pedagoogikat.

Kuna mitme KOVi ametnikud ei vastanud eralasteaedade ja -hoidude kohta, siis võib pedagoogiline mitmekesisus olla mõnevõrra suuremgi. Lisaks, kuna pedagoogilised võtted ja lähenemised on lõpptulemusena iga õpetaja valik, siis ei ole ühtsete põhimõtete järgi määratletud pedagoogiline lähenemine määrav uudsete lahenduste kasutamisel.

“Nii era- kui munitsipaallasteaiad tegutsevad riikliku õppekava alusel, elemente ja erinevat metoodikat kasutatakse mingil määral igas asutuses.”

Spetsiifilise pedagoogikaga või religioonipõhise õppega lasteaedu on vähestes KOVides ja ka lapsevanemate küsitlus näitab, et neis käib vaid väike osa 0–7aastastest lastest. Lasteaias või lapsehoius käivatest lastest on 7%-l Waldorfi, Montessori või muu spetsiifiline pedagoogika ning 2%-l religioonipõhine õpe (joonis 5.10).

Joonis 5.10: Lapsed, kelle lasteaias on religioonipõhine õpe või Waldorfi, Montessori või muu spetsiifiline pedagoogika (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

5.3 KOVide põhimõtted uuenduslikkuse ja mitmekesisuse pakkumisel lasteaedades ja -hoidudes

KOVide lähenemist lasteaedades mitmekesisuse ja uuenduslikkuse toetamisel iseloomustab kõige enam lahendus, kus KOV toetab finantseerimise ja korraldusega asutuste enda algatusi. See tähendab, et metoodilised valikud ning mitmekesisuse ja uuenduslike lähenemiste algatused tulevad lasteaedade ja -hoidude personalilt. Seda iseloomustab näiteks järgmine kommentaar:

“Toetame lasteasutusi uute põhimõtete ja suundade rakendamisel läbi rahaliste vahendite ning koolituste. Meie munitsipaallasteaiad on kõik erinäolised, omapärased ning nende juhtidel on võimalik kujundada asutust nii enda kui ka kogukonna nägemuse ja vajaduste järgi.”

Mõnes KOVis toodi veel lisaetapina uudsete lähenemiste kooskõlastamine lapsevanematega:

" … kooskõlastame kõiki oma algatusi ka lapsevanematega, nt keelekümblust rakendamise siis, kui ka lapsevanemad on nõus."

Esineb ka lähenemist, kus KOVi toetus uuenduslikkusele ja mitmekesisusele lähtubki lapsevanemate initsiatiivist, soovidest ja vajadustest, millele mõnel juhul lisatakse vaheetapina hoolekogu ettepanek. Näiteks kirjeldas üks KOV, millest lähtudes nad toetavad lasteaedade ja -hoidude mitmekesisust ja uuenduslikkust järgnevalt:

“Lähtudes lapsevanemate soovidest ja hoolekogude ettepanekutest.”

Mitmed KOVid näevad uuenduslike lahenduste ja mitmekesisuse toetamisena peamiselt erinevaid projekte ja programme nagu nt e-twinning, tervist edendav lasteaed, tehnoloogiaõpe lasteaias, keelekümblus jt. KOVi rolliks on selliste projektide ja programmide rakendamist toetada.

Osa KOVide ametnikud kirjeldasid uuenduslikkuse ja mitmekesisuse toetamise alusena riiklikke, kohalikke või lasteasutuste dokumente ja regulatsioone. Samuti toodi välja kaasamist või mõnda konkreetset valdkonda:

• õuesõpe,
• Eesti või kohaliku kultuuri õpetamine,
• liikumisharjumuse juurutamine.

5.4 Muukeelsed lasteaiad ja -hoiud

Venekeelseid rühmi on 56-st küsimusele vastanud KOVist 15-s. Need asuvad kõik Ida-Virumaal, Harjumaal, suuremates linnades (Tartu ja Pärnu) ning Mustvees ja Peipsiääre vallas. Kuna teistes Eesti piirkondades ei ole samasugune venekeelse elanikkonna kontsentratsioon, siis ei saa selle põhjal hinnata venekeelsete rühmadega lasteaedade ja -hoidude olemasolu Eestis laiemalt. Küsitlusele vastanud 53st KOVist on muukeelseid rühmi (v.a vene keel) 2 KOVis: Tartu linn ja Saue vald. Saue on kommentaarina lisanud, et toetab väljaspool valda eralapsehoiuteenuse pakkujat, kellel on muukeelse teenuse pakkumise võimalus. Võimalik, et KOVi ametnikel ei ole täpset ülevaadet sarnastest võimalustest, nt Tallinn on eralasteaedade ja -hoidude puhul kõigi mitmekesisuse aspektide kohta märkinud, et ei oska öelda.

5.5 Lasteaedade ja -hoidude õueala ja huviringid

Valdava osa laste (97%) lasteaias või lapsehoius on olemas õueala ning huviringe pakutakse 77% laste lasteaias või -hoius (joonis 5.11).

Joonis 5.11: Lapsed, kelle lasteaias või hoius on õueala ja huviringid (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Õueala ning huvitegevuse olemasolu on seotud asutuse liigiga. Eralasteaias ning eralapsehoius käivatel lastel on õueala olemas harvem kui KOVi lasteaias käivatel lastel (joonis 5.12). Huvitegevus või huviringid on aga lasteaedades sagedamini olemas kui lapsehoidudes.

Joonis 5.12: Lapse lasteaias või lapsehoius on õueala ja huviringid, asutuse liigi järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Huviringide olemasolu lasteaedades ja -hoidudes on vanuse järgi erinev: 4–7aastastel lastel on huviringid olemas sagedamini kui noorematel lastel (joonis 5.13). Kuna aga nooremad on vanematest sagedamini ka lapsehoidudes ning nendes on huviringide pakkumine harvem, siis võib erinevus vanuses osaliselt olla põhjustatud ka sellest.

Joonis 5.13: Lapse lasteaias või lapsehoius on huviringid, lapse vanuse järgi (% selle vanusegrupi koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteias või lapsehoius)

Huviringide olemasolus lasteaedades või lasehoidudes on maakondade kaupa erinevusi (joonis 5.14). Võrreldes kogu Eesti keskmisega (ca 77%) on laste osakaal, kelle lasteaias või lapsehoius on huviringid, veidi väiksem Hiiumaal (61%), Ida-Virumaal (53%), Põlvamaal (63%), Viljandimaal (60%) ja Tartumaal (69%). Keskmisest suurem on huviringidega lasteaedade või lapsehoidude osakaal laste hulgas Harjumaal (87%), Tallinnas (85%) ja Võrumaal (90%).

Joonis 5.14: Lapse lasteaias või lapsehoius on olemas huviringid, maakondade kaupa (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

5.6 Kokkuvõte

Lapsevanemate küsitluse andmetel esineb vajadust kasutada lasteaeda või lapsehoidu tavapärastest erinevatel aegadel üldiselt vähe ning KOVi küsitluse andmetel ei ole selliste võimaluste pakkumine ka väga laialdane. Küllaltki levinud on aga vajadus kasutada lasteaeda või lapsehoidu suvekuudel (42% lastest). Seejärel vajab ebaregulaarse või osalise ajaga lasteaeda või -hoidu ligikaudu neljandik (22%) ning tööandja poolt korraldatud hoidu 16% lastest. Varahommikutel, õhtutel, nädalavahetustel, riigipühadel või ööpäev läbi vajab lasteaeda või -hoidu iga aja puhul vähem kui kümnendik lastest. KOVide küsitluses ei käsitletud, kas on olemas suvekuudel avatud, ebaregulaarse või osalise ajaga ja tööandja korraldatud lapsehoiuvõimalusi. Lapsehoiuvõimalustest varahommikutel, õhtutel, nädalavahetustel ja ööpäevaringselt pakutakse KOVides kõige sagedamini varase avamisega KOVi lasteaedu 19,3% KOVides ning KOVi lapsehoide 3,4% KOVides. Varase avamisega KOVi lasteaedadest suure osa moodustavad Narva KOVi lasteaiad, mis avatakse kõik kell 6.30 ning teistes KOVides on varane avamine pigem erand. Õhtul pärast kella seitset suletavaid KOVi lasteaedu on aga vaid 3,6% KOVides ning KOVi lapsehoidusid 3,4% KOVides. Seega, kuigi lapsevanemate küsitluse andmetel vajab varahommikustel ja õhtustel aegadel enam-vähem sama palju lapsi (6%) lasteaia või lapsehoiu võimalust, pakutakse KOVides selgelt sagedamini varahommikuse avamisega võimalusi

Kuigi paindlike ajaliste võimaluste vajajaid ei ole palju, saab nendel aegadel lasteaeda või -hoidu piisavalt kasutada alla poole vajajatest. Piisavalt on ajalist paindlikkust enim neile, kes vajavad lasteaeda või lapsehoidu suvekuudel (49%) ja varahommikustel aegadel (39%), ning muukeelsetele lastele (ca 37%) ja ebaregulaarse või osalise ajaga (40%) lasteaeda või -hoidu vajavatele lastele. Õhtustel aegadel saab lasteaeda või -hoidu kasutada piisavalt vaid ca 15% laste vanematest, kes sellel ajal lasteaeda või -hoidu vajavad.

Ka ei ole alternatiivpedagoogiliste lähenemiste kasutamine lasteaedades ja lapsehoidudes laialt levinud. KOVi küsitluse andmetel on ligikaudu igas kümnendas (11,1%) KOVis olemas kas Montessori, Waldorfi pedagoogika, religioonipõhise õppe või õuesõppega lasteaedu või lapsehoidusid. Samas võib olla pedagoogiline mitmekesisus mõnevõrra suurem, sest kõik KOVid ei edastanud selle kohta andmeid. Spetsiifilise pedagoogika või religioonipõhise õppega lapsehoiu kasutamine on vähene ka lapsevanemate küsitluse andmetel. Lasteaias või lapsehoius käivatest lastest 7% käib Waldorfi või Montessori pedagoogikaga ning 2% religioonipõhise õppega asutuses.

Huviringe pakutakse lapsevanemate küsitluse andmetel 77% laste lasteaedades või -hoidudes. Sealjuures on huvitegevus või huviringid lasteaedades olemas sagedamini kui lapsehoidudes.