3 Finantseerimine ja kulud

KELSi § 10 lg 1 sätestab KOVi kohustuse luua kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele lasteasutuses käimise võimalus. Kuna Eestis on lasteasutuses koha tagamise vastutus KOVidel, lasub neil ka suurim lasteaedade ja lapsehoiu finantseerimise kulu. Keskmiselt osalevad lapsevanemad kogu lasteaia ja lapsehoiuteenuse kohatasu ja toitlustuse kulude katmisel väikese panusega. KOV korraldab ja finantseerib lasteaiakohta või lapsehoiuteenust alates pooleteise aasta vanustele lastele. Nooremate laste kulusid KOV ei finantseeri.

Järgnevalt vaatame lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kulusid ja finantseerimist kõigepealt KOVide andmetel ning seejärel lapsevanemate küsitluse andmetel. KOVide andmetest saame kasutada raamatupidamise andmeid 2019. aasta saldoandmikest. Seda teavet täiendame KOVide küsitluses kogutud ja regulatsioonidest koondatud andmetega. KOVide regulatsioonidest tegime uuringu taustaks ülevaate KOVi lasteaedade lapsevanema osalustasu regulatsioonidest. KOVide kulude analüüsis on Eesti ja maakondade keskmine kulu tuletatud KOVide keskmiste kulude agregeerimise teel. Nende keskmiste arvutamisel ei arvestata KOVide erinevat suurust. Selle tulemusena räägime keskmise KOVi näitajatest. Kuna suuremates KOVides on palju rohkem teenuste kasutajaid, siis ei kirjelda see tulemus keskmise lapse olukorda. Lapsevanemate küsitluse andmed lähtuvad teenust kasutavatest vanematest ja kirjeldavad keskmise lapsevanema ja teenuse kasutaja vaatenurka, kus domineerivad suuremate KOVide elanikud.

3.1 KOVi kulud ja tulud

3.1.1 Ülevaade KOVi kuludest

KOVi eelkooliealiste laste hoiu korraldamise kuludena vaatame kulusid KOVi lasteaiale; kulusid, mis on makstud teistele KOVidele nende lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kasutamise eest; toetuseid ja kompensatsiooni eralasteaedadele ja eralapsehoiuteenusele või lapsevanematele nende teenuste kasutamiseks. Nimetatud kuludest on KOVide suurimaks kuluallikaks KOVi lasteaiad, mille kulud moodustavad 91,7% ja kus käivad lapsed moodustavad 85,9% lasteaedu ja lapsehoiuteenust kasutavatest lastest (vt tabel 3.1). Võrreldes lapsehoiuteenuse ja eralasteaedadega on KOVi lasteaed ühe lapse kohta veidi kallim. Ühelt poolt põhjustab seda KOVi lasteaedade ning eralasteaedade ja -hoidude kasutamise üle aasta pikkune ajaerinevus. Kuna kulud lapse kohta leiame aastase kulude summa jagamisel laste arvuga ühel ajahetkel, siis sisaldab asutuste kulude võrdlus ka kasutamise ajalist erinevust. Näiteks võidakse kasutada lapsehoiuteenust sagedamini vaid üksikutel kuudel või osalise ajaga, samas kui KOVi lasteaeda kasutatakse kogu aasta vältel rohkem täisajaga. Täpse võrdluse jaoks oleks vaja lasteaedu ja lapsehoiuteenust kasutanud laste aasta keskmist arvu, kuid selliseid andmeid kahjuks ei ole. Lisaks nimetatud ajalisele erinevusele võib KOVi lasteaia kulukust võrreldes lapsehoiuteenuse ja eralasteaedadega tõsta KOVi jaoks ka see, et tegemist on lühiajaliselt fikseeritud kuluga, mis ei muutu, kui laste arv muutub. Näiteks ei saa ühe lapse lisandumisel või ärajäämisel muuta lasteasutuse personalikulu, majandamis- vm kulusid. Eralapsehoiuteenust ja eralasteaedu finantseerivad aga mitmed KOVid täpselt teenuse kasutamise mahu ja aja järgi.

Järgnevates peatükkides käsitleme põhjalikumalt iga kulukomponendi kujunemist KOVile.

Allikad: KOVi kulu KOVi lastead - riigiraha.fin.ee saldoandmikest; KOVi kulu teiste KOVide lasteaed - riigiraha.fin.ee saldoandmikest; KOVi kulu eralasteaed ja -hoid - riigiraha.fin.ee kontod 552 460 (lasteaiateenus), 450000 (kodumaine sihtfinantseerimine tegevustoetusteks) ja 452 100 (antud tegevustoetused), tegevusvaldkond alusharidus ja tehingupartnerid äriühingud, MTÜd või SAd; KOVi kulu KOVi lapsehoid - KOVide küsitlus, milles KOVid täpsustasid s-veebi aruande andmeid. Laste arv KOVi lasteaed - KOVi küsitlus, milles KOVid täpsustasid EHISe seisuga 10.11.2019 andmeid; Laste arv teiste KOVide lasteaed - EHIS seisuga 10.11.2019; laste arv eralasteaias ja -hoius - teistes KOVides asuvate eralasteaedade ja -hoidude andmed EHISest seisuga 10.11.2019, KOVi territooriumil olevate eralasteaedade ja -hoidude andmed KOVide küsitlusest, kus olid eeltäidetud andmed lasteaedade kohta EHISest ja lapsehoidude kohta s-veebist. Laste arv KOVi lapsehoius- KOVi küsitlus, eeltäidetud andmed s-veebist. KOVi kulu lapse kohta - keskmine kulu üle KOVide, kus vastav kulu esineb (KOVi kulu / KOVi teenust kasutavate laste arv (10.11.2019)). Näitaja ei ole kaalutud KOVis teenust kasutavate laste arvuga, vaid on lihtne KOVide keskmiste kulude keskmine.

KOVi lasteaedade kulud

Lasteaedade majandamise kulusid vaatame kohalike omavalitsuste raamatupidamise saldoandmikest, mille kontrollisid küsitluses üle KOVi ametnikud. Kuna kõik kulud kajastatakse raamatupidamises, sõltumata finantseerimise allikast, siis näitab kulude pilt suhteliselt täpselt kohalike omavalitsuste lasteaedade ülalpidamise kulusid. Kõikide kohalike omavalitsuste kulu KOVi lasteaedade ja lasteaed-koolide lasteaia osa ülalpidamiseks oli 2019. aastal kokku 317 miljonit eurot.

Võrreldes 2014. a kulude andmetega 2015. aasta uuringust (Themas et al., 2015) on kasv viie aasta jooksul olnud 52%. Samal ajal on üleriigiline keskmine palk kasvanud 32% ja tarbijahinnad 9,5%. Seega on lasteaedade kogukulud kasvanud kiiremini kui hinnad üldiselt. See võib tuleneda lasteaedade kulustruktuurist, milles on suur osa palkadel, ja palkade kiiremast kasvust võrreldes ülejäänud hindadega. Samas võib see olla teadliku lasteaedade ja lapsehoiu eelisarendamise tulemus või 2014. aasta uuringus erinevalt hinnatud baastaseme tagajärg. Kuna 2014. aasta andmed põhinesid KOVide küsitlusel, mitte otse raamatupidamise andmetel, siis võib selles olla rohkem KOVide vahelisi metoodilisi erinevusi kui otse saldoandmikest võetud kulude hinnangutes.

Keskmise KOVi lasteaia majandamise ja ülalpidamise kulu 2019. aastal ühe lasteaias käiva lapse kohta oli 5 340 eurot aastas. Väikseima kuluga KOVis oli see 3 710 ja suurima kuluga 6 778 eurot lapse kohta aastas. Lasteaias käivate lastena arvestame 10.11.2019 EHISes registreeritud laste arvu. Võrreldes 2014. aasta andmetega (Themas et al., 2015) on kulude kasv lapse kohta 81%.

Osas KOVide lasteaedades on korraldatud toidu eest tasumine selliselt, et lapsevanemad arveldavad otse toitlustajaga. Sellisel juhul ei kajastu toitlustuse kulu täielikult KOVi kuludes ja seega on toitlustuse kogukulu lasteaias suurem, kui paistab KOVi kulude struktuurist. Täpseid andmeid, kui suures ulatuses sellist praktikat kasutatakse, ei ole.

Suurima osa (76,2%) KOVi kuludest lasteaedadele moodustavad tööjõukulud (vt joonis 3.1). Teised kulukategooriad on oluliselt väiksemad.

Joonis 3.1: Keskmise KOVi lasteaia kogukulude struktuur lapse kohta 2019. a eurodes ja protsentides

Allikad: riigiraha.fin.ee saldoandmikest: tegevusala: Alusharidus - lasteaiad, kontod: toidukulu - 5521 algusega, personalikulu - 50 algusega, majandamiskulud - 55 (v.a 5521) algusega, muud kulud - Põhitegevuse kulud (koondkategooria saldoandmikus), millest on lahutatud eelloetletud kulud ja kontodelt 450000 ja 452100 maksed teistele KOVidele, mis kajastuvad teistes KOVides lasteaias käivate laste kulude all, amortisatsioon - 611 algusega.

Kõige selgemalt on kõrgemate kogukuludega seotud personalikulude suurus (vt joonis 3.2). Mida suuremad on KOVi lasteaia kogukulud lapse kohta, seda kõrgem on personalikulu.

Joonis 3.2: KOVid lasteaia kogukulu ja personalikulu järgi 2019. a eurodes

Allikad: riigiraha.fin.ee saldoandmikest: tegevusala: Alusharidus - lasteaiad, kontod: toidukulu - 5521 algusega, personalikulu - 50 algusega, majandamiskulud - 55 (v.a 5521) algusega, muud kulud - Põhitegevuse kulud (koondkategooria saldoandmikus), millest on lahutatud eelloetletud kulud ja kontodelt 450000 ja 452100 maksed teistele KOVidele, mis kajastuvad teistes KOVides lasteaias käivate laste kulude all, amortisatsioon - 611 algusega.

Lasteaia kulude suurus ühe lapse kohta ei ole seotud KOVi asustustiheduse ega laste arvuga. Nõrk seos esineb KOVi tulukuse kategooriaga nii, et tulukate KOVide keskmine lasteaiakulu on veidi kõrgem (vt joonis 3.3) kui vähem tulukatel. Samas hajuvad KOVide kulud lasteaedadele kõikides tulugruppides ja KOVi tulukuse kategooria ei selgita väga hästi kõrgete või madalate lasteaiakulude kujunemist.

Joonis 3.3: KOVi lasteaia kogukulu lapse kohta ja KOVi tulukuse kategooria 2019. a.

Märkus: iga täpp joonisel tähistab ühte KOVi. Karpdiagrammi alumine horisontaalne joon tähistab 1. kvartiili ja ülemine 3. kvartiili, keskmine paksem joon tähistab mediaani.

Allikad: riigiraha.fin.ee saldoandmikest - tegevusala: Alusharidus, kontod: toidukulu - 5521 algusega, personalikulu - 50 algusega, majandamiskulud - 55 (v.a 5521) algusega, muud kulud - Põhitegevuse kulud (koondkategooria saldoandmikus), millest on lahutatud eelloetletud kulud ja kontodelt 450000 ja 452100 maksed teistele KOVidele, mis kajastuvad teistes KOVides lasteaias käivate laste kulude all, amortisatsioon - 611 algusega. Tulukuse kategooriad - riigiraha.fin.ee: näitaja aluseks on võetud omavalitsuse tulude, tulumaksust, maamaksust ja keskkonnatasudest, laekumine elaniku kohta. Tulukad - omavalitsuse tuludelaniku kohta on Eesti keskmisest kõrgemad, toimetulevad - tulude laekumine on 20 või enam protsenti madalam Eesti keskmisest, keskmised - tulud elaniku kohta on Eesti keskmised kuni 20% madalamad.

KOVi keskmine KOVi lasteaedade ülalpidamise kulu erineb mõnevõrra maakonniti nii, et Pärnumaa KOVide keskmine on 4 843 eurot ja Virumaal 5 998 (vt joonis 3.4 ja KOVide lõikes joonis 3.35 lisas).

Joonis 3.4: KOVide keskmine KOVi lasteaia kulu lasteaia lapse kohta 2019. aastal maakonniti

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Nagu eelnevast selgus, on kõrgemad KOVi lasteaia kogukulud seotud lasteaia personalile makstud tasudega ning Virumaa KOVide lasteaedades on ka teistest KOVidest kõrgemad personalikulud.

Joonis 3.5: KOVi lasteaia keskmine personalikulu lasteaia lapse kohta 2019. aastal maakonniti

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Lisaks jooksvatele KOVi lasteaedade ülalpidamise kuludele on vajalik KOVi lasteaedade infrastruktuuri kaasajastada, mis eeldab investeeringuid. Enamik KOVe investeeris KOVi lasteaedadesse 2019. aastal suurema või väiksema summa. Kogusummana investeeriti lasteaedadesse 37,9 miljonit eurot. KOVi lasteaedade tegevuskulust moodustab see 2019. aastal 12%. Suuremad investeeringud on suuremates KOVides. Suurim investeerija oli Tallinn 6,5 miljoni euroga. Keskmine investeering oli KOVis, kus investeeringuid tehti, 485 602 eurot. Keskmine investeering ühe KOVi lasteaias käiva lapse kohta oli 567 eurot neis KOVides, kus 2019. aastal KOVi lasteaedadesse investeeriti (vt joonis 3.36 peatüki lisas). Kuna investeeringud on suuremad parendused või ehitused, siis on loomulik, et väiksemates KOVides iga-aastaselt investeeringuid ei tehtagi ja samas on suuremates KOVides vaja jooksvalt investeerida. Peale Ruhnu, kus lasteaeda pole, ei investeerinud 2019. aastal üldse veel 15 KOVi.

Kokkuvõttes on keskmise KOVi kulu lasteaialapse kohta KOVi lasteaedades 5 340 eurot. Kõrgeima ja madalaima kuluga KOVi vahe on 3 068 eurot. Kõrgemate kuludega KOVides on suuremad kulud KOVi lasteaedade personalile ja mõningane seos paistab olevat ka KOVi tulukusega. Keskmine KOVi investeering KOVi lasteaedadesse oli 12% tegevuskuludest.

KOVi kulud teiste KOVide lasteaedadele

KOVide küsitluse andmetel käis oma sissekirjutuse KOVist mõne teise omavalitsuse KOVi lasteaeda 2019. aasta 10. novembri seisuga kokku 2 820 last. See on võrreldes 2014. aastaga 1 437 last vähem, kuigi laste koguarv kasvas. 2 KOVis ei olnud ühtegi elukohavälist KOVi lasteaias käinud last. Kuna Eestis võib inimese tegelik elukoht erineda sissekirjutuse elukohast, siis ei näita need arvud alati laste käimist elukohast erineva KOVi lasteaias.

Sõltumata sellest, kus on lapse tegelik elukoht, arveldatakse KOVi lasteaia teenuse eest sissekirjutuse järgi. Mitme KOVi vastuses toodi välja, et tegemist on KOVi vaatest ebamõistliku kuluga, kui kohalikus lasteaias on koht olemas ja samuti juhul, kui laps tegelikult ei elagi kohalikus omavalitsuses. Teiste KOVide lasteaias käivate laste arvu vähenemine 2019. aastal võrrelduna 2014. aastaga ei toonud kaasa teistele KOVidele lasteaiateenuse eest makstud tasu langust. Siiski oli kasv väiksem kui KOVi kulude kasv oma lasteaedadele. Omavalitsuste makstud summa oli 2019. aastal kokku 119% 2014. aasta summast (Themas et al., 2015).

Teiste KOVide lasteaedades käinud laste eest maksid KOVid kokku 12 miljonit eurot. Arvestades 10.11.2019 aasta seisuga teiste KOVide nimekirjas olnud laste arvu, teeb see lapse kohta 4 147 eurot aastas ja kui see jaguneks ühtlaselt üle aasta, siis 346 eurot kuus. Võrreldes KOVi enda lasteaia ülalpidamise ja majandamise kuludega on teistele KOVidele makstav tasu veidi väiksem, aga see ei ole kõikjal ühtemoodi (vt ka KOVide joonist raporti lisast 3.37).

Joonis 3.6: Teistele KOVidele makstud summa eurodes teiste KOVide lasteaedades käinud lapse kohta 2019. a maakondade kaupa

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

KOVi kulu eralasteaedadele ja eralapsehoiuteenusele

Kõikides KOVides ei saa raamatupidamise andmetel hästi eralasteaedade ja eralapsehoiuteenuse pakkujate toetamist eristada ja seetõttu käsitleme neid järgnevalt koos. Eralasteaedade ja -lapsehoiu toetamisena käsitleme järgmistel raamatupidamise kulukontodel kajastatud kulusid: 552460 – lasteaiateenus, 450000 – kodumaine sihtfinantseerimine tegevustoetusteks ja 452100 – antud tegevustoetused. Tegevusvaldkonna piiritleme alusharidusega ja tehingupartnerid era- ja mittetulundussektoriga. Sotsiaalvaldkonna kulude all ei ole võimalik eristada lapsehoiu kulusid, mida saaks praeguses analüüsis kasutada. Samas on eelkooliealiste laste lasteaia ja -hoiu kulu enamasti kajastatud just hariduse, mitte sotsiaalvaldkonna kuluna.

Kogu KOVide kulu oli 2019. a 15 miljonit eurot. Kulusid ei olnud üldse 29 KOVis. Nende eelkooliealiste laste, kes olid kas eralasteaias või eralapsehoiuteenusel, arv seisuga 10.11.2019 oli 6 817. Seega on kogukulu lapse kohta keskmiselt 4 124 eurot, mis on madalam kui KOVi lasteaias. Kuna eralasteaedade ja -lapsehoidude kasutamine võib olla vaid paari kuu jooksul, näiteks täitmaks ooteaega KOVi lasteaiakoha saamiseks, siis ei ole kulu võrreldav KOVi lasteaia kuluga lapse kohta.

Erandlikult kõrge kulu Tartu maakonnas tuleneb Tartu valla toetusest Raadi SA-le, samas kui eralasteaedades ja -hoidudes oli seal vähe lapsi (KOVide lõikes joonist vt peatüki lisast joonis 3.38). Jättes kõrvale Tartu Valla, jääb Eesti keskmine KOVide kulu lapse kohta oluliselt madalamaks (2 884 eurot aastas ja 240 eurot kuus).

KOVide küsitluse põhjal on KOVides, kus raporteeriti nullist suuremat kulu, keskmine KOVi kulu eralasteaedadele 308 eurot lapse kohta kuus ja eralastehoidudele 297 eurot kuus. Küsitluses näitasid nullist suuremat kulu eralasteaedadele 25 ja eralapsehoidudele 13 KOVi. Need summad on mõnevõrra suuremad, kui raamatupidamise andmetest paistab, kuna mitmel juhul raporteerisid KOVid küsitluses toetuse määrasid, mitte tegelikke kulusid. Toetuse määrade kujunemise kohta vt ka ptk Lapsevanemate tasu kujunemisest.

KOVi lapsehoiuteenuse kulud

KOV ise on harva lapsehoiuteenuse pakkuja. Juhtudel, kus KOV pakub lapsehoiuteenust eelkooliealistele, võib see olla seotud lasteaiateenusega nagu Tartus, kus on loodud lasteaedade juurde lapsehoiurühmi. KOVide küsitluse andmetel, kus KOVid korrigeerisid s-veebi esitatud andmeid, oli KOVi lapsehoiu kogukulu 2,1 miljonit eurot. See sisaldab muuhulgas lapsehoiuteenust kooliealistele. Eelkooliealiste laste arv KOVi lapsehoiuteenusel oli 643 ja eelkooliealiste arvule vastav proportsionaalne kogukulu 1,56 miljonit eurot, mis teeb lapse kohta aastas 2 927 eurot (vt KOVide lõikes joonis 3.39 peatüki lisas). Lapsehoiuteenuse väiksem kulu võrrelduna lasteaiaga tuleneb väiksematest nõuetest lapsehoiu korraldamisele, aga võib ka olla seotud lasteaiaga, võrreldes teenuse saamise lühema keskmise ajaga.

3.1.2 KOVi tulu lapsevanematelt KOVi lasteaiast

Tulu, mille KOV kogub lapsevanemate käest lasteaedade ja -hoiu teenuse eest, vaatame KOVi raamatupidamise andmetel. Nii nagu pole võimalik eristada eelkooliealiste laste KOVi lasteaiateenuse kulu lapsehoiuteenuse kulust, ei saa ka eristada tulusid. Kuna raamatupidamine on tekkepõhine, siis võib olla lapsevanematelt tegelikult kogutud raha veidi erinev raamatupidamises vastaval aastal tuludena arvesse võetust, sõltudes sellest, millal lapsevanemad tegelikult tasuvad.

Mitmel juhul ei vahenda KOV lasteaedade toiduraha, vaid toiduraha makstakse otse toitlustajale. Seitsmel KOVil ei ole alushariduse toitlustuse eest raamatupidamises tulusid näidatud.

Andmete analüüsis lähtume järgmisest 2019. aasta raamatupidamise väljavõttest:

1. alusandmetena kasutame kontode 322020 – koolieelsete lasteasutuste kohatasu; 322030 – tasu töövihikute, õppematerjali ja muude õppekulude katteks; 322040 – tasu toitlustamiskuludeks;
2. piiritleme väljavõtte tehingupartneritest füüsiliste isikutega (residendid või mitteresidendid) ja
3. tegevusaladest alusharidusega.

KOVide eeltäidetud küsitluses oli päringust puudu konto 322030 ja mitu KOVi lisasid selle konto alt kogutud tulud lapsevanematelt kogutud tasude alla. 63 KOVil pole töövihikute, õppematerjalide ja muude õppekulude katteks alushariduse tegevuse all lapsevanematelt raha kogutud. Samas on mitu KOVi kommenteerinud, et õppevahendite kulu kogutakse kohatasu osana. Kokkuvõttes tuleb selle konto all lapsevanematelt kogutud tulusid samuti näidata. Mitu KOVi korrigeerisid küsitluses eeltäidetud tulusid nii, et need vastaks sisult nende KOVis lapsevanematelt kogutud tuludele. Näiteks oli ühe KOVi eeltäidetud andmetes ka õpetajate makstud toiduraha kajastatud tuludena, mis küsitluses eemaldati. Kokkuvõttes lähtume kulude analüüsis järgmisest: kui KOVil kontol 322030 tulusid pole, siis lähtume küsitluses täpsustatud tuludest. Kui KOVil oli ka kontol 322030 tulusid, siis lähtume saldoandmiku tulemusest.

KOVile lapsevanematelt lasteaedade teenuse eest laekunud tulud kokku olid 2019. a 42 miljonit eurot, mis moodustab KOVi lasteaedade ülalpidamise ja jooksvatest tegevuskuludest 13%. Ühe 10.11.2019 KOVi lasteaeda registreeritud lapse kohta on keskmine lapsevanematelt kogutud tasu aastas 486,8 eurot (vt joonis 3.7) ja kui see jaguneks ühtlaselt üle aasta, siis kuu keskmine oleks 40,6 eurot. KOViti kõiguvad lapsevanematelt küsitud tasud lapse kohta suurelt. Kõrgeim tasu lapsevanemale ühe lapse kohta on 1 093 ja madalaim 12 eurot aastas (vt joonis 3.40 peatüki lisas). Madalaimad tasud on KOVides, kus kohalikele lastele on KOVi lasteaed tasuta ja tasu maksavad ainult teistesse KOVidesse sisse kirjutatud laste vanemad.

Joonis 3.7: Keskmise KOVi tulud lapsevanematelt 10.11.2019 lasteaia nimekirjas olnud lapse kohta lasteaia teenuste eest, 2019. aastal

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Lapsevanematelt kogutud KOVi tulu näitab, millise osa lasteaia teenuse pakkumise kuludest katavad lapsevanemad. Lapsevanematelt kogutud tasu komponentidest on suurim kohatasu. Kuna aga toidu eest ei maksta alati KOVile, vaid mõnel juhul ka otse toitlustajale, siis ei kajasta KOVi kogutud toitlustuse tasu keskmist kulu lapsevanemale. Allolevas tabelis (vt tabel 3.2) on kajastatud tulp “Tasu kokku” nii, nagu KOVid küsitluses raamatupidamise saldode andmeid kohandasid. Kohatasu, toitlustuse ja õppevahendite tasu on esitatud nii, nagu need kajastuvad raamatupidamise kontodel.

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Lisaks nimetatud tuludele koguvad KOVid veel lisaks füüsilistelt isikutelt väikeses summas tasusid alusharidusasutuste pidamisest. Need kajastuvad raamatupidamise kontodel 322000 – tulu koolitusteenuse osutamisest, 322050 – õppekavavälisest tegevusest saadud tulud, 322090 – muud tulud haridusalasest tegevusest. Nende tulude all on tasud näiteks ruumide väljaüürimisest, uksekiipide ja -kaartide eest, aga ka tasulistes huviringides osalemise tasud, kui seda vahendab KOV. Kuna need tasud ei ole seotud alati lapsevanematega, vaid kolmandate isikutega, siis need tabelis ei kajastu. Keskmine tulu muudest tegevustest lapse kohta kuus oli 2019. a 0,21 eurot.

Lapsevanematelt kogutud keskmine tasu lasteaialapse kohta näitab KOVi alushariduse tulude ja kulude kujunemist. See ei näita aga, kui palju iga konkreetse lapsevanema jaoks lapse lasteaias käimine maksab, sest mõned lapsed käivad seal pikema perioodi, teised lühema, mõnele lapsele rakendatakse soodustusi, teistele mitte, ja nagu enne öeldud, mõned tasud makstakse KOVile, teised otse toitlustajale.

3.2 Lapsevanema tasu ja toetused

3.2.1 KOVi lasteaiad

Normatiivne kohatasu

Lasteaedade tasu lapsevanematele koosneb laiemalt kahest komponendist:

1. osalustasu, kohatasu või õppemaks ja
2. toiduraha.

Esimene neist kehtestatakse KELSi § 27 lg 4 järgi: “Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt.” Enamik KOVe on sellise tasu kehtestanud kuupõhise maksena. Tasu nimetus on KOViti erinev. Kasutatakse väljendit “osalustasu, lasteaiatasu, (lapse)vanema (kaetava) osa (määr), kulu määr, kohatasu, õppemaks või õppekulu.” Mõnel juhul kasutatakse üldisema nimetusena osalustasu, mis omakorda jaguneb kohatasuks ja õppevahendite kuluks või tasuks. Paljud KOVid on jaganud lapsevanemate makstava tasu omakorda komponentideks nii, et osa tasust katab õppevahendite kulusid ja teine osa muid kulusid. Tasu kehtestatakse kas fikseeritud absoluutsummana (42 KOVis) või sõltuvana riiklikust palga alammäärast (36 KOVis). Nendes KOVides, kus tasu sõltub palga alammäärast, võib see sõltuda jooksva aasta palga alammäärast või eelmise aasta palga alammäärast (5 KOVi).

Kuna KELS määratleb, et tasu suurus ei tohi olla suurem kui 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast, siis ka fikseeritud summa kehtestamisel võrreldakse seda palga alammääraga. Erinevus kahe meetodi vahel on automaatne muutus, mis lapsevanemate tasus tekib palga alammäära muutusega, aga fikseeritud summa korral peab muutma regulatsioone uue määra kehtestamiseks.

Mitmes KOVis erinevad tasud piirkonniti, lasteaiati või lasteaiarühma liigiti, mistõttu ei saa rääkida ühest tasust KOVi lasteaedades käivate laste vanematele. Regiooniti erinevad tasud on mitmes KOVis ühinemise tagajärg ning tegeletakse tasude järkjärgulise ühtlustamisega. Lasteaiati erinevad tasud ujulaga lasteaias ja ujulata lasteaias ning rühmati võivad erinevad tasud olla kehtestatud sõime- ja lasteaiarühmadele. Nendes KOVides, kus on regiooniti või erinevatele lasteaedadele või lasteaiarühmadele kehtestatud erinevad tasud, leiame järgnevas analüüsis lihtsa keskmise üle erinevate kategooriate.

KOVide keskmine normatiivne kuine osalustasu sissekirjutusega lapsele õppeperioodil, kui ühtegi soodustust ei rakendu, on 33,04 eurot (KOVide lõikes joonis 3.41 peatüki lisas), mis moodustab 6% palga alammäärast. Võrrelduna 2019. aastaga on normatiivne lasteaiatasu suurus palga alammäärast sama (Kalma, 2019).

Samas on vähemalt üks KOV, kus ei olegi kohalikele lastele osalustasu kehtestatud ja suurimad tasud on 75 eurot või rohkem. Lapsevanema osalustasu on seotud KOVi tulukuse näitajaga nii, et tulukamates KOVides on lapsevanematele kehtestatud keskmiselt kõrgem osalustasu (vt joonis 3.8).

Joonis 3.8: KOVi lasteaia osalustasu eurodes 2020. a

Allikas: KOVide regulatsioonide analüüs, KOVideküsitlus

Fikseeritud lasteaiatasuga KOVides on KOVi lasteaias osalemise tasu keskmiselt väiksem kui neis, kus see on seotud palga alammääraga (vt joonis 3.9). Fikseeritud tasuga KOVides moodustab keskmine õppeperioodi osalustasu sissekirjutusega lapsel ilma soodustusteta palga alammäärast 4% ja palga alammäärast sõltuvates KOVides 7%.

Joonis 3.9: KOVi lasteaia osalustasu eurodes 2020. a tasu määramise aluse järgi

Allikas: KOVide regulatsioonide analüüs, KOVideküsitlus

KOVide kaardilt on näha, et teistest kõrgemad tasud on kehtestatud Tallinnas ja Tallinna ümbruse valdades, Tartus, Pärnus ja Viljandis (vt joonis lisast 3.41). Maakondlikult paistab silma vaid Harjumaa teistest suuremate ja Põlva- ning Võrumaa teistest väiksemate keskmiste kehtestatud tasudega KOVi lasteaia eest (vt joonis 3.10).

Joonis 3.10: KOVide keskmine osalustasu KOVi lasteaias õppeperioodil sissekirjutusega lapsele ilma soodustusteta 2020. aastal

Allikas: KOVide regulatsioonide analüüs, KOVideküsitlus

11 KOVi on kehtestanud sissekirjutuseta lapsevanemate lastele kõrgemad tasud. Tavaliselt on erinevus sissekirjutusega laste tasust kahekordne.

Väike KOVide-vaheline erinevus KOVi lasteaedade tasus võib tuleneda sellest, mitme kuu eest lasteaia kohatasu küsitakse. Tavapärane praktika on selline, kus lasteaia osalustasu makstakse 11 kuu eest aastas ja ühe kuu eest, mil laps lasteaias ei käi, ei pea seda maksma. Mõnes KOVis on lubatud ka 3kuuline kohatasu vabastus suvekuudel, kui laps sel ajal lasteaias ei käi. Samas, kui laps kasutab lasteaia suvepuhkuse ajal valve- või asenduslasteaeda, siis peab ikkagi osalustasu maksma. 22 KOVi ei märgi enda määrustes kohtasu maksmise perioodi. Üksikud KOVid, kus on osalustasu jagatud õppe- ja kohatasuks, jätkavad suvekuudel kohtasu küsimist ning õppetasu ei küsita.

Võrreldes 2019. aastal õppe- ja kohatasudena KOVi lasteaedade teenuse eest tegelikult kogutud tasusid 2020. aastal kehtestatud kohatasuga sissekirjutusega vanemate lapsele, kellele ei kehti soodustused, näeme, et suurimad erinevused kehtestatud tasudes ja kogutud tasudes on nendes KOVides, kus on kehtestatud suuremad tasud (vt joonis 3.11). Tegelikult kogutud normatiivsest tasust väiksem summa tuleneb soodustustest, mida KOVid lasteaiatasus teevad. Mõnes KOVis on kohatasudena kogutud summa suurem, kui on koha- ja õppetasu normatiivne suurus. See võib olla seotud sellega, et osas KOVides on regiooniti erinevad tasud ja meie leitud tasu on lihtne regiooni keskmine, mis ei arvesta laste, kes ühe või teise tasuga regiooni lasteaias käivad, arvuga. Samuti võib olla aasta keskmisena lasteaiatasu maksvate laste tegelik arv suurem kui 10. nov seisuga kajastuv laste arv, mida kasutasime keskmiste kulude leidmiseks, ja seega tegelik kulu lapse kohta väiksem.

Joonis 3.11: 2020. aasta normatiivne lasteaia tasu ja 2019. aastal lapsevanematelt kogutud koha- ja õppevahendite tasu lapse kohta kuus (eurodes)

Allikas: normatiivne tasu 2020 - ühe sissekirjutusega lapse KOVi lasteaia osalustasu, kui täiendavaid soodustusi ei rakendu - autorite tehtud KOVide lasteaiatasu regulatsioonide kaardistus. KOVides, kus on erinevates lasteaedades või erinevates regioonides erinevad tasud, on tasu võetud nende keskmisena. Lapsevanematelt kogutud kohatasu ja õppevahendite tasu: saldoandmikest: konto 322020 – koolieelsete lasteasutuste kohatasu ja konto 322030 – tasu töövihikute, õppematerjali ja muude õppekulude katteks, summa 2019. aastal jagatud laste arvuga KOVi lasteaias seisuga 10.11.2019 EHISe andmetel.

Toiduraha

Lapsevanemad maksavad toiduraha KOVile või otse toitlustajale. Toiduraha makstakse tavaliselt nende lasteaiapäevade eest, mil laps lasteaias käis. 72 KOVi andmetel oli keskmine toiduraha kuus, kui laps käis lasteaias kõigil tööpäevadel, 2020. aasta oktoobris 31,65 eurot. Kui ühes KOVis on erineva toidurahaga regioone või lasteaedu, siis siin on arvestatud sissekirjutusega lapsele kõige kallima toidurahaga lasteaeda. Osas KOVides lapsevanematelt eraldi toiduraha ei küsita, sest selle katab täielikult KOV, teistes katab KOV toidukulu osaliselt ja kolmandates maksavad lapsevanemad kogu toiduraha ise. Kui arvestada ainult KOVe, mis raporteerisid küsitluses lapsevanematele nullist suurema toidukulu, siis oli keskmine kulu lapsevanemale 36,76 eurot (vt joonis 3.12 ja KOVide lõikes joonis 3.42 peatüki lisas).

Joonis 3.12: Lapsevanema makstav toiduraha KOVi lasteaias 2020. aasta oktoobris, kui laps käis lasteaias kõigil tööpäevadel

Allikas: KOVide küsitlus

Kohatasu ja toiduraha kokku

Kokkuvõttes on KOVide keskmine lasteaia osalustasu sissekirjutusega lapse vanemale, kellele ei rakendu soodustusi, ja keskmine toiduraha kogu kuu lasteaias käinud lastel enam-vähem võrdsed. Liites toiduraha ja keskmise kohatasu, on lapsevanema tasu sissekirjutusega lapsele ilma soodustusteta KOVide keskmisena 64,06 eurot kuus (vt joonis 3.13 ja KOVide lõikes joonis 3.43 peatüki lisas), millest 49,8% moodustab toiduraha.

Joonis 3.13: KOVide keskmine lapse toiduraha ja osalustasu KOVi lasteaias sissekirjutusega soodustusteta lapsel 2020. aastal, kui laps käis lasteaias kõigil tööpäevadel

Allikas: KOVide regulatsioonide analüüs, KOVide küsitlus

Lasteaiatasu soodustused

Osa KOVe on kehtestanud lasteaia osalustasu, mis kehtib ainult neile lastele, kellel ei ole koos vanematega sissekirjutust KOVis, ning kõigile elukohasissekirjutusega lastele rakendatakse soodsamat osalustasu. Kuna suurim osa lastest on lasteaedades sissekirjutusega kohalikud lapsed, siis siinses analüüsis käsitleme baastasemena siiski sissekirjutusega laste osalustasu. Eestis on üks KOV, kus osalustasu sissekirjutusega lastele puudub (Kanepi vald ), , mistõttu ei saa rääkida täiendavatel alustel tehtavatest soodustustest.

Teistes KOVides tehakse lasteaia osalustasus soodustusi laiemalt järgmistel alustel.

• Pere lasteaias käivate laste arvu järgi. Soodustus jaguneb kaheks: alates pere teisest lapsest ja alates pere kolmandast lapsest, kes käib lasteaias. Kui soodustus tehakse alates teisest lasteaias käivast lapsest, siis kolmandale lapsele rakenduv soodustus on tavaliselt suurem kui teisel lapsel. Mõnel juhul rakendub soodustus pere kõigile lastele, teistel juhtudel aga ainult teise ja kolmanda lapse kohatasule. Üksikutel juhtudel (4 KOVi lasteaia kohatasu regulatsioonide järgi) vabastatakse osalustasust pere teine laps ja rohkematel juhtudel (40 KOVis) pere kolmas laps.
• Pere laste arvu järgi sõltumata sellest, kas teised lapsed käivad lasteaias. Lasteaiatasu soodustus rakendatakse alates kolmandast või neljandast lapsest peres.
• Sotsiaalabina vähekindlustatud pere lastele. Mitmel juhul on sotsiaalabi kaudu laiendatud osalustasu soodustust ka puudega ja eestkostel olevatele lastele. Viimased on liigitatud siinkohal üheks kategooriaks vähekindlustatud perede alla.

KOVide seas on levinuim soodustus kolmandale sama pere lapsele, kes käib lasteaias (vt tabel 3.3). Kuna sel juhul kehtib esimestele lastele enamasti siiski tavaline osalustasu, siis ei ole see soodustuse suurus keskmise pere lapse kohta väga suur. Tabelis näitame vastava soodustuse rakendumisel pere kohatasu ühe lapse kohta suhtena keskmisesse kohatasusse sissekirjutusega lapsel ilma soodustusteta. Soodustus laste arvu järgi perekonnas sõltumata sellest, kas teised lapsed käivad lasteaias või mitte, on vähem levinud, kuid annab suhteliselt suurema soodustuse lapsevanemale.

Allikad: 1. KOVide arv regulatsioonidest – KOVi lasteaia kohatasu ja sotsiaalabi korralduse sätestavad regulatsioonid; 2. KOVide arv regulatsioonidest, ja küsitlusest – regulatsioonidest leitud soodustustele on liidetud need KOVid, mis küsitluses märkisid, et soodustust saab vähemalt üks laps; 3. Osalustasu % pere lapse kohta keskmisest – regulatsioonides sätestatud määrade järgi arvutatud KOVide keskmine osalustasu vastavat liiki pere lasteaias käiva lapse kohta suhtena KOVi sissekirjutusega ja ilma soodustusteta lapse lasteaia osalustasusse; 4. Soodustust saavate laste % – küsitluse järgi KOVide keskmine laste osakaal laseaialastest nendes KOVides, kus raporteeriti soodustust saavate laste kohta.

Toiduraha soodustused ja vabastused jagunevad üldisemalt järgmistesse kategooriatesse:

• paljulapseliste perede lastele;
• kõikidele lasteaia lastele, kuna KOV katab toiduraha täielikult või osaliselt oma vahenditest;
• sotsiaalabina vähekindlustatud peredele. Siia alla kuuluvad ka sotsiaalabi erijuhud nagu toidukulude katmine õnnetuste korral, puudega lastele, eestkostel olevatele lastele vm.

Allikad: vt tabeli 3.3 allikate loetelu

Mitu KOVi võimaldab osalise ajaga lasteaia kasutamisel maksta väiksemat osalustasu. Osas KOVides on vähendamine proportsionaalne osalemise ajale, teistes on osalise ajaga lasteaias käimisele fikseeritud tasu. Osaajaga lasteaia kasutamise tasu käsitlesid 12 KOVi regulatsioonid.

Peale nimetatud soodustuste ja erisuste on võimalik mitmes KOVis osalustasu vähendada lapse pikemaajalisel puudumisel lasteaiast või haiguse korral. Üksikutes KOVides on sätestatud veel muid soodustusi: näiteks kohatasuvabastus lastele, kellele on määratud kooli alguse edasilükkamine ühe aasta võrra, või lastele, kes käivad erirühmas või ootavad sinna kohta.

3.2.2 Eralasteaia ja -hoiu tasu ja KOVi toetus

Ligi pooled KOVid toetavad mõne lapse eralapsehoius või -lasteaias hoidmist või on loonud selleks regulatsiooni. KOVide küsitluse järgi on 44 KOVis makstud toetust eralasteaedadele, -hoidudele või on toetatud lapsevanemaid nende teenuste saamisel.

Laiemalt on KOVidel kasutusel järgmised lahendused laste hoidmise toetuseks eralasteaedades ja -hoidudes.

• KOV maksab lapsevanema kasutatud teenuse eest toetust otse teenuse pakkujale ning lapsevanem tasub omaosaluse summa. Taotluse toetuse saamiseks esitab KOVile lapsevanem, aga toetuse maksmiseks sõlmitakse kolmepoolne leping lapsevanema, teenusepakkuja ja KOVi vahel või ka kahepoolne leping teenusepakkuja ja KOVi vahel.
• Toetust taotleb ja toetus makstakse teenusepakkuja arvele.
• Lapsevanem esitab teenusepakkujalt saadud arve KOVile ja KOV kompenseerib arve alusel osa teenuse maksumusest lapsevanema arvele.
• KOVi jaoks on tegemist erandolukorraga, otsused ja lahendused töötatakse välja iga olukorra jaoks eraldi.

Kuna kõige sagedasem lahendus on esimene, siis ei oska KOVid väga hästi eristada, kas toetus makstakse teenusepakkujale või lapsevanemale. Eralasteaedadele ja -hoidudele ei maksta tavaliselt toetust, vaid KOV kompenseerib täielikult või osaliselt iga oma valla või linna lapse eralasteaias või -hoius käimise kulud.

Eralasteaias lapse hoidmise toetussüsteem on sageli loodud, et kompenseerida KOVi lasteaiakohtade puudust (vt tabel 3.5). Sel juhul seatakse toetuse andmise tingimuseks, et laps on KOVi lasteaia järjekorras ja talle pole KOVi lasteaias võimalik kohta pakkuda. Juhul, kui lapse vanem KOVi lasteaiakohast loobub, siis ei toetata ka eralasteaias või -hoius käimist. Siiski ei ole mitme KOVi puhul KOVi lasteaia järjekorras olemine toetuse eeltingimuseks.

Lisaks on KOVe, mis tõid välja muud alused laste eralasteaias hoidmise toetamiseks. Muud tingimused hõlmavad eelkõige olukordi, kus töötatakse välja ad hoc-lahendused iga üksiku lapse jaoks. Kuna selliseid lapsi on vähe, siis ei ole vaja ühtset regulatsiooni ja süsteemi välja töötada. Samuti tõid mõned KOVid välja, et muul alusel toetamine hõlmab erivajadustega laste hoidmise korraldust.

Allikas: KOVide küsitlus, ühendatud andmed küsimustest lapsevanemate ja lasteaedade ning lapsehoiuteenuse pakkujate toetamiseks.

Eralasteaia või -hoiu toetamisel on sagedaim lahendus selline, kus arvestades lapsevanema omaosaluse suurust, kompenseerib KOV teenuse kulud kuni KOVi lasteaiakoha maksumuseni või teatud osakaaluni KOVi lasteaiakoha maksumusest. Lapsevanema omaosaluse regulatsioon on KOViti erinev, sellele võib olla seatud ülempiir, mida eralasteaed või -hoid võib lapsevanemalt küsida. Sel juhul on ülempiiriks seatud lapsevanema kaetava tasu määr KOVi lasteaias (nt Põhja-Sakala vald) või minimaalne omaosalus, näiteks vähemalt 10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (Rapla vald) või maksimaalne omaosalus kuni 20% töötasu alammäärast (nt Saue, Keila, Viimsi vald, Viljandi linn). On ka sellist praktikat, kus lapsevanema omaosaluse suuruse fikseerimise ja teatud tasemel hoidmisel on toetus eralasteaiale või -hoiule suurem kui selle fikseerimata jätmisel. Näiteks Tartus võib teenuse pakkuja saada lisahüvitist, kui lapsevanema omaosalus ei ole suurem kui KOVi lasteaias ja lapsevanematele on kehtestatud samad erisused nagu KOVi lasteaias. Sauel on toetuse suurus väiksem, kui lapsevanema omaosalus ei ole fikseeritud. Kokkuvõttes ei ole KOVide küsitluse ja regulatsioonide põhjal hästi võimalik välja arvutada lapsevanemate tasu suurust, mida lapsevanemad eralasteaia ja eralapsehoiuteenuse eest maksavad. KOVides, kus KOVi lasteaiakohti on puudu ja kohad tagatakse erateenusepakkujatega, on üldine lähenemine selline, et lapsevanemate kulud ei oleks suuremad kui KOVi lasteaedades, kuid see ei ole reegel. On ka KOVe, kus lapsevanemate kulud kujunevad erateenust kasutades suuremaks.

Eelnevalt kirjeldatud eralasteaia ja -lapsehoiu toetust makstakse teenusepakkujatele või lapsevanematele, kui nad on teenust ostnud kelleltki muult kui iseendalt või enda lähedastelt. Tavaliselt ei maksa KOVid toetust olukorras, kus lapsel ei ole KOVi lasteaiakohta ja lapsevanem jääb ise oma lapsega koju. Kolmes KOVis (Saue, Viimsi ja Raasiku) on loodud toetus 1,5–3aastase lapsega koju jäänud lapsevanemale. Toetuse suurus lapse kohta on Raasikul 200 eurot kuus, Sauel 130 eurot kuus ja Viimsis 250 eurot kuus.

3.3 Lapsevanemate kulud küsitlusest

Lasteaia või lapsehoiuteenuse ühe kuu kulu lapsevanemate küsitluse andmetel 2020. aasta sügisel on joonisel 3.14. Kulu hulka kuulub nii kohatasu kui ka toiduraha. Eralapsehoiuteenuse ja -lasteaiaga võrreldes on kulud madalamad KOVi lasteaias (keskmiselt 70 eurot kuus) ning KOVi lapsehoius (keskmiselt 75 eurot kuus). KOVi lasteaia ja lapsehoiu kuludes ei ole statistiliselt olulist erinevust võimalik tuvastada. Võrrelduna KOVide keskmise nominaalse tasuga (64,06 eurot, vt ptk KOVide keskmise normatiivse lapsehoiu tasu kohta) on lapsevanemate küsitluse andmetel kulu veidi kõrgem. KOVide keskmine tasu ei arvesta laste arvu KOVides. Lapsevanemate küsitluses on suurema laste arvuga KOVides vastanud enam lapsevanemaid ning keskmist mõjutavad suuremate KOVide tasud enam kui väikeste KOVide omad, seetõttu on ka keskmine suurem kui eelmises peatükis toodud KOVide keskmine.

Lapse hoidmiseks erasektori teenust kasutavate lapsevanemate kulud olid palju kõrgemad kui KOVi lasteaeda või lapsehoidu kasutanutel. Kuna lapsi, kelle hoidmiseks eralasteaeda, eralapsehoidu või palgatud lapsehoidjat kasutatakse, on suhteliselt vähe, on ka vastajaid küsitluses vähe. Seetõttu on vastused varieeruvad ja täpset keskmist ühe kuu kulu keeruline tuvastada. Kuigi mitu KOVi on püüdnud luua regulatsioone, kus KOVi lasteaiakohtade puuduse tõttu lapsevanema omaosalus eralasteaia või -lapsehoiuteenust kasutades ei ületaks KOVi lasteaia või -hoiu omaosalust, on erateenust kasutava lapsevanema kulu keskmiselt oluliselt suurem.

Joonis 3.14: Kasutatud lapsehoiuviisi keskmine ühe kuu kulu (kohatasu ja toiduraha) perioodil 2020. a september – oktoober (eurot)

Lapsevanemate kulud KOVi lasteaiale varieeruvad maakondade lõikes mõnevõrra (joonis 3.15 ja joonis 3.16). Eristub neli maakondade gruppi.

• Madalaim ühe kuu keskmine kulu on Hiiumaal (ca 30 eurot) ja Põlvamaal (ca 34 eurot kuus).
• Ühe kuu keskmised kulud on vahemikus ligikaudu 40–60 eurot Ida-Viru-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Lääne-Viru-, Valga- ja Võrumaal.
• Ligikaudu 60–89 euro piires on kulud Tallinnas ning Harju, Pärnu, Rapla, Saare ja Viljandi maakonnas.
• Kõike kõrgem ühe kuu keskmine kulu on Tartumaal, ca 91 eurot.

Joonis 3.15: KOVi lasteaia keskmine ühe kuu kulu (kohatasu ja toiduraha) perioodil 2020. a september – oktoober, maakondade kaupa (eurot)

Joonis 3.16: KOVi lasteaia keskmine ühe kuu kulu (kohatasu ja toiduraha) perioodil 2020. a september – oktoober, maakondade kaupa (eurot)

Eralasteaia keskmiste ühe kuu kuludega eristub teistest maakondadest Tallinn (joonis 3.17), kus keskmine ühe kuu kulu on mõnevõrra suurem – Tallinnas keskmiselt ca 293 eurot ning teistes maakondades, kus on eralasteaedu, on keskmine kulu ligikaudu 140 eurot kuus.

Joonis 3.17: Eralasteaia keskmine ühe kuu kulu (kohatasu ja toiduraha) perioodil 2020. a september-oktoober, maakondade kaupa (eurot)

Jooniselt jäid välja Järva-, Jõgeva-, Lääne-, Hiiu-, Rapla- ja Valgamaa, sest nendes maakondades ei ole eralasteaedu.

Kuigi lapsevanemate kulud on seotud lapsehoiuviisi kasutamise mahuga ühes kuus, siis vastajate vähesuse tõttu ei ole võimalik statistiliselt olulisi erisusi kasutamise mahu järgi tuvastada.

Lapsevanemate rahulolu lasteaia või lapsehoiu eest makstava kohatasuga on väga varieeruv – hinnangud jagunevad pea võrdselt kõigi 5-palliskaala hinnangu punktide vahel ning keskmine rahulolu makstava kohatasuga on 3 (joonis 3.18).

Joonis 3.18: Rahulolu lapsevanema makstava kohatasuga (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept–nov käisid lasteaias või -hoius)

Rahulolu lasteaia või lapsehoiu kohatasuga sõltub leibkonna majanduslikust toimetulekust (joonis 3.19). Keskmisest rahulolust on rahulolu mõnevõrra madalam nendes leibkondades, kus toimetulek on raske või tullakse toime ostmispiirangutega (5-palliskaalal rahuolu hinne 2,6).

Joonis 3.19: Lapsevanemate rahulolu kohatasuga leibkonna majandusliku toimetuleku järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept – nov käisid lasteaias või -hoius)

Väike erinevus rahulolus lasteaia või lapsehoiu kohatasuga on ka asulatüübi järgi – maa-asulas elavad vanemad on kohatasuga mõnevõrra enam rahul kui linnaelanikud (joonis 3.20).

Joonis 3.20: Lapsevanemate keskmine rahulolu lapsevanema makstava kohatasuga, asulatüübi järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept – nov käisid lasteaias või -hoius)

Keskmine rahulolu lasteaia või lapsehoiu kohatasuga on enamikest teistest maakondades ja kõigi lapsevanemate keskmisest (3 palli) madalam Pärnumaal (ca 2,7 palli) ning Tartumaal (ca 2,6 palli) (joonis 3.21 ja joonis 3.22).

Joonis 3.21: Lapsevanemate keskmine rahulolu lapsevanema makstava kohatasuga, maakondade kaupa (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept – nov käisid lasteaias või -hoius)

Joonis 3.22: Lapsevanemate keskmine rahulolu lapsevanema makstava kohatasuga, maakondade kaupa (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept – nov käisid lasteaias või -hoius)

Joonisel 3.23 on keskmine ühe kuu kulu KOVi lasteaia kohatasule antud hinnangute järgi. KOVi lasteaia kohatasuga keskmisest rahulolevamad (enam kui 3 palli) on nende laste vanemad, kelle ühe kuu kulu KOVi lasteaiale on alla 70 euro.

Joonis 3.23: KOVi lasteaia keskmine ühe kuu kulu (kohatasu ja toiduraha) perioodil 2020. a september - oktoober kohatasuga rahulolu järgi (eurot)

Kohalik omavalitsus kompenseeris eralasteaiale, -hoiule või palgatud lapsehoidjale tehtud kulutusi 43%-le 1,5–3aastastest lastest ning ligi viiendikule (19%) 4–7aastastest lastest (joonis 3.24). 0–1,4aastaste kulusid kohalikud omavalitsused nendele hoiuviisidele ei kompenseeri. Lapsevanemad said KOVilt kompensatsiooni eralasteaia, -lapsehoiu või palgatud lapsehoidjale tehtud kulutustest keskmiselt 243 eurot ühes kuus.

Joonis 3.24: KOV kompenseeris eralasteaiale, eralapsehoiule või palgatud lapsehoidjale tehtud kulutusi, lapse vanuse järgi (% selle vanusegrupi koolis mitte käivatest lastest, kelle hoidmiseks kasutati eralasteaeda, eralapsehoidu või palgatud lapsehoidjat)

Lasteaia- või lapsehoiutasu soodustusi on saanud ligikaudu viiendik lastest (joonis 3.25). Lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius, sai perioodil 2020. a sept – nov ca 18% kohatasusoodustust ning ca 20% toidurahasoodustust. Õppevahendite või muu tasu soodustust on saanud väga vähesed, kõigest ca 2%. Kuna enamikes KOVides õppevahendite tasu ei olegi, siis on ka loogiline, et vastavaid soodustusi ei saa olla.

Joonis 3.25: Sai perioodil 2020 sept – nov lapse lasteaia- või lapsehoiutasus soodustust (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Kooskõlas KOVide lasteaiatasu soodustuste tegemise loogikaga (vt ptk Lasteaia tasu soodustused), on lasteaia või lapsehoiu kohatasu soodustuse saamine sagedasem leibkondades, kus on rohkem lapsi (joonis 3.26).

Joonis 3.26: Sai perioodil 2020 sept – nov lapse lasteaia või lapsehoiu kohatasu soodustust, leibkonna laste arvu lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Nii kohatasu kui ka toiduraha soodustuse saamine on mõnevõrra levinum laste hulgas, kel on erivajadus või puue (joonis 3.27).

Joonis 3.27: Sai perioodil 2020. a sept – nov lapse lasteaia- või lapsehoiutasus soodustust, lapse puude või erivajaduse lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Lasteaia- või lapsehoiutasus soodustuste saamine on seotud ka asulatüübiga (joonis 3.28). Kohatasu soodustus on levinum maa-asulates, kuid toidurahasoodustus on levinum linnalistes asulates.

Joonis 3.28: Sai perioodil 2020. a sept –nov lapse lasteaia või lapsehoiu tasus soodustust, asulatüübi lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Lasteaia või lapsehoiu kohatasu soodustuse saamine on Raplamaal (ca 40%) ning Harjumaal (ca 34%) sagedasem ning Valgamaal (ca 3%) harvem kui enamikes teistes maakondades (joonis 3.29 ja joonis 3.30). Samas on Valgamaal keskmine kohatasu madalam ja lapsevanemate rahulolu lapsehoiukuludega kõrgem. Kuna Harjumaal on teistest kõrgemad kulud, siis tehakse Harjumaal ka teistest sagedamini soodustusi kõrgete kuludega toimetulekuks. Lisaks on Harjumaal mitmes omavalitsuses kehtestatud väga kõrge kohatasu sissekirjutuseta lapsevanema lapsele ja soodsam kohatasu kõikidele sissekirjutusega lastele.

Joonis 3.29: Sai perioodil 2020. a sept – nov lapse lasteaia või lapsehoiu kohatasus soodustust, maakondade kaupa (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Joonis 3.30: Sai perioodil 2020. a sept – nov lapse lasteaia või lapsehoiu kohatasus soodustust, maakonna lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Maakondade võrdluses on toidurahasoodustuse saamine kõige levinum Tallinnas (ca 41%) ning seejärel Jõgevamaal (ca 27%) (joonis 3.31 ja joonis 3.32). Saaremaal (ca 2%) ning Tartumaal (ca 3%) on toidurahasoodustus mõnevõrra vähem levinud kui paljudes teistes maakondades.

Joonis 3.31: Sai perioodil 2020. a sept – nov lapse lasteaia või lapsehoiu toiduraha soodustust, maakonna lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Joonis 3.32: Sai perioodil 2020. a sept – nov lapse lasteaia või lapsehoiu toiduraha soodustust, maakonna lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Lapsevanemate kaetav osa lasteaia kuludest on väike, ca 13%. Valdav osa lapsevanematest (ca 85%) on nõus väitega, et lasteaed peaks olema lapsevanemale üldse tasuta (joonis 3.33). Selline lahendus on praegu kasutusel ühes vallas, kuid eelkooliealiste laste vanemad toetavad laialdaselt seda, et kõikjal oleks laste hoidmine tasuta.

Joonis 3.33: Lapsevanemate hinnangud väitele, et lasteaed peaks olema lapsevanemale tasuta (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Võrreldes väiksema töökoormusega töötavate vanematega, arvavad täiskohaga töötavad vanemad sagedamini, et lasteaed peaks olema lapsevanemale tasuta (joonis 3.34).

Joonis 3.34: Lapsevanemad kelle arvates peaks lasteaed olema lapsevanemale tasuta, lapsevanema töökoormuse lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest, kes töötavad)

3.4 Kokkuvõte

Eestis kannavad suurima osa eelkooliealiste laste lasteaia- ja lapsehoiuteenuse kuludest KOVid ning lõviosa kuludest moodustavad KOVi lasteaedade kulud. Teiste KOVide lasteaedades käivate laste ja eralasteaia ning -lapsehoiu eest kantavad kulud lapse kohta on KOVidel keskmisena veidi madalamad kui KOVi enda lasteaedade ja -hoidude ülalpidamise kulud. Lapsevanemad katavad KOVi kuludest KOVi lasteaedadele ja -hoidudele 13%.

Lapsevanemate osalustasu KOVi lasteaia ja -hoiu eest on määratud fikseeritud tasuna või osakaaluna palga alammäärast. Fikseeritud tasuna määratud kohatasu on keskmisena veidi madalam, kui palga alammäärast määratud tasu. 2020. aasta sügisel oli KOVide keskmine normatiivne tasu sissekirjutusega lapsele, kellele ei kehtinud soodustused – 33,04 eurot, ja toiduraha, kui laps käib lasteaias kõikidel päevadel ning soodustusi pole – 36,76 eurot. KOVide keskmine kulu lasteaiale ei kajasta lapsevanemate keskmisi kulusid, kuna suurem osa lapsevanematest on suurematest KOVidest.

Paljudes KOVides on lapsevanemate soodustused lasteaia kohatasu ja toidurahade maksmisel kehtestatud pere suuruse järgi. Levinuim soodustus on pere teisele ja kolmandale lapsele, kes käivad lasteaias. Aga on ka KOVe, kus paljulapselise pere lapsele on kehtestatud soodustus sõltumata sellest, kas pere teised lapsed käivad lasteaias. Viimane soodustus on tavaliselt suurem kui esimene, kuna kehtib pere igale lapsele. Samas kehtib lasteaias kävate laste järgi kehtestatud soodustus sageli ainult pere teisele või kolmandale lapsele. Lisaks on kohatasusoodustused vähekindlustatud peredele ning puudega ja eestkostel olevatele lastele. KOVides, kus on toidurahasoodustused, on need kehtestatud paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele. Ühes KOVis pole lasteaia kohatasu lapsevanematele üldse kehtestatud ja 8 KOVis on see vähemalt mõnes lasteaias sümboolne – 10 eurot või väiksem. Samamoodi rakendab mitu KOVi universaalset toetust KOVi lasteaia toidurahale, mille katab kas tervikuna või osaliselt KOV.

Eralasteaia ja -hoiu toetamine on aktuaalne nendes KOVides, kus KOVi lasteaedade ja -hoidudega ei suudeta täita KOVi kohustust tagada kõikidele soovijatele lasteaia ja -hoiukoht. Kuna paljudes KOVides sellist probleemi pole, siis ei ole ka eralasteaia ja -hoiu toetamiseks süsteeme loodud. Lapsevanemaid või erasektori teenusepakkujaid on lapsehoiuteenuse pakkumisel toetanud kokku 44 KOVi. KOVide regulatsioonide järgi toetatakse eralasteaiast või -hoiust teenuse saamist tavaliselt samas mahus, kui on KOVi lasteaia ülalpidamise kulu KOVile.

Lapsevanemate keskmine kulu KOVi lasteaiale ja -hoiule 70–75 eurot ning eralapsehoiu ja -lasteaia teenusele 2–3 korda kallim 2020. aasta sügisel. Soodustusi kohatasus ja toidukuludes tehti ca viiendikule lastest. Hinnanguline rahulolu KOVi lasteaia kohatasuga on selgelt seotud tasu suurusega: mida kõrgem on tasu, seda madalam on rahulolu. Kuigi lapsevanemate osalus lasteaia kuludes on üsna väike, on siiski lapsevanemate seas laialdane toetus ideele pakkuda lastele tasuta lasteaiateenust.

LISA

Joonis 3.35: KOVi kulu KOVi lasteaiale 2019. a lasteaia lapse kohta

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Joonis 3.36: KOVi investeeringud lasteaedadesse lasteaias käiva lapse kohta 2019. a eurodes

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Joonis 3.37: Teistele KOVidele makstud summa teiste KOVide lasteaedades käinud lapse kohta 2019. a KOVide kaupa

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Joonis 3.38: Eralasteaia ja -hoiu kulu KOVile ühe eelkooliealise teenust kasutanud lapse kohta 2019. a KOVide kaupa

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS

Joonis 3.39: Kulud KOVi lapsehoiule ühe eelkooliealise teenust kasutanud lapse kohta 2019. a KOVide kaupa

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS, KOVide küsitlus

Joonis 3.40: KOVi kogutud tasud lasteaia ja laspehoiu eest lapsevanematelt 2019. a KOVide kaupa

Allikas: KOVide saldoandmikud, EHIS, KOVide küsitlus

Joonis 3.41: Lasteaia kohatasu õppeperioodil sissekirjutusega lapsele ilma soodustusteta 2020. a KOVide kaupa

Allikas: KOVide regulatsioonide analüüs, KOVide küsitlus

Joonis 3.42: KOVi lasteaia toiduraha kulu lapsevanematele soodustusteta 2020. a oktoobris KOVide kaupa

Allikas: KOVide küsitlus

Joonis 3.43: KOVi lasteaia toiduraha ja osalustasu kulu lapsevanematele sissekirjutusega lapse eest, kes käis lasteaias kõik tööpäevad, soodustusteta 2020. a KOVide kaupa

Allikas: KOVide regulatsioonide analüüs, KOVide küsitlus