2 Lasteaia- ja lapsehoiuasutused ja nende kasutamine

Peatükis anname esmalt ülevaate lasteaedade ja lapsehoidude arvust ja nende kasutamisest registrite ning KOVi küsitluse andmetel. Lasteaedade ja -hoidude kasutamise ülevaates uurime kohakasutust laste vanuse ja asutuste liikide järgi. Seejärel lisame tulemused lasteaia ja -hoiu kasutamise kohta lapsevanemate küsitluse andmetel. Lapsevanemate küsitlus võimaldab laiendada lapsehoiuviiside kaardistust nendega, mis registrites ei kajastu (nagu palgatud lapsehoidja ning tasuta lapsehoid lähedaste, sõprade ja sugulaste poolt), sõltumata sellest, kas tegemist on lapsehoiuteenusega SHSi mõistes. Samuti võimaldab küsitlus vaadata lapsehoiuviiside kasutamise seoseid pere ja lapse taustatunnustega, mis registrite andmetes puuduvad.

Eraldi alapeatükis vaatame 6–7aastaste laste osalemist alushariduses aasta enne kooliminekut, ühendades küsitluse andmetes alusharidusena lasteaia ja eelkooli.

Seejärel vaatame küsitluse andmetel lapsevanemate hinnanguid alushariduse ja lasteaia kohustuslikkusele ning üldisele vajalikkusele. Järgnevalt vaatame lapsevanemate küsitluse andmetel konkreetse lapse lapsehoiuvajaduse tekkimise aega, lapsehoiu mittekasutamise põhjuseid ja lapsevanemate hinnanguid abi olemasolule laste hoidmisel.

Viimases alapeatükis vaatame lapsehoiukohtade olemasolu ja kohtade saamist KOVi lasteaedadesse nii registrite, KOVi küsitluse kui lapsevanemate andmetel.

2.1 Lasteaedade ja -hoidude arv

Asutuste tüüpidest kõige enam on Eestis 2019. aasta seisuga KOVi lasteaedu – 557, arvukuselt järgmine on eralapsehoid – 192 teenusepakkujaga üle Eesti. Eralasteaedu ja KOVi lapsehoide on palju vähem, vastavalt 54 ja 25 (vt tabel 2.1ja joonised 2.59, 2.59, 2.60, 2.61, 2.62 lisas). Siinkohal räägime registrites kajastuvatest lapsehoiuteenuse pakkujatest, kes tegutsevad SHSi järgi. Muid eraisikutevahelisi kokkuleppeid lapse hoidmisel, kus teenuse pakkuja ei vasta SHSi järgi lapsehoiuteenuse pakkuja tingimustele ega oma tegevusluba, registrite ja KOVide küsitluse põhine analüüs ei kajasta.

Vähemalt üks KOVi lasteaed on kõigis omavalistustes peale Ruhnu, kus 0–7 aastate laste arv on väga väike (4 last). 33-s omavalitsuses, mis moodustab 42% omavalitsustest, ei ole ühtegi eralasteaeda ega -hoidu ega KOVi lapsehoidu (vt joonised 2.63, 2.64, 2.65, 2.66 lisas). Üks KOVi lapsehoid on 14 KOVis ja kahes KOVis on rohkem kui üks KOVi lapsehoid. Silma paistab Tartu 6 KOVi lapsehoiuteenust pakkuva asutusega. 14-s KOVis on eralasteaiad ja viies neist rohkem kui üks eralasteaed.

Allikad: Lasteaedade ja lapsehoidude arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne ja KOVi küsitluses tehtud parandused sellesse; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Tihedama asustusega KOVides ja maakondades on suhteliselt vähem KOVi lasteaedasid kui hõredama asustustihedusega piirkondades. Tundub, et suurem asustustihedus võimaldab katta lapsehoiuvajaduse suuremate lasteaedadega efektiivsemalt. KOVi lasteaedade arv tuhande eelkooliealise lapse kohta maakondade lõikes erineb mitu mekordaselt, ulatudes Tallinna 3,42-st Hiiumaa 11,9-ni (vt joonis 2.1). See tähendab omakorda, et hõredama asustustihedusega piirkondades on suurem finantssurve suurema hulga asutuste üleval pidamisest.

Joonis 2.1: KOV lasteaedu tuhande 0–7aastase lapse kohta 2019. a

Allikad: Lasteaedade ja lapsehoidude arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Kui vaadata kõiki lasteaedu ja lapsehoide koos, siis maakondade vahelised erinevused asutuste arvus tuhande lapse kohta vähenevad (vt joonis 2.2). Kõrgeima lasteaedade ja -hoidude suhtarvuga Hiiumaal on tuhande lapse kohta 13,9 asutust ja madalaima suhtarvuga Ida-Virumaal 5,8. Erinevused vähenesid, kuna Tallinnas, kus on kõige vähem KOVi lasteaedu 1000 lapse kohta, on suhteliselt palju muid võimalusi: eralasteaedu ja -hoide ja KOVi lapsehoiuteenuse pakkujaid. Suurema rahvastikutihedusega maakondades ongi üldjuhul rohkem eri tüüpi asutusi (vt tabel 2.1). Kuigi tundub, et suurem asustustihedus võimaldab efektiivsemat KOVi lasteaedade võrku ülal pidada, siis kaasneb sellega ka suurem alternatiivsete lasteaia ja -hoiuteenuste lisandumine. Kokkuvõttes ei ole selge, kas suurema asustustihedusega kaasnev KOVi lasteaiavõrk on efektiivne või pigem asendatakse KOVi lasteaiateenuse pakkumist alternatiivsete teenustega.

Joonis 2.2: Lasteaedade ja -hoidude arv tuhande 0–7aastase lapse kohta

Allikas: Lasteaedade ja lapsehoidude arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Keskuslikes omavalitsustes on lasteaedade ja lapsehoidude arv 1000 lapse kohta väiksem kui tagamaalistes või osaliselt tagamaalistes piirkondades (vt tabel 2.2). Oluline erinevus asutuste suhtelises arvukuses on nende omanikuvormi lõikes: keskuslikes piirkondades on KOVi asutusi vähem ja era- või mittetulundussektori teenusepakkujaid rohkem kui tagamaalistes piirkondades. Keskuslikes piirkondades on 38% eralasteaiad või -lapsehoiud ja tagamaalistes piirkondades vaid 8,2%.

Allikas: Lasteaedade ja lapsehoidude arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240; piirkonna tüüp – riigiraha.fin.ee – omavalitsuse elanikkonna hajutatuse näitaja. Hajutatuse skaala on väikseimast suurimani järgmine: keskuslik, keskus tagamaaga, osaliselt tagamaaline, tagamaaline. Vt täpsemalt metoodikapeatükist

2.2 Kasutamine registriandmete põhjal

Registriandmete põhjal kasutas 2019. aasta 10. novembri seisuga lasteaedu ja lapsehoide 69 624 last, kellest 62 848 on KOVi lasteaias (vt tabel 2.3). 0–7aastastest lastest kasutab seega lasteaeda või lapsehoidu 61%, (82% 1–6aastastest). Kuna andmed pärinevad kahest eraldi registrist ja üks laps võib kasutada korraga mitut lapsehoiuviisi (nt KOVi lasteaed ja eralapsehoid), siis võib olla osa lapsi arvestatud topelt.
Võrreldes 2015. aasta uuringuga (Themas et al., 2015) on lasteaedu ja lapsehoide kasutavate laste arv 3935 võrra vähenenud. Kuna 0–7aastaste laste arv on samal ajal langenud veelgi rohkem (vt ptk 1), siis on lasteaedade ja -hoidude kasutamine võib-olla isegi kasvanud. Samas ei ole võrdlus 2015. aasta uuringuga andmeallikate erinevuse tõttu väga täpne. 2015. aasta uuringus küsiti lasteaedu ja lapsehoide kasutanud laste aasta keskmisi arve KOVi küsitluses, käesolevas uuringus on andmed pärit peamiselt registritest (EHISest 10.11.2019 seisuga ja s-veebist 2019. a seisuga). Lasteaedu ja lapsehoide kasutavate laste osakaal varieerub maakondade vahel suhteliselt vähe – 8 pp ulatuses (57–65%) (vt joonis 0.2). Suurim osakaal 0–7aastastest lastest kasutab lasteaedu ja lapsehoide Tartu- ja Ida-Virumaal (65%), väikseim osakaal aga Põlva-, Lääne-Viru-, Lääne- ja Valgamaal (neist esimeses 57 ja teistes 58–50%).

Joonis 0.2: Lasteaedu ja lapsehoide kasutanud laste osakaal 0–7aastastest lastest 2019. a maakondade lõikes

Allikad: Lasteaedu ja lapsehoide kasutanud laste arv – EHISe väljavõte KOVis asuvaid lapsehoiuasutusi kasutanud laste, sõltumata sissekirjutusest, arvust seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVide parandused küsitluses; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Väike osa (2,4%) lastest käib lasteaias väljaspool KOVi, kuhu nad on sisse kirjutatud. Kõige suurem osakaal on selliseid Võrumaal, ligi 8%, üle 3 % on ka Viljandi, Tartu, Põlva ja Ida-Viru maakonnas. Kõige vähem kasutavad väljaspool sissekirjutuse omavalitsust lasteaedu Saare- ja Hiiumaal elavad inimesed, vastavalt 0,6 ja 1,2% 0–7aastastest lastest.

Joonis 2.3: Väljaspool sissekirjutuse omavalitsust lasteaias käivate laste osakaal maakondade lõikes (% 0–7aastastest)

Allikad: Väljaspool sissekirjutuse KOVi lasteaedu kasutanud laste arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019; KOVide parandused küsitluses; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Põhjuseid, miks kasutatakse lasteaedu või -hoide väljaspool sissekirjutuse omavalitsust, võib olla erinevaid. See võib olla seotud vanemate töökohaga, mis asub koduomavalitsusest eemal või sellega, et soovitakse mitmekesisemaid eralasteaedade ja -lapsehoidude pakutavaid võimalusi. Tagamaalistes piirkondades elavatest lastest kasutab lasteaeda või -hoidu väljaspool sissekirjutuse omavalitust suhteliselt rohkem (9%) võrreldes keskuslike omavalitustega (2%) (vt joonis 2.4). Tulemus sarnaneb eelmisele alushariduse ja lapsehoiu uuringule (Themas et al., 2015), kus võrreldi sama erinevust linnalistes ja maa omavalitsustes ning leiti, et linnalistes KOVides elavatest lastest kasutab väljaspool sissekirjutuse KOVi lasteaedu ja -hoide vastavalt 3% ja maa omavalitsustes 11%. Ühelt poolt selgitab tagamaaliste KOVide suuremat väljaspool KOVi asuvate lasteaedade ja -hoidude kasutamist vanemate mobiilsus ja töökohtade paiknemine, teisalt on ka eralapsehoide ja -lasteaedu keskuslikes omavalitsustes lapse kohta rohkem (vt tabel 2.2).

Joonis 2.4: Laste protsent 0–7aastastest, kes kasutavad lasteaeda või -hoidu väljaspool sissekirjutuse KOVi 2019. a

Allikad: Lasteaedu kasutanud laste arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVide parandused küsitluses; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240, piirkonna tüüp – vt tabeli 2.2 allikat.

Võrrelduna oma KOVi lasteaedades käivate laste arvuga on teistes KOVides käivate laste osakaal väike. Mediaan on 5% ja keskmine 9% oma KOVi lasteaias käivatest lastest. Siiski on üksikuid erandlikke KOVe, kust käib teistesse KOVidesse rohkem lapsi, kui on nende enda lasteaias. Sellised on Toila ja Narva-Jõesuu, ca kolmandik on see Rakvere ja Luunja vallas ning viiendik veel neljas vallas: Võru, Alutaguse, Kanepi ja Rõuge (vt joonis 2.68).

Võrreldes 2015. aastaga on väljaspool sissekirjutuse omavalitsust asuvat lasteaeda või -hoidu kasutavate laste arv ja osakaal vähenenud. Kui 2015. aastal käis mujal lasteaias või lapsehoius 4257 (5,8%) (Themas et al., 2015), siis 2019. aasta novembri seisuga oli selliseid lapsi vaid 2820 (2,4%). Tõenäoliselt on selle muutuse peamiseks põhjuseks omavalitsuste liitumine.

2.2.1 Kasutamine asutuste liikide lõikes

Kõige suurem osakaal lasteaias või -hoius käivatest lastest kasutab KOVi lasteaeda – keskmiselt 90,2% (vt tabel 2.4). Sageduselt järgmisena kasutatakse eralapsehoidu (4,4%) ja eralasteaeda (4,2%). Kõige väiksem osa lastest kasutab KOVi lapsehoidu – 1,1% kõigist lasteaias või -hoius käivatest lastest. Kuna kõikidest lasteaedadest ja -hoidudest moodustavad 67,2% KOVi lasteaiad, aga kasutajatest on 90% KOVi lasteaedade kasutajad, siis näitab selline kasutajate jaotus, et keskmine KOVi lasteaed on palju suurema kasutajate arvuga, kui keskmine lapsehoiuteenust pakkuv asutus või eralasteaed. Eralapsehoiud moodustasid 23%, eralasteaiad 7% ja KOVi lapsehoiud 3% lapsehoiuasutustest.

Allikad: Omavalitsuse territooriumil lasteaedu ja lapsehoide kasutavate laste arv sõltumata sissekirjutuse omavalitsusest – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVi küsitluses tehtud parandused.

Võrreldes 2015. aastaga on lasteaedade ja lapsehoidude kasutamise jaotus 2019. aastaks mõnevõrra muutunud. KOVi lasteaia osakaal oli 2015. a uuringus samuti suurim (Themas et al., 2015), järgmine oli KOVi lapsehoid, mis 2019. aastal oli kasutajate osakaalu poolest järjestuses viimane, ja neile järgnesid eralapsehoid ja eralasteaed. Samas, kuna 2015. a andmed pärinesid KOVi küsitlusest, siis võivad olla erinevused põhjustatud ka lasteaedade ja -hoidude mõistete erinevast sisustamisest 2015. aasta küsitluses KOVi ametnike poolt. Siiski võib olla muutus mõjutatud ka 2017. aastal jõustunud SHSi lapsehoiuteenuse regulatsiooni täpsustamisest (“Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus,” 2016) ning paremast jõustamisest, mistõttu on eralapsehoiuteenuse pakkujad 2019. aastal võrrelduna 2015. aasta uuringuga paremini registritesse kantud ning teenuse pakkumine seetõttu ametlikult registrites kajastuv.

KOVi lasteaedades käivate laste osakaal kõigist lasteaias või lapsehoius käivatest lastest varieerub maakonniti suurel määral, ulatudes 77%-st Tartumaal 99%-ni Järva ja Jõgeva maakonnas (vt joonis 2.5 ja tabel 2.4). Nendes maakondades, kus KOVi lasteaiale on enam alternatiive, kasutab KOVi lasteaeda veidi väiksem osakaallasteaias või -hoius käivatest lastest.

Joonis 2.5: KOVi lasteaeda kasutavate laste osakaal kõigist lasteaias või lapsehoius käivatest lastest maakondade lõikes 2019. a

Allikad: KOVi lasteaedades osalevate laste arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Eralapsehoiuteenuse, mille kasutamine Eestis on KOVi lasteaedade järel 2. kohal, kasutajate osakaal on suurim (üle 11% eelkooliealistest) Rapla ja Tartu maakonnas (vt tabel 2.4). Samas Hiiu-, Jõgeva- ja Põlvamaal, kus pole registreeritud eralapsehoiuteenuse pakkujaid, ei kasuta registriandmete järgi ükski laps seda teenust. Eralasteaias käib Tartu ja Saare maakonnas ca 6%, Harju ja Lääne-Viru maakonnas ca 5% kõigist lasteaias või lapsehoius käivatest lastest ja kuus maakonda on sellised, kus eralasteaias käivaid lapsi pole. KOVi lapsehoidu, kas mõne lasteaia juures tegutsevana või eraldiseisvalt, kasutatakse kõige enam Tartu maakonnas (4,8% lastest), kus on ka ühe lapse kohta kõige enam KOVi lapsehoidu pakkuvaid asutusi.

2.2.2 Kasutamine laste vanuse järgi

Lasteaedade ja -hoidude kasutamine sõltub laste vanusest. Alla 1,5aastaste laste hoidmiseks kasutatakse lasteaedu ja lapsehoide väga vähe ja see ei erine maakondade ning asutuste liikide vahel oluliselt. Vanemates vanusegruppides on lasteaedade ja lapsehoidude kasutamise pilt nii maakonniti kui asutuste tüübiti mitmekesisem (vt joonis 2.6, vt ka joonis varieeruvusest KOViti lisas 2.67).

Joonis 2.6: Laste osalemine lasteaedades ja lapsehoidudes vanusegrupi ja asutuse liigi lõikes

Allikad: Lapsehoiuasutuste teenuseid kasutavate laste arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVi küsitluses tehtud parandused, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Lasteaedade kasutamine

0–1,4aastaste laste vanusegrupist käib lasteaias väga väike osa – 3,1% (677), neist enamik – 96% – on KOVi lasteaedades ja 4% eralasteaedades. Kui maakondade keskmine lasteaias käivate kuni 1,4aastaste laste osakaal on üldiselt sarnane (1–2%), siis silmatorkavalt eristub Ida-Virumaa, kus lausa 14% lastest käib juba lasteaias. Teise äärmusena eristub Raplamaa, kus näitaja on vaid 0,4% (vt tabel 2.5 ja joonis 2.6).

1,5–2aastastest lastest käib lasteaias 57%, kuid varieeruvus maakondade vahel on suur. Alla 50% vanusegrupi lastest käib lasteaias Lääne-, Tartu- ja Lääne-Virumaal. Üle 60% vanusegrupi lastest käib lasteaias Jõgeva-, Järva- ja Ida-Virumaal, viimases koguni 78%.

3–6aastastest käib lasteaias noorematest vanusegruppidest suurem osakaal, Eestis keskmiselt 93%. See reegel kordub maakonniti. Maakonniti varieerub 3–6aastastest lasteaias käijate osakaal teistest vanusegruppidest vähem ja jääb vahemikku 86%-st Tartu maakonnas kuni 100%-ni Hiiu- ja Järvamaal.

7aastastest lastest käib lasteaias 7,9% lastest. Näitaja varieerub 3,4% Ida-Viru maakonnas kuni 14,3% Jõgeva maakonnas.

Allikad: Lasteaias käivate laste arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

KOVi lasteaia kasutamine vanuseti

KOVi lasteaia kasutamise sagedus erineb lapse vanuseti (joonis 2.8). Kuni 2aastaste laste hoidmiseks kasutati KOVi lasteaeda vähestel juhtudel (ca 20% lastest). Alates vanusest 2 aastat suureneb KOVi lasteaia kasutamine lapse hoidmiseks oluliselt – 65% 2aastaste, 86% 3aastaste ning ligikaudu 90% 4–6aastaste laste hoidmiseks kasutati KOVi lasteaeda.

Joonis 2.7: KOVi lasteaia kasutamine 2019. a 10. novembri seisuga lapse vanuse lõikes (% selles vanuses lastest)

Allikad: KOVi lasteaias käivate laste arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

2015. aasta uuringuga võrreldes (Themas et al., 2015) ei ole KOVi lasteaia kasutamine muutunud kuni 3aastaste hulgas. 4aastaste hulgas tundub olevat KOVi lasteaia kasutamise tõus – 2015. a kasutati 4aastaste laste hoidmiseks KOVi lasteaeda 74%, kuid käesoleva uuringu andmetel 87%. KOVi lasteaia kasutus on 5–6aastaste laste hulgas jäänud eelneva uuringuga sarnasele tasemele ning 7aastaste hulgas ei saa andmeallikate erisuse tõttu kohakasutust võrrelda (2015. uuringus oli näitaja toodud küsitlusandmetele tuginedes, käesolevas uuringus aga EHISe andmete põhjal).

Lapsehoiuteenuse kasutamine

Lapsehoiuteenuse kasutajate seas saame eraldi vaadata ainult 0–1aastaste vanuserühma (s.t lapsi vanuses kuni 1 aasta ja 11 kuud), kellest s-veebi andmetel osaleb keskmiselt 4,9% lapsehoiuteenusel. Lapsehoiuteenuse kasutamine varieerub koos lapsehoiuteenuse pakkujate arvuga maakonniti palju. Kõige suurem osakaal – 13,9% vanusegrupist – käib lapsehoius Tartumaal. Kuues maakonnas ei ole noorimas vanusegrupis üldse lapsehoiuteenuse kasutajaid registreeritud: Hiiu, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Põlva ja Võru maakonnas.

Lapsehoiuteenuse kasutamine on sagedasim 2–3aastastel lastel. Lapsehoiuteenust kasutatakse selles vanuses lastest keskmiselt 14% jaoks. Maakondadest tõusevad lapsehoiuteenuse kasutamise poolest 2–3aastaste seas esile Tartu ja Harju maakond, kus teenust kasutab vastavalt 31 ja 17% vanusegrupi lastest. Ülejäänud maakondades, kus teenus toimib, on kasutajaid vahemikus 0,3–15% vanusegrupi lastest. Teenust ei kasutata selles vanusegrupis Hiiu, Ida-Viru, jõgeva, Pärnu ja Valga maakonnas. Vanimas vanusegrupis kasutatakse lapsehoiuteenust keskmiselt kõige vähem 2%. Maakonniti varieerub näitaja noorematest vanusegruppidest vähem, ulatudes 6%-st Tartumaal 0,1%-ni Ida-Viru ja Jõgevamaal. Teenust ei kasutata selles vanuserühmas üldse Hiiumaal.

Allikad: lapsehoius käivate laste arv 2019.a – s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

2.3 Kasutamine lapsevanemate küsitluse andmetel

2.3.1 Lasteaedade ja -hoiu kasutamine

Perioodil september – november 2020 olid kõige levinumad lapsehoiu viisid KOVi lasteaed ning lapse hoidmine sõbra, sugulase või tuttava poolt (joonis 2.8). Lapsehoidu, eralasteaeda või tasulist lapsehoidjat kasutasid vähem kui 10% laste vanemad. Lapsevanemate küsitluse järgi kasutas KOVi lasteaeda 62% 0–7aastastest lastest, mis vastab üsna täpselt registriandmetest leitud osakaalule (61%). Sugulase, sõbra või muu lähedase abi lapse hoidmisel kasutatakse valdavalt koos mõne teise lapsehoiuvõimalusega (ca 39% 0–7aastastest lastest) ning ainult sugulaste, sõprade või tuttavate abi kasutas ligikaudu 14% 0–7aastaste laste vanematest.

Joonis 2.8: Lasteaedade, lapsehoiuteenuse ja muude lapsehoiuviiside kasutamine 2020. aastal perioodil september – november (% 0-7a koolis mitte käivatest lastest)

Vaadates koos kõiki lasteaedades või lapsehoidudes käinud lapsi, ilmnevad erisused lapse vanuse järgi (joonis 2.9). Kuni 1aastasest käis lasteaias või -hoius ligikaudu neljandik. Alates 2aastastest aga lasteaias või -hoius käinute osakaal oluliselt kasvab nii, et 2aastastes 78% ning 3–7aastastest ligikaudu 90% käis lasteaias või -hoius.

Joonis 2.9: 2020. aastal perioodil september – november lasteaias või lapsehoius käinud lapsed, vanuse järgi (% selle vanusegrupi koolis mitte käivatest lastest)

Kuna lasteaias või -hoius käinud lastest enamik käisid KOVi lasteaias, vaatame järgnevalt just KOVi lasteaias käimise seoseid lapse ja leibkonna tausta iseloomustavate teguritega. Ühe täisealisega leibkondade lapsed käisid 2020. aastal septembris – novembris KOVi lasteaias sagedamini kui lapsed, kelle leibkonnas on rohkem kui üks täisealine, kuid erinevus ei ole suur (joonis 2.10).

Joonis 2.10: KOVi lasteaia kasutamine 2020. aastal perioodil septemer – november täisealiste leibkonnaliikmete arvu kaupa (% 0-7a koolis mitte käivatest lastest)

Lapsed, kelle leibkonnas on lisaks neile veel alla 18aastaseid lapsi, käisid Kahe 2020. aastal septembris–novembris KOVi lasteaias mõnevõrra sagedamini kui lapsed, kes on leibkonnas ainsad alaealised lapsed (joonis 2.11).

Joonis 2.11: KOVi lasteaia kasutamine 2020. aastal perioodil septemer – november leibkonna alla 18aastaste laste arvu järgi (% 0-7a koolis mitte käivatest lastest)

KOVi lasteaias käinud lapsi on kodus ainult vene keelt kõnelevate hulgas mõnevõrra enam kui kodus ainult eesti keelt kõnelevate seas, aga erinevus pole suur (joonis 2.12).

Joonis 2.12: KOVi lasteaia kasutamine 2020. aastal perioodil septemer – november pere koduse keele lõikes (% 0-7a koolis mitte käivatest lastest)

KOVi lasteaeda kasutavad rohkem lapsed, kelle vanemad töötavad ja kelle vanemad töötavad pikemalt. See näitab, et lasteaial on oluline lapsevanemate töötamist toetav funktsioon. Samas on ka mitte töötavate vanemate lastest üsnagi suur osa lasteaias, mis näitab, et lasteaia funktsioon ei piirdu ainult vanemate töötamise toetamisega.

Laste, kelle vanemad töötasid, hoidmiseks kasutati KOVi lasteaeda enam kui mittetöötava vanemaga laste hoidmiseks (joonis 2.13). Lastest, kelle vanem on lapsehoolduspuhkusel ja ei tööta, käis lasteaias ligikaudu kolmandik (ca 31%).

Joonis 2.13: KOVi lasteaia kasutamine 2020. aastal perioodil septemer – november lapsevanema töötamise lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

Lapsevanemad, kes töötasid keskmiselt 20 või enam tundi nädalas, kasutasid KOVi lasteaeda enam kui need lapsevanemad, kelle keskmine nädala töökoormus oli alla 20 tunni (joonis 2.14).

Joonis 2.14: KOVi lasteaia kasutamine 2020. aastal perioodil september – november lapsevanema keskmise nädala töökoormuse lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kelle vanem töötab)

KOVi lasteaia kasutamine on veidi levinum ka nende lapsevanemate hulgas, kes töötavad tavalistel tööaegadel esmaspäevast reedeni vahemikus kella 7.00–19.00 (joonis 2.15).

Joonis 2.15: KOVi lasteaia kasutamine 2020. aastal perioodil september – november lapsevanema tööaja lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kelle vanem töötab)

Leibkonna sissetuleku lõikes ilmneb suundumus, et mida madalam on ühe kuu netosissetulek leibkonna liikme kohta, seda levinum on KOVi lasteaia kasutamine (joonis 2.16). Kuigi see tendents kirjeldab osaliselt regionaalseid sissetulekute erinevusi ja regionaalseid erisusi lapsehoiu korraldamisel, näitab see ka, et KOVi lasteaiad on oluline meede luua tööturul võrdsemaid võimalusi. Samuti võib see peegeldada asjaolu, et madalama sissetulekuga peredele on KOVi lasteaed võrreldes teiste lapsehoiuviisidega taskukohasem.

Joonis 2.16: KOVi lasteaia kasutamine 2020. aastal perioodil september – november leibkonnaliikme kuu keskmise sissetuleku gruppide lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kelle vanem tööta)

Lasteaeda, lapsehoidu ja muid lapsehoiuviise kasutatakse erineva ajalise kestusega. Kuigi vähemlevinud võimaluste ajalist kasutamist ei saa küsitluse väheste vaatluste põhjal hinnata, ilmnevad erinevused hästi kahe levinuima – KOVi lasteaia ja sugulaste, sõprade poolt lapse hoidmise – võrdluses. Võimalust anda laps tasuta sugulase, sõbra või tuttava hoida kasutati valdavalt lühiajaliselt: keskmiselt 1–5 tundi nädalas kasutati seda 61% laste hoidmiseks ning 6–15 tundi 23% laste hoidmiseks (joonis 2.17). KOVi lasteaeda kasutati enam kui 36 tundi nädalas, mis tähendab regulaarset kasutust vähemalt viiel päeval nädalas, ja seda kasutati 45% lasteaias käivate laste puhul. 26 tundi või enam, mis tähendab regulaarset kasutust vähemalt pool töönädalat või enam, kasutab 78% lasteaialastest.

Joonis 2.17: KOVi lasteaia ja tasuta lapsehoiu sugulase, sõbra või tuttava poolt ajaline kasutamine 2020. aastal perioodil september – november (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kelle hoidmiseks neid viise kasutati)

Lapse vanuse kasvades KOVi lasteaia kasutamise keskmine tundide arv nädalas suureneb (joonis 2.18).

Joonis 2.18: KOVi lasteaia ajaline kasutamine 2020. aastal perioodil september – november lapse vanuse lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes sel perioodil käisid KOVi lasteaias)

Lisaks sellele, et töötavate vanemate lastest kasutab KOVi lasteaeda suhteliselt enam lapsi, kui mittetöötavate vanemate lastest, kasutavad töötavate vanemate lapsed KOVi lasteaeda ka keskmiselt pikemat aega nädalas (joonis 2.19).

Joonis 2.19: KOVi lasteaia ajaline kasutamine 2020. aastal perioodil september – november lapsevanema tööstaatuse lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes sel perioodil käisid KOVi lasteaias)

Ligikaudu pooled lapsevanemad (ca 57%) sooviksid lapse hoidmise korraldust muuta, suurendades või vähendades mõne hoidmise viisi kasutamist. Kui soovitakse muuta lasteaia või lapsehoiu kasutamist, siis väljendub see pigem soovis kasutada rohkem – ca 51% laste vanematest soovib mõnda lapse hoidmise viisi kasutada senisest rohkem. Lapse hoida andmist soovib vähendada ca 15% laste vanematest. Kui välja arvata tasuta hoid sugulaste, sõprade või tuttavate poolt, siis teisi hoiuviise ehk lasteaeda, lapsehoidu või eralapsehoidjat soovib senisest rohkem kasutada ca 33% laste vanematest.

Kõige rohkem soovitakse suurendada laste hoidmist sugulase, sõbra või tuttava poolt (36%) (joonis 2.20). KOVi lasteaeda soovib rohkem kasutada 19% ning palgatud lapsehoidjat 15%. KOVi ja eralapsehoidu, eralasteaeda ning palgatud lapsehoidjat ei soovi suure hulga laste (vahemikus 65–75%) vanemad üldse kasutada. KOV lasteaeda ei soovi kasutada 18% laste vanemad.

Joonis 2.20: Kas sooviksite järgnevaid lapsehoiu viise kasutada senisest rohkem või vähem? (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

Paljud lapsevanemad põhjendasid mõne lapsehoiuviisi rohkem kasutamise soovi üldiselt, et on vajadus õppida, töötada, puhata, tegeleda hobidega, käia trennis, lapsevanematel omavahel aega veeta või teha muid vajalikke toiminguid. Seejuures ei täpsustatud, miks just konkreetset märgitud lapsehoiuviisi soovitakse rohkem kasutada. Kui märgiti mitme lapsehoiuviisi senisest rohkem kasutamise soovi, oli sageli põhjuseks pelgalt vajadus lapse hoidmise järele, eelistamata üht lapsehoiuviisi teisele, ehk nähti mitut lapsehoiuviisi kui võimalikke variante lapse hoidmiseks. Põhjendused lapsehoiuviiside senisest rohkem või vähem kasutamiseks sarnanevad kohati sõltuvalt, kas tegemist on era- või KOVi teenusega. Näiteks KOVi lasteaeda ja lapsehoidu soovitakse kasutada rohkem, sest need on odavamad kui eralasteaed ja eralapsehoid. Samuti sarnanevad põhjused KOVi ja eralapsehoiu kasutamise soovides, näiteks lapsehoidusid soovitakse kasutada rohkem, sest seal on väiksemad rühmad kui lasteaedades. Lapsevanemate vastustes tuleb arvestada sellega, et nende põhjenduste lähtekohad on erinevad – osa vastas lähtuvalt oma reaalsetest võimalustest ja osa lähtus sellest, mida ideaalolukorras sooviks. See ilmneb näiteks eralapsehoiu ja eralasteaia puhul, kus osa lapsevanemaid vastas, et sooviks neid kasutada vähem, sest need on neile liiga kallid lapsehoiuviisid, ning teised vanemad vastasid, et sooviks neid kasutada rohkem, kuigi see hetkel majanduslikult võimalik ei ole. Järgnevates tabelites (tabel 2.7 ja tabel 2.8) on esitatud üldistatult lapsevanemate toodud põhjused, miks nad soovivad neid lapsehoiuviise kasutada senisest vähem või rohkem.

Soovimatuse puhul KOVi lasteaeda kasutada ei ole selge, kas lapsevanem mõtles, et ta ei soovi selle lapse hoidmiseks mitte kunagi KOVi lasteaeda kasutada või ei soovinud ta seda küsitluse toimumise hetkel ja selle lähiajal kasutada. Seetõttu ei saa me siinkohal järeldada, et nende laste hoidmiseks tulevikus KOVi lasteaeda kindlasti kasutama ei hakata. Lapsevanemate soovimatus KOVi lasteaeda kasutada on aga seotud lapse vanusega. KOVi lasteaeda üldse mitte kasutada soovivaid on enim alla 1,5aastaste laste vanemate seas (ca 40%) (joonis 2.21). Küll aga on arvestatav hulk neid, kes ei soovi KOVi lasteaeda kasutada, ka 1,5–7aastaste laste vanemate seas: ca 16% 1,5–3aastaste laste ning ligikaudu iga kümnenda (ca 9%) 4–7aastase lapse vanem ei soovi KOVi lasteaeda üldse kasutada.

Joonis 2.21: Lapsevanem ei soovi üldse kasutada KOVi lasteaeda, lapse vanusegrupi kaupa (% selle vanusegrupi koolis mitte käivatest lastest)

1,5–7aastaste laste vanemate soovimatus KOVi lasteaeda kasutada on seotud lapsevanema tööstaatusega. KOVi lasteaeda ei soovi kasutada lapsehoolduspuhkusel või muul põhjusel mittetöötavad lapsevanemad sagedamini kui töötavad (joonis 2.22). See viitab asjaolule, et KOVi lasteaia kasutamise soov on osaliselt seotud lapsevanema vajadusega lapsehoiu järele selleks, et käia tööl. Küll aga ka iga kümnes (ca 10%) töötav 1,5–7aastase lapse vanem ei soovi KOVi lasteaeda kasutada.

Joonis 2.22: Lapsevanem ei soovi üldse kasutada KOVi lasteaeda lapsevanema tööstaatuse järgi (% 1,5–7a koolis mitte käivatest lastest)

Töötavate lapsevanemate seas, kelle laps on 1,5–7aastane, on soovimatuses kasutada KOVi lasteaeda erisus ka vanema töökoormuse järgi – vähem kui täiskoormusega töötavate vanemate hulgas esineb sagedamini seda, et KOVi lastaeda üldse ei soovita kasutada (joonis 2.23).

Joonis 2.23: Lapsevanem ei soovi üldse kasutada KOVi lasteaeda (% 1,5–7a koolis mitte käivatest lastest, kelle vanem töötab)

KOVi lasteaia kasutamise ajalise mahu soovid on seotud lapse lasteaias käimise ajalise mahuga perioodil 2020. a sept – nov (joonis 2.24). 1,5–7aastastest lastest, kes KOVi lasteaias ei käinud, ca 43% jaoks ei soovitagi üldse KOVi lasteaeda kasutada ja ligikaudu 29% laste jaoks soovitakse seda hoiuviisi kasutama hakata. Laste, kes käisid lasteaias keskmiselt 1–25 tundi nädalas, hoidmiseks soovitakse peamist senist hoiuviisi kasutada kas sama palju kui varem või senisest rohkem. Lasteaias nädalas keskmiselt 26–35 tundi käinud laste vanematest soovib suurem osa kasutada lapsehoiuviisi senisega võrreldes samas mahus. KOVi lasteaeda nädalas keskmiselt 46 või enam tundi kasutanud lapsevanemate edasise kasutusmahu soovid on väga varieeruvad.

Joonis 2.24: KOVi lasteaeda senisest rohkem, vähem, sama palju või üldse mitte kasutada soovivate vanemate lapsed, perioodil 2020. a sept – nov KOVi lasteaia kasutamise ajalise jaotuse järgi (% 1,5–7a koolis mitte käivatest lastest)

2.3.2 Kooliks ettevalmistus alushariduses ja eelkoolis

Valdav osa (95%) 6–7aastastest lastest, kes veel koolis ei käi, käib lasteaias (era- ja KOVi lasteaed) või korraga nii eelkoolis kui ka lasteaias. Sealjuures käib samal ajal nii lasteaias kui eelkoolis pea pool (45%) vanuserühma lastest. Lisaks käib ca 2% selles vanuses lastest ainult eelkoolis (joonis 2.25). Täielikult jääb alushariduse omandamisest lasteaias või eelkoolis kõrvale vaid 3% 6–7aastastest lastest.

Joonis 2.25: Alushariduses osalemine 6–7aastaste laste seas (% 6–7aastastest lastest)

Huvitava tulemusena käib vene koduse keelega 6–7aastastest lastest samal ajal nii lasteaias kui ka eelkoolis suhteliselt rohkem lapsi kui eesti koduse keelega lastest (joonis 2.26). Võrreldes vene koduse keelega lastega käib eesti koduse keelega lastest suurem osa ainult lasteaias ja mitte eelkoolis

Joonis 2.26: Alushariduses osalemine 6–7aastaste laste seas koduse keele lõikes (% 6–7aastastest lastest)

Eelkool täiendava võimalusena lasteaiale on levinum linnalistes asulates. Seetõttu on ka eelkoolis käimine linnalistes asulates levinum kui maa-asulates (joonis 2.27). Asulatüübi lõikes lasteaiast ja eelkoolist täielikult kõrvale jäänud laste osakaalus erisusi ei ole.

Joonis 2.27: Alushariduses osalemine 6-7aastaste laste seas, asulatüübi lõikes (% 6–7aastastest lastest)

Lapsevanema haridustaseme järgi on alusharidusest kõrvale jäänud laste osakaalus erinevus (joonis 2.28). Keskhariduse või madalama haridustasemega vanemate laste hulgas on mõnevõrra enam alusharidusest kõrvale jäänuid võrreldes kõrgharidusega vanemate lastega. Kõrgharidusega vanemate laste hulgas on teiste haridustasemetega võrreldes levinum ka korraga lasteaias ning eelkoolis käimine. Kokkuvõttes on iga lapse võrdsed võimalused hariduse omandamiseks väga olulised ja need saavad alguse alusharidusest. Alushariduse omandamine ei pea toimuma lasteaias või eelkoolis, ka lapsevanemad on võimelised oma lapsele õpetama alushariduslikke oskuseid ja teadmisi. Kuna aga küsitlusandmetest paistab trend, mille järgi lasteaiast ja eelkoolist kõrvale jäänud lapsi on suhteliselt enam madalama haridustasemega vanematel, siis tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas kõik selliste laste vanemad on teinud otsuse kaalutletult ja suudavad ise oma lapsele piisava alushariduse tagada.

Joonis 2.28: Alushariduses osalemine 6–7aastaste laste seas, lapsevanema haridustaseme lõikes (% 6–7aastastest lastest)

2.4 Lasteaia ja -hoiu tunnetatud vajadus

2.4.1 Hinnangud lasteaia vajalikkusele ja kohustuslikkusele

Lapsevanemad toetavad laialdaselt lastele koolieelse sotsiaalse keskkonna ja alushariduse pakkumist lasteaias või eelkoolis. Enamik lapsevanematest on pigem nõus või täiesti nõus, et kõik lapsed peaksid vähemalt aasta enne kooli käima eelkoolis või lasteaias (ca 89% vanematest) ning et lastele on kasulik käia lasteaias või -hoius isegi juhul, kui last saab hoida kodus (86% vanematest) (joonis 2.29). Siiski ei ole samavõrd laialdane toetus lasteaia kohustuslikuks muutmisele vähemalt 3aastasest alates. Hinnangud väitele, et lasteaed peaks olema kohustuslik üle 3aastastele, varieeruvad – ligikaudu pooled on väitega nõus (ca 44%) ja pooled ei ole nõus (ca 50%). Kohustuslik lasteaias käimine alates 3. eluaastast tähendaks kohustusliku haridustee alguse toomist praeguselt 7. eluaastalt 4 aastat varasemaks. Selliseks muudatuseks ei ole lapsevanemate seas valdavat toetust. Alushariduse omandamise aasta lasteaias või eelkoolis enne 1. klassi minekut on aga valdavalt toetatud ja arvestades, et vaid 4% 6–7aastastest lastest ei käi üldse lasteaias või eelkoolis, siis ka suures mahus täidetud. 2015. aasta uuringus (Themas et al., 2015) küsiti lapsevanematelt hinnangut sarnase väite kohta: “Lasteaias käimine 3 kuni 7aastastele lastele peaks olema kohustuslik.” Väitega nõustuvate (pigem nõus või täiesti nõus) osakaal oli 2015. a uuringus samuti 44%. Seega ei ole lapsevanemate seisukohad lasteaia kohustuslikkusele alates 4. eluaastast muutunud.

Joonis 2.29: Hinnangud lasteaias või -hoius käimist puudutavatele väidetele (% 0–7a laste vanematest)

Väitega, et lasteaed peaks olema üle 3aastastele lastele kohustuslik, on vene koduse keelega lapsevanemad sagedamini nõus kui eesti koduse keelega vanemad (joonis 2.30).

Hinnangud lasteaia kohustuslikkusele üle 3aastastele lastele erinesid koduse keele lõikes ka 2015. a uuringus – koduse keelena vene keelt rääkivate lapsevanemate hulgas oli enam neid, kes väitega nõustuvad (67% vene koduse keelega ning 39% eesti koduse keelega lapsevanematest).

Joonis 2.30: Lapsevanemad, kes väitega on pigem nõus või täiesti nõus, koduse keele lõikes (% 0–7a laste vanematest)

Mida kõrgem on lapsevanema haridustase, seda harvemini ollakse nõus väitega, et lasteaed peaks olema üle 3aastastele kohustuslik (joonis 2.31). Sarnaselt käesolevale uuringule nõustusid 2015. a uuringus kõrgharidusega lapsevanemad lasteaia kohustuslikkuse väitega harvemini kui madalama haridustasemega lapsevanemad.

Joonis 2.31: Lapsevanemad, kes väitega on pigem nõus või täiesti nõus, lapsevanema haridustaseme lõikes (% 0–7a laste vanematest)

2.4.2 Lapse vanus, millest alates tekib lasteaia või -hoiu vajadus

Eestis tekib lapsevanematel vajadus lasteaia või lapsehoiu järele enamiku (93% laste vanemate) hinnangul, kui laps on 1–3aastane (joonis 2.32) – 37%-l lastest tekib vajadus 1 aasta vanusest, 39%-l 2 aasta vanusest ning 17%-l 3 aasta vanusest. 2015. a uuringus (Themas et al., 2015) tekkis või tekib lapsevanemate hinnangul 87% laste puhul vajadus, kui laps on 1–3aastane. Valimi koostamise ning küsimuse ülesehituse erisuste tõttu ei ole tulemused eelneva uuringuga otseselt võrreldavad ning seetõttu ei saa selgelt järeldada, kas ja kui suur muutus lapsevanemate hinnangutes on toimunud.

Joonis 2.32: Mis vanusest alates tekib või tekkis Teil selle lapsega vajadus lasteaia või lapsehoiu järele (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

Lasteaia või -hoiu vajaduse teket mõjutab nii Eesti vanemahüvitise süsteem, mis toetab lapsevanema tööleminekut alates lapse 1,5aastaseks saamisest, kui ka vanemate hinnangud lapse arenguks vajaliku sotsiaalse suhtluse loomise ja lapse arenguvõimaluste tagamise vanuse kohta (joonis 2.33).

Poolte laste vanemate hinnangul on põhjuseks vanemahüvitise lõppemine ning asjaolu, et lasteaed ja -hoid aitavad kaasa lapse arengule. 34–43% laste vanematel on põhjuseks vanema soov minna tööle, majanduslikud põhjused, lapse soov suhelda eakaaslastega, sobiv vanus lastekollektiivi minekuks.
Lisaks etteantud nimekirjast valitud põhjendustele tõid lapsevanemad välja järgmist: lapsel on vaja õppida eesti keelt; lapse arst/psühholoog soovitas; lapsel on võimalik lasteaias kasutada tugiteenuseid, mida ta vajab; lapse soov olla koos pere teise lapsega, kes lasteaias käib; tööandja ootus või surve, et vanem naaseks tööle.

Joonis 2.33: Mis põhjustel soovib/soovis lasteaiakohta või lapsehoidu lapsele just alates eelnevalt nimetatud vanusest kasutada (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest)

2.4.3 Lapsehoiu mittekasutamise põhjused

Ligikaudu kolmandik (ca 31%) laste vanematest ei kasutanud perioodil 2020 sept – nov lapse hoidmiseks lasteaeda ega lapsehoidu. Põhjusteks on peamiselt see, et laps oli veel liiga väike või lapsevanem sai last ise hoida (joonis 2.34) ehk puudus vajadus. Siiski 15%-l lastest, kes ei kasutanud lasteaeda ega -hoidu, puudus lapsehoiukoht; 4% leidis, et neile sobivat lasteaeda või -hoidu ei ole, ja sama paljude jaoks olid lapsehoiuvõimalused liiga kallid; ning 1% jaoks oli lasteaed või lapsehoid liiga kaugel. Lapsehoiukoha puudust või lapsele ja perele sobiva koha puudust, lasteaedade või -hoidude kallidust ning liiga kaugel asumist märkis kokku ligikaudu viiendik (ca 20%) nende laste vanematest, kes lasteaeda või lapsehoidu ei kasutanud. Kõigist Eesti 0–7aastastest lastest moodustab see ligikaudu 6%. Seega on arvestataval hulgal selliseid lapsi, kelle lapsehoiuasutuses mittekäimine ei ole lapsevanema valik, vaid olukord, mis vajaks lahendust.

Lisaks etteantud nimekirjas olevatele põhjustele esines lapsevanemate hulgas soovi lapsega kauem kodus olla ning asjaolu, et lapsele ei leitud hoidu või lapsehoidjat ja laps ei kohanenud lasteaias käimisega või ei tahtnud lasteaias käia.

Joonis 2.34: Miks ei kasutanud perioodil september – november lapse hoidmiseks lasteaeda ega lapsehoidu (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest,kes ei käinud lasteaias ega lapsehoius)

Lapse vanuse lõikes esineb põhjust, et laps on liiga väike, enim alla 1,5aastaste laste hulgas ning lasteaia- või -hoiukoha puudumist 1,5–3aastaste hulgas. Lapse tervisliku seisundi tõttu ei ole lasteaeda ega- hoidu kasutatud 4–7aastaste laste hulgas oluliselt enam kui nooremate hulgas (joonis 2.35).

Joonis 2.35: Miks ei kasutanud perioodil september – november lapse hoidmiseks lasteaeda ega lapsehoidu, lapse vanuse lõikes (% selle vanusegrupi koolis mitte käivatest lastest, kes ei käinud lasteaias ega lapsehoius)

Lapse tervisliku seisundi tõttu ei kasutanud lasteaeda või lapsehoidu valdavalt vanemad, kelle lapsel on erivajadus või puue (joonis 2.36). Ligi viiendik erivajaduse või puudega laste, kes lasteaias ega -hoius ei käinud, vanematest ei kasutanud lasteaeda või -hoidu lapse tervisliku seisundi tõttu. Neist lastest, kellel pole erivajadusi või puuet, ei kasutanud lapse tervislikel põhjustel lasteaeda või -hoidu vaid 1% lasteaias või -hoius mittekäinud lastest. See tulemus viitab erivajaduse ja puudega laste vanemate oluliselt suuremale lapse erivajadusest tulenevale keskmisele hoolduskoormusele, mida ei kata väga hästi lastehoiuvõimalused lapsehoiuasutustes. Lisaks tõid puudega või erivajadusega laste vanemad teistest vähem põhjuseks, et vanem sai ise last hoida.

Joonis 2.36: Miks ei kasutanud perioodil september – november lapse hoidmiseks lasteaeda ega lapsehoidu, lapse erivajaduse või puude olemasolu lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes ei käinud lasteaias ega lapsehoius)

Täiskoormusega töötavatest vanematest suur osa sooviksid vähendada töökoormust selleks, et oma laste hoidmisega ise tegeleda. Veidi üle poole (ca 62%) lapsevanematest, kes töötavad 35 või enam tundi nädalas on täiesti või pigem nõus väitega: “Ma sooviksin töötada väiksema ajaga või üldse mitte tööl käia, sest tahaksin hoida oma lapsi rohkem ise” (joonis 2.37).

Joonis 2.37: Hinnang väitele: Ma sooviksin töötada väiksema ajaga või üldse mitte tööl käia, sest tahaksin hoida oma lapsi rohkem ise (% 0–7a laste vanematest, kes töötavad 35 ja enam tundi nädalas)

2.4.4 Abi olemasolu laste hoidmiseks

Reeglina on lapsevanematel laste hoidmisel vaja abi. Vaid 1% vanematest leiab, et ei vaja abi või ei oska öelda, kas vajab abi. Enamikel (78%) lapsevanematel on võimalik saada laste hoidmisel abi nt vanematelt, sugulastelt, sõpradelt, tuttavatelt või kelleltki teiselt (joonis 2.38). Küll aga just nii palju abi, kui vanem vajab, on võimalik saada vaid ligikaudu viiendikul vanematest (ca 18%). Ligikaudu sama palju (ca 20%) on neid lapsevanemaid, kes tunnevad, et neil ei ole lapse hoidmiseks võimalik üldse abi saada.

Eelneva uuringu (Themas et al., 2015) andmetel sai lapsevanematest 22% abi nii palju kui vaja, 57% sai mingil määral abi ning 15%-l ei olnud võimalik abi saada. Kuna erinevus eelneva uuringuga on väike ning uuringute valimid koostati erinevatel põhimõtetel, ei ole tõenäoliselt oluliselt muutunud lapsevanemate võimalused saada vajadusel abi laste hoidmisel.

Joonis 2.38: Kas on vajadusel võimalik saada abi laste hoidmisel nt vanematelt, sugulastelt, sõpradelt, tuttavatelt, naabritelt jt (% 0–7a laste vanematest)

Suurem puudus abist laste hoidmisel on lapsevanematel, kes on vanemad, vene koduse keelega ja raskemas majanduslikus olukorras. Lapsevanema vanuse lõikes ilmneb, et 36-45aastased lapsevanemad tunnevad enam kui nooremad, et neil ei ole võimalik lapse hoidmisel abi saada (joonis 2.39).

Joonis 2.39: Lapsevanemad, kellel ei ole võimalik saada abi laste hoidmisel nt vanematelt, sugulastelt, sõpradelt, tuttavatelt, naabritelt jt, lapsevanema vanuse lõikes (% selles vanuses koolis mitte käivate laste vanematest)

Tunne, et lapse hoidmisel ei ole võimalik abi saada, on koduse keelena vene keelt või samaaegselt erinevaid keeli rääkivate lapsevanemate hulgas levinum kui eesti koduse keelega lapsevanemate hulgas (joonis 2.40).

Joonis 2.40: Lapsevanemad, kellel ei ole võimalik saada abi laste hoidmisel nt vanematelt, sugulastelt, sõpradelt, tuttavatelt, naabritelt jt, koduse keele lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Ka leibkonna majandusliku toimetuleku olukord on seotud lapsevanemate hinnangutega oma võimalustele saada lapse hoidmisel abi (joonis 2.41). Mida raskemaks hinnatakse oma majanduslikku toimetulekut, seda sagedamini tuntakse, et ei ole võimalik saada abi lapse hoidmisel.

Joonis 2.41: Lapsevanemad, kellel ei ole võimalik saada abi laste hoidmisel nt vanematelt, sugulastelt, sõpradelt, tuttavatelt, naabritelt jt, majandusliku toimetuleku lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

2.5 Kohtade arv ja saamine

2.5.1 KOVi lasteaia ja -hoiukohtade arv

Lasteaedade ja -hoidude kasutamine ja valik sõltub lisaks vanemate eelistusele ka pakutavatest ja kättesaadavatest võimalustest. Siinkohal anname ülevaate KOVi lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kohtade arvust, mis piiritleb, kui paljud lapsed neid lapsehoiuvõimalusi kasutada saavad. Olukord omavalitsuse pakutavate lasteaedade ja lapsehoidudega on võrreldes 2015. aastaga mõnevõrra paranenud. Eestis on omavalitsuse lasteaedades ja lapsehoidudes kokku 67 508 kohta (tabel 2.9). See on 1,6% (1121 kohta) vähem kui 2015. aastal, samas kui 0–7aastaste laste arv on kahanenud 4,2% (5009 last vähem, ESA tabel RV0240).

Eestis on KOVi lasteaedades ja lapsehoidudes kohti 0–7aastase lapse kohta keskmiselt 0,64 (kuna lasteaiakohta kasutavad enamasti lapsed 1–6aastasena, siis selle vanusegrupi suhtes on näitaja 0,80, vt tabel lisas 2.15), näitaja varieerub maakonniti, ulatudes 0,56-st kohast lapse kohta Harjumaal kuni 0,73-ni Ida-Viru- ja Jõgevamaal ( joonis 2.42, tabel 2.9).

Allikad: KOVi lasteaedade ja lapsehoiukohtade arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Joonis 2.42: Kohti KOVi lasteaedades ja lapsehoidudes lapse kohta

Allikad: KOVi lasteaedade ja lapsehoiukohtade arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Vaadates KOVi lasteaeaia ja lapsehoiukohtade arvu KOVi taustatunnuste lõikes ilmneb, et kohtade arv lapse kohta ei erine olulisel määral tagamaalisuse kategooriate lõikes. Keskuslikes omavalitsustes on kohti lapse kohta 0,59, samas kui tagamaalistes on 0,62 (vt tabel 2.10).

Allikad:KOVi lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240; tagamaalisus – omavalitsuse elanikkonna hajutatuse näitaja, vt tabeli 2.2 allikat.

KOVi lasteaedade ja -hoiudude kohtade arv eri vanuses lastele
Eestis oli 2019. aastal peamiselt 1,5–3aastastele lastele mõeldud sõimekohti KOVi lasteaedades keskmiselt 0,47 ühe selles vanuses lapse kohta. Sõimekohtade arv lapse kohta varieerub maakonniti mitu korda, ulatudes 0,32-st Valgamaal 0,84-ni Ida-Virumaal. Arvutustes on sõimekohtadena käsitletud vaid kohti sõimerühmades, kuigi osa lasteaedu võib sõimeealisi lapsi hoida ka liitrühmades ja erirühmades, mistõttu on vastava vanuserühma kohtade arv siinkohal pigem alahinnatud ja vajadusel on võimalik suuremale hulgale selles vanuses lastele lasteaiakoht võimaldada. Lasteaiakohti, s.t kohti 3–7aastastele lastele, oli keskmiselt 0,87; mis on ligi kaks korda rohkem kui sõimerühmade kohti lapse kohta. Lasteaiakohtade varieeruvus on samuti suur, ulatudes 0,56-st Saaremaal kuni 1,17-ni Lääne maakonnas. Aiarühmadena on määratletud kõik muud rühmad peale sõimerühmade, kuid kuna tegelikkuses on liit- ja erirühmades kohti ka noorematele lastele, siis on lasteaiakohtade arv lapse kohta tõenäoliselt ülehinnatud.

Allikad: Kohtade arv lasteaedades ja lapsehoidudes – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVi küsitluses tehtud parandused; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

2.5.2 Koha taotlemine KOVi lasteaedades

Enamikes omavalitsustes ei ole KOVi lasteaedades kohti kõigile lasteaiaealistele lastele. Samas, tulenevalt vanemate eelistustest (nt töökoha-lähedane lasteaed muus omavalitsuses, koduhoid või eralasteaed), ei pruugi see tähendada kohtade puudust KOVi lasteaia kohtadest. Siiski on pikad ootejärjekorrad KOVi lasteaedadesse olnud Eestis probleemiks läbi aegade (Ainsaar & Soo, n.d.), (Themas et al., 2015). Käesolevas uuringus selgus, et mitmes omavalitsuses ei peeta lasteaiajärjekorra üle selliselt arvestust, et oleks saanud vastata küsimusele: “Mitu last taotles teie KOVis 2020/2021. õppeaastaks KOVi lasteaias kohta, kuid ei saanud seda 1. septembriks?” 75-st ankeedi täitnud omavalitsusest 15-l ei olnud sellele küsimusele vastust, neist ühes ei ole lasteaeda, seega pole ka järjekorda. 61-st vastanud omavalitsusest 27-s (s.o 44%) ei olnud 2020/21. õppeaasta alguses ootejärjekorras ühtki last ja 20-s (s.o 33%) oli lapsi ootejärjekorras üle 10.
KOVide küsitluse andmetel on KOVi lasteaia ootejärjekorras kokku ligi 5% lastest vanuses 0–7 aastat. See osakaal võib tegelikkuses olla mõnevõrra suurem, kuna ka vastamata jätnud omavalitsustes võib olla lapsi, kellele ei saadud lasteaiakohta soovitud ajaks. Ootejärjekorrad on enam probleemiks tulukates omavalitsustes (vt tabel 2.12).

Allikad: KOVi küsitlus, vastas 60 omavalitsust; tulukus – riigiraha.fin.ee – omavalitsuse tulu elaniku kohta võrreldes teiste omavalitsustega: tulukas – näitaja on üle Eesti keskmise, keskmiselt tulukas – keskmine kuni 20%, v.a madalam, toimetulev – Eesti keskmisest 20% või enam madalam.

Pooltel ehk 50%-l juhtudest on ooteaeg lasteaedades viimastel aastatel omavalitsuse haridusametnike sõnul jäänud samaks (vastusevariandid “jäänud samaks” ja “ooteaega ei olnud enne ega ole ka nüüd”) (vt joonis 2.43). Nende hulgas, kes vastasid, et ooteaeg on jäänud samaks, oli kaks sellist, kellel 2020. aastal ei olnud järjekorda. Ooteaja pikkuse muutusele ei osanud hinnangut anda 6 vastajat ning vastamata jäi 5-l küsimustiku täitnud omavalitsusel (sh Ruhnu, kus ei ole lasteaeda).

Joonis 2.43: Ooteaja pikkus KOVi lasteaedades viimastel aastatel KOVi küsitluse andmetel, % vastanud omavalitsustest

Allikas: KOVi haridusametnike küsitlus 2020. Küsimusele vastas 70 omavalitsust. Küsitlusele ei vastanud Tapa, Vormsi, Otepää ja Väike-Maarja.

Võrreldes 2020/21. õppeaasta 1. septembri seisuga nende laste arvu, kes soovisid, kuid ei saanud lasteaias kohta, 2015. aasta mais järjekorras olnud laste arvuga (Themas et al., 2015), on järjekord veidi kasvanud. 2020/21. õppeaasta alguses oli KOVi küsitluse andmetel Eestis kokku neid lapsi, kes soovisid, kuid ei saanud lasteaiakohta, 2421 (61-s küsimusele vastuse andnud KOVis). See on 132 võrra suurem, võrreldes 2015. aastaga (vt tabel 2.13). Haldusreformi tõttu ei ole paraku võimalik muutust võrreldes 2015. aastaga omavalitsuste kaupa hinnata, kuid maakonniti on pilt üldiselt positiivne. Enamikes maakondades ootejärjekord vähenes. Kõik soovijad said koha 2020/21. õppeaasta alguseks lausa 6-s maakonnas. Maakondi, kus võrreldes 2015. aastaga ei saanud kohta rohkem lapsi, on neli: Harju-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Saaremaa. Paljud omavalitsused ei pea ootejärjekorra üle arvestust vanusegruppide kaupa ning edastasid vaid koguarvu, mistõttu täpseid arve ei saa välja tuua ja koguarv võib erineda vanusegruppide summast. Siiski võib nende vastustest, kus vanuse järgi arvestust on peetud, järeldada, et vanusegruppidest oli kõige rohkem puudu kohti 1,5–3aastastele ehk sõimerühma lastele (86% puuduolevatest kohtadest) ja enam-vähem võrdselt (7%) alla 1,5- ja 3–6aastastele.

Allikas: KOVi haridusametnike küsitlus 2020 ja (Themas et al., 2015). Küsitlusele ei vastanud Tapa, Vormsi, Otepää ja Väike-Maarja.

Lisanduvad KOVi lasteaedade ja -hoidude kohad

Kohtade puudus KOV lasteaedades on lapsevanematele suur probleem ja paljud omavalitsused plaanivad hoiukohti juurde luua: 11-s omavalitsuses plaanitakse lähiajal avada luusi lasteaedu, 19-s on plaanis luua uusi rühmasid juba olemasolevatesse lasteaedadesse, 2-s plaanitakse luua uusi lapsehoiurühmi olemasolevate lasteaedade juurde ja 11-s plaanitakse muul moel kohtade arvu suurendada. Muul moel kohtade arvu suurendamise võimalustena nimetatakse:

• sobitusrühmi,

• väikerühmi,

• lisasõimekohti,

• olemasolevate rühmade mahtude suurendamist,

• koostöös erateenusepakkujatega kohtade võimaluste suurendamist,

• veel ei tea kuidas, aga kuna on tekkimas vajadus, siis peab leidma võimaluse.

Kõigis maakondades, kus on omavalitsuse lasteaedades kohtade puudus, ja mõnedes, kus seda 2020/21. õppeaastal 1. septembri seisuga polnud (nt Hiiumaa, Valga maakond, Järva maakond), plaanitakse lasteaia- või lapsehoiukohti juurde luua. Siiski ei kata juba plaani võetud lisanduvate kohtade koguarv 2020/21. õppeaasta alguses olnud ootejärjekorra mahus vajatavaid kohti. Kui laste arv jääb ligikaudu samaks, siis on Eestis kahe aasta pärast ikkagi puudu ca 500 lasteaia või -hoiu kohta (vt 2.14). Enim kohti kavandatakse luua juurde maakondade lõikes Harju, Tartu ja Viljandi maakonda (vt tabel 2.14), kus on ka kõige enam selliseid lapsi, kes ei saanud 2020. õppeaasta alguseks soovitud kohta.

Allikas: KOVi haridusametnike küsitlus 2020. Küsitlusele ei vastanud Tapa, Vormsi, Otepää ja Väike-Maarja.

Omavalitsuse lasteaiakohtade ja ootejärjekordade kohta oli KOVi küsitlusele vastajatel võimalik teemat kommenteerida. Mitmel korral tõdeti, et kuigi kohad on olemas kõigile soovijatele, siis mõnikord ei ole pakutud kohad soovitud lasteaias. Seega ei ole tehniliselt lasteaiakohti puudu, aga lapsevanema soovile vastavaid kohti on siiski vähem. Probleemina on lasteaiakohti mitmel pool rohkem kui praegu vaja ja arvestades rahvastikuprognoosi, see probleem süveneb.

• “Lasteaia- või hoiukoha pakkumise kiirus oleneb lapse vanusest,lapsevanema eelistusest. Koheselt taotluse esitamisest alates on võimalus pakkuda lasteaeda kohta lastele, alates 3-st eluaastast. Kohapakkumine ei pruugi saabuda vanema eelistatud lasteaiast, küll aga teeninduspiirkonna lasteaiast.”,

• “Alati ei pruugi seal aga soovitud lasteaeda kohta olla.”,

• Ka Tallinnas, kus on kõige rohkem selliseid lapsi, kes pole soovitud ajaks kohta saanud, on “…viimastel aastatel olnud stabiilselt 300-350 vaba kohta 3-7aastastele lastele. Suure osa järjekorras kohta ootavate 1,5-3 aastaste laste puhul soovivad lapsevanemad oma lapsele kohta mõnes kindlas lasteaias ja pakutud kohta mõnes teises lasteaias vastu ei võeta.”

• “Põhimõtteliselt jätkub kohti kõigile lastele, kuid võivad olla mõned lapsed järjekorras teatud lasteaedades, et saada kohta just sinna, kuhu soovitakse. Kui vanem on nõus ükskõik millise valla lasteaiaga, siis saab ta vajadusel lapse alati lasteaeda.”

Mõnel pool on soovitud lasteaia puhul oluline ka keelekeskkond:

• “Meil ei ole kohti otseselt puudu, kõigi jaoks on vallas lasteaiakohad tagatud, aga nüüd tuleb erinevus eesti- ja venekeelsete rühmade vahel, mille puhul lapsevanemad vahel ei saa panna lapsi soovitud keelekeskkonnaga rühma. Praegu ei ole plaanis lasteaia pakkumise võimaluste laiendamine, vaid struktuuride ülevaatamine ja optimeerimine. Pigem on kohti üle kui puudu.”

Jääb silma, et osad vallad panustavad lasteaiakohtade pakkumisele alates aiarühmadest:

• “Sõimekohti saab pakkuda siis, kui aiakohad on komplekteeritud. Aiarühmakoha saamisega ooteaega üldjuhul ei ole, oleneb sellest, palju õppeaasta jooksul uusi peresid valda rändega tuleb.”
• On valdu, kus nooremate laste hoiuvõimalustena kasutatakse vaid erateenuspakkujaid ja “…Munitsipaallasteaia kohta saab meie KOVis taotleda […] sama õppeaasta 30. septembri seisuga vähemalt 3aastasele lapsele.”

Kolmes vallas räägitakse ka vajadusest juurde luua erivajadusega laste rühmasid või väikerühmasid:

• “Väikerühma(de) vajadus on tekkinud ja tekkimas, sest erivajadustega laste arv suureneb aasta-aastalt. Sellest lähtuvalt tekib ka ruumipuudus ja kvalifitseeritud personali vajadus.”,
• “Juhul, kui tekib vajadus suurendada erirühmade arvu (s.t. et suureneb erivajadustega laste arv, kes vajavad väikese laste arvuga rühma, näiteks pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm või arendusrühm), siis avatakse veel lisaks erirühmi- s.t. toimitakse vastavalt vajadusele”,
  
• “[…] Laste erivajadustest tulenevalt võib tekkida vajadus mõne erirühma järele.”

2.5.3 Kohtade saamine ja olemasolu lapsevanemate küsitluse põhjal

Peatükis avame lapsevanemate küsitluse andmetel lasteaia- või lapsehoiukoha saamise või valiku probleeme, koha puudumisest tulenevaid takistusi töötamisele või õppimisele ja vanemate hinnanguid koha saamise kiirusele.

Lasteaia- või lapsehoiukoha saamisel või valikul ei olnud probleeme 60%-l lapsevanematest. Mõnda probleemi oli esinenud 40%-l lapsevanematel (joonis 2.44) ning kõige levinum probleem oli liiga pikk ootejärjekord, mida oli esinenud ligikaudu viiendikul (ca 19%) lapsevanematel.

Küsimuse ülesehitus oli 2015. aasta uuringus teistsugune (Themas et al., 2015) ja seetõttu ei ole tulemuste võrdlus siinkohal võimalik. Eelnevas uuringus küsiti üldiselt, kas on probleeme esinenud, käesolevas uuringus aga oli probleemide nimekiri ning lisaks võimalus valida variant, et probleeme ei ole olnud. Etteantud nimekirjaga on aga tavapärane, et probleemide esinemise sagedus on suurem. Eelnevas uuringus oli lapsele lasteaia- või lapsehoiukoha saamisel probleeme 26%-l lapsevanematel ning käesolevas uuringus 40%-l. Siinkohal aga ei saa tuvastada, kas probleemide esinemise suurenemine on tingitud vaid küsimuse erinevast vormistusest või on 2015. aastaga võrreldes probleemide esinemine suurenenud.

Joonis 2.44: Lapsele/lastele lasteaia või lapsehoiu saamisel või valikul probleemide esinemine (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Lisaks ette antud nimekirjas olevatele probleemidele tõid lapsevanemad välja järgmisi:

• poole aasta pealt ei võeta (kuigi laps sai 1,5aastaseks),
• lasteaed / -hoid oli pikemalt suletud remondi, kollektiivpuhkuse või muu tõttu,
  
• ei leidnud sobivate väärtushinnangutega / suhtumisega / usaldusväärset / spetsiifilise pedagoogikaga (Montessori, Waldorfi vms) lasteaeda või -hoidu,
  
• infopuudus või tõrked info vahetuses vanema, omavalitsuse ja lasteaia / -hoiu vahel,
• ei saanud pere kõiki lapsi samasse lasteaeda,
  
• erivajadustega lastele pole läheduses lasteaeda või ei saa lapsele kohta,
  
• ei ole leidnud sobivatel kellaaegadel lahtiolevat lasteaeda / -hoidu,
  
• maapiirkonnas liiga vähe lasteaedu / -hoidusid, mille hulgast valida, või on maapiirkonnas halva kvaliteediga lasteaiad / -hoiud,
  
• ei saanud omavalitsuse piires kohta kodule kõige lähemasse lasteaeda / -hoidu,
  
• erinevad spetsiifilised probleemid omavalitsusega, omavalitsuse töötajatega, konkreetsete lasteaedade / -hoidudega.

Lasteaia- või lapsehoiu koha saamisel või valikul on kõrgharidusega lapsevanematest esinenud probleeme enamatel kui alg-, põhi-, kesk- või kutseharidusega vanematel

Lasteaia või lapsehoiu koha saamisel või valikul on kõrgharidusega lapsevanematest esinenud probleeme enamatel kui alg-, põhi-, kesk- või kutseharidusega vanematel (joonis 2.45).

Joonis 2.45: On olnud probleeme lapsele/lastele lasteaia- või lapsehoiukoha saamisel või valikul, vanema haridustaseme lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Probleemide esinemine lasteaia- või lapsehoiukoha saamisel või valikul erineb maakondade lõikes. Tallinnas (53%) ja Harjumaal (48%) esineb probleeme enam kui enamikes teistes maakondades (joonis 2.46). Seejärel eristuvad Raplamaa (40%) ja Tartumaa (41%), kus probleeme esineb enam kui paljudes teistes maakondades. Arvestades kogu KOVi laste arvu, on Tallinnas ja Tartus omavalitsuse lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv suhteliselt väiksem. Tallinnas on 0,56 ja Tartus 0,57 KOVi lasteaia- või lapsehoiukohta ühele lapsele. Eesti keskmine on 0,64. Harju- ja Tartumaal on ka teistest maakondadest suurem osakaal lastest eralasteaedades ja eralapsehoiuteenustel. Samuti on Raplamaal võrreldes keskmisega rohkem eralasteaedu ja -lapsehoide. Seega kompenseerivad vähemalt osaliselt probleemsemates maakondades KOVi lasteaia ja lapsehoiuteenuse kohtade saamise probleeme eraomanduses olevad lahendused.

Joonis 2.46: On esinenud probleeme lapsele/lastele lasteaia- või lapsehoiukoha saamisel või valikul, maakonna lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Kolmveerand lapsevanematest (ca 73%) ei ole viimase 12 kuu jooksul tundnud töötamisel või õppimisel takistusi lasteaia- või lapsehoiukoha puudumise tõttu (joonis 2.47). Viimase aasta jooksul takistas lasteaia- või lapsehoiukoha puudumine vanemal tööle või õppima minekut 7%-l lapsevanematest ning soovitud koormusega töötada või õppida 8%-l lapsevanematest.

Eelnevas uuringus(Themas et al., 2015) oli sarnane küsimus tööle või õppima asumise takistuste kohta, kuid 2015. a küsimustikus oli vastusevariant ainult tööle või õppima asumise takistuste, mitte soovitud koormusega töötamise või õppimise takistuste kohta. 2015. a uuringus tundis takistust tööle või õppima asuda ca 10% lapsevanematest. Küsimuse ülesehituse erisuse tõttu aga ei saa võrrelda ainult tööle või õppima asumise takistuste esinemist eelneva uuringuga, sest me ei tea, kas lapsevanemad mõtlesid selle vastusevariandi all ainult tööle ja õppima asumise takistusi või ka koormusega seotud takistusi.

Joonis 2.47: Kas viimase 12 kuu jooksul takistas lapse/laste lasteaiakoha või regulaarse lapsehoiu puudumine vanema töötamist või õppimist (va Covid-19 tingitud olukorrad) (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Lasteaia- või lapsehoiukoha puudumise tõttu tundsid töötamise või õppimisega seotud takistusi vene koduse keelega või mitme eri koduse keelega lapsevanematest enamad kui ainult eesti koduse keelega lapsevanemad (joonis 2.48).

Joonis 2.48: Viimase 12 kuu jooksul esines olukorda, et lasteaiakoha või lapsehoiu puudumise tõttu ei saanud üldse töötada / õppida või ei saanud seda teha soovitud koormusega (v.a Covid-19 tingitud olukorrad), koduse keele lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Töötamise või õppimise takistuste esinemine lasteaiakoha või lapsehoiu puudumise tõttu on mõnevõrra levinum ka nende lapsevanemate hulgas, kelle leibkonna majanduslik toimetulek on raske (joonis 2.49).

Joonis 2.49: Viimase 12 kuu jooksul esines olukorda, et lasteaiakoha või lapsehoiu puudumise tõttu ei saanud üldse töötada / õppida või ei saanud seda teha soovitud koormusega (v.a Covid-19 tingitud olukorrad), leibkonna majandusliku toimetuleku lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Takistused töötamise või õppimisega lasteaiakoha või lapsehoiuvõimalise puudumise tõttu on maakondade lõikes Tallinnas levinumad kui Järva-, Lääne-Viru-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal (joonis 2.50).

Joonis 2.50: Viimase 12 kuu jooksul esines olukorda, et lasteaiakoha või lapsehoiu puudumise tõttu ei saanud üldse töötada / õppida või ei saanud seda teha soovitud koormusega (v.a Covid-19 tingitud olukorrad), maakonna lõikes (% 0–7a koolis mitte käivate laste vanematest)

Valdavale osale lastest (ca 77%), kes käisid 2020. a sept – nov lasteaias või -hoius, saadi koht kohe alates sellest ajast, kui vanem seda soovis (joonis 2.51).

Joonis 2.51: Kas lapsele saadi koht lasteaias või lapsehoius kohe, kui vanem soovis (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a ssept – nov käisid lasteaias või -hoius)

Kõrgharidusega lapsevanemate hulgas on mõnevõrra enam kui alg-, põhi- või ilma keskharidustea kutseharidusega lapsevanemate hulgas neid, kes ei saanud lapsele kohta kohe kui vanem soovis (joonis 2.52).

Joonis 2.52: Vanemad, kes ei saanud lapsele kohta lasteaias või lapsehoius kohe, kui vanem soovis, lapsevanema haridustaseme lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept – nov käisid lasteaias või -hoius)

Maakondade lõikes on Tallinnas ja Harjumaal levinum kui enamikes teistes maakondades, et vanem ei saanud lapsele kohta kohe, kui soovis (joonis 2.53). Seejärel on Raplamaal ja Tartumaal selle olukorra esinemine veidi levinum kui paljudes teistes maakondades.

Joonis 2.53: Vanemad, kes ei saanud lapsele kohta lasteaias või lapsehoius kohe, kui vanem soovis, maakonna lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept-nov käisid lasteaias või -hoius)

Keskmine lasteaia- või lapsehoiukoha ootamise aeg nende hulgas, kes ei saanud soovitud ajal kohta, on 7,6–10,1 kuud. Ligikaudu pooltel (ca 55%) lastest, kellele soovitud ajal kohta ei saadud, tuli oodata 6 kuud või kauem (joonis 2.54).

Joonis 2.54: Kui kaua ootas lapsele kohta lasteaias või lapsehoius alates koha saamise soovist (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept-nov käisid lasteaias või -hoius ja kelle jaoks ei saadud kohta kohe kui vanem seda soovis)

Lasteaia- või lapsehoiukoha ootejärjekorra pikkus mõnevõrra erineb, kui lapsel on puue või erivajadus. Nende seas, kes ei saanud lapsehoiu- või lasteaiakohta ajast, mil nad seda soovisid, oodati kohta 6 kuud või kauem ligikaudu 82% puudega või erivajadusega laste puhul ning ligikaudu 53% erivajaduse ja puudeta laste puhul (joonis 2.55).

Joonis 2.55: 6 kuud või kauem lapsele kohta lasteaias või lapsehoius oodanud, lapse erivajaduse/puude olemasolu lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept-nov käisid lasteaias või -hoius ja kelle jaoks ei saadud kohta kohe kui vanem seda soovis)

Ligi kahe kolmandiku laste (65%) vanematest andsid 5-palli skaalal hinnangu 5 rahulolule sellega, kui kiiresti said nad lapsele koha lasteaias või -hoius (joonis 2.56). Keskmine rahulolu oli 4,3 palli.

Joonis 2.56: Rahulolu sellega, kui kiiresti sai lapsele koha lasteaias/-hoius(% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes 2020. a sept-nov käisid lasteaias või -hoius)

Keskmine hinnang rahulolule lapsele koha saamise kiirusega on kõrge seetõttu, et enamik lapsevanemaid sai lapsele koha kohe, kui seda soovis. Küll aga andsid kõigi laste vanemate keskmisest madalama rahuloluhinnangu need, kes ootasid lapsele kohta 2 kuud või kauem (joonis 2.57). Sealjuures mida kauem kohta oodati, seda madalam oli ka keskmine rahulolu hinnang.

Joonis 2.57: Keskmine lapsevanemate rahulolu sellega, kui kiiresti laps sai koha, vastavalt ootamise aja pikkusele (lastest, kes ei saanud kohta kohe, kui vanem seda soovis)

Keskmine rahulolu sellega, kui kiiresti lapsele koht saadi, varieerub ka maakondade lõikes (joonis 2.58). Enamiku teiste maakondadega võrreldes on keskmine rahuloluhinnang madalam Tallinnas ja Harjumaal.

Joonis 2.58: Keskmine lapsevanemate rahulolu sellega, kui kiiresti laps sai koha, maakonna lõikes (lastest, kes ei saanud kohta kohe, kui vanem seda soovis)

2.6 Kokkuvõte

Lasteaedade ja lapsehoidude arv ja kasutamine
2019. aasta seisuga on Eestis kõige enam KOVi lasteaedu (557) ning seejärel eralapsehoidusid (192). Eralasteaedu (54) ja KOVi lapsehoide (25) on palju vähem. Registrite andmetel kasutas 2019. aasta 10. novembri seisuga lasteaedu või -hoide 69 624 last, mis on 61% 0–7aastastest lastest.
Suurim osa lasteaias või lapsehoius käivatest lastest kasutavad KOVi lasteaeda – keskmiselt 55% 0–7aastastest lastest. Seejärel kasutab 0–7aastastest lastest eralapsehoidu 2,7%; eralasteaeda 2,6% ja KOVi lapsehoidu alla 1%. Lapsevanemate küsitluse andmetel ei kasutatud ligikaudu kolmandiku 0–7aastaste laste (ca 31%) jaoks lasteaeda ega lapsehoidu ja seda valdavalt põhjusel, et laps on veel liiga väike või lapsevanem sai ise last hoida.
Lapsehoiu kasutamine on seotud lapse vanusega. Lapsehoiuteenust kasutatakse kõige sagedamini 2–3aastaste seas (7,5%) ning vähem alla 2aastaste (2,1%) ja 4–6aastaste (1,2%) hulgas. KOVi lasteaeda kasutatakse kuni 20% alla 2aastaste, 65% 2aastaste, 86% 3aastaste ning ligikaudu 90% 4–6aastaste hoidmiseks. 2015. aasta uuringuga võrreldes on koha kasutamises vanuse järgi muutus vaid 4aastaste hulgas, kus tundub olevat KOVi lasteaia kasutamise tõus – 2015. a kasutati KOVi lasteaeda 74% 4aastaste laste hoidmiseks, kuid käesoleva uuringu andmetel 87%.
KOVi lasteaedades käivate laste osakaal 0–7aastastest lastest varieerub maakonniti suurel määral, ulatudes 50%-st Tartumaal 63%-ni Ida-Viru maakonnas. Nendes maakondades, kus on KOVi lasteaiale enam alternatiive, kasutab eelkooliealistest lastest veidi väiksem osakaal KOVi lasteaeda. See seos võib olla aga ka vastupidi ja näidata, et maakondades, kus on KOVi lasteaiakohtadega kitsas, on tekkinud KOVi lasteaiale enam alternatiive.
Lisaks registriandmetele selgus lapsevanemate küsitlusest lasteaia- ja lapsehoiuteenuste kasutamise kohta, et üks oluline, suures osas teiste lapsehoiuviisidega paralleelselt kasutatav moodus on ka tasuta hoidmine sugulaste, sõprade ja tuttavate poolt (54% 0–7a koolis mitte käivatest lastest), mida kasutatakse aga oluliselt väiksemas mahus kui KOVi lasteaeda. Sugulastele, sõpradele või tuttavatele antakse laps hoida kõige sagedamini 1–5 tundi nädalas ning KOVi lasteaias on lapsed kõige sagedamini 26 või enam tundi nädalas.
Ligikaudu pooled lapsevanemad (ca 57%) sooviksid oma senist lapsehoiukorraldust muuta, suurendades või vähendades mõne hoiuviisi kasutamist. Enamasti soovitakse hoidu kasutada senisest rohkem (ca 51% laste vanematest). Kõige sagedamini esineb soovi suurendada laste hoidmist sugulase, sõbra või tuttava poolt (36%), KOVi lasteaeda soovib rohkem kasutada 19% ning palgatud lapsehoidjat 15%.

Kooliks ettevalmistus alushariduses ja eelkoolis.
Pea kõik (97%) 6–7aastased lapsed, kes ei käi veel koolis, käivad lasteaias ja/või eelkoolis. Seejuures 2% lastest ei käi lasteaias, aga käivad eelkoolis. See tähendab, et alusharidusest jääb kõrvale vaid 3% 6–7aastastest lastest. Alusharidusest kõrvale jäävaid lapsi on kõrgharidusega vanemate lastega võrreldes mõnevõrra enam laste hulgas (8%), kelle vanemal on alg-, põhi- või kutseharidus (ima keskhariduseta).

Lapsehoiu tunnetatud vajadus.
Enamik lapsevanemaid arvab, et lastele on kasulik käia lasteaias või lapsehoius (86%) ning kõik lapsed peaksid vähemalt aasta enne kooli käima lasteaias või eelkoolis (89%). Lasteaia kohustuslikuks tegemist alates 3. eluaastast toetavad aga vaid ligikaudu pooled (44%) lapsevanemad ning võrreldes eelneva uuringuga ei ole selle toetamine oluliselt muutunud. Lapsehoiuvajadus tekib nii käesoleva kui ka eelneva uuringu andmetel lapsevanemate hinnangul peamiselt siis, kui laps on 1–3aastane ning enamasti põhjusel, et vanemahüvitis lõppeb, vajadus on minna tagasi tööle ning et lasteaed ja lapsehoid aitab kaasa lapse arengule.

Lasteaia- või hoiukohtade arv KOVides
Omavalitsuses pakutavate lasteaedade või lapsehoidude olukord on eelneva uuringuga võrreldes veidi paranenud. Kuigi kohti lasteaedades ja lapsehoidudes on 1,6% vähem, on 0–7aastaste laste arv 2015. aastaga võrreldes vähenenud 4,2%. KOVi lasteaedades ja lapsehoidudes on ühe 0–7aastase lapse kohta Eestis keskmiselt 0,64 kohta ning maakondade lõikes näitaja varieerub, ulatudes 0,56-st kohast lapse kohta Harjumaal kuni 0,73-ni Ida-Viru- ja Jõgevamaal. Kohtade olukord erineb lapse vanuse järgi nii, et lasteaiakohti on oluliselt rohkem kui sõimekohti: sõimekohti oli 1,5–2aastaste seas lapse kohta keskmiselt 0,47 ning lasteaiakohti 3–7aastaste seas lapse kohta 0,87.

Lasteaia koha ootamine
KOVide küsitluse andmetel oli 2% 0–7 aastatest lastest KOVi lasteaiakoha ootel ning osakaal võib olla ka suurem, sest kõik KOVid seda infot ei edastanud. Võrreldes eelneva uuringuga on ootejärjekord veidi kasvanud: 2020/21. õppeaasta alguses oli KOVi küsitluse andmetel Eestis kokku lapsi, kes soovisid, kuid ei saanud lasteaiakohta, 2421 ning 2015. aasta (mais) oli neid 132 võrra vähem. Maakondades, kus on KOVi lasteaiakohtade puudus, ja ka mõnes sellises, kus puudust 2020/21. õppeaasta seisuga ei olnud, on plaanis luua juurde lasteaia- või lapsehoiukohti. Siiski ei taga plaani võetud lisakohtade koguarv juba 2020/21. õppeaasta alguses olnud ootejärjekorra mahus uusi kohti.
Lapsevanemate küsitluse andmetel on lasteaia- või lapsehoiukoha saamisel või valikul olnud probleeme 40%-l laste vanematest, sealjuures on kõige sagedamini olnud probleeme liiga pika ootejärjekorraga (19%-l laste vanematest). Tallinnas (53%) ja Harjumaal (48%) esineb probleeme rohkem kui enamikus teistes maakondades.
Viimase aasta jooksul takistas lasteaia- või lapsehoiukoha puudumine vanemal tööle või õppima minna või teha seda soovitud koormusega 15%-l lapsevanematel. Takistused töös või õppimises lasteaiakoha või lapsehoiu puudumise tõttu olid mõnevõrra levinumad nende lapsevanemate hulgas, kelle leibkonna majanduslik toimetulek on raske (34%). See viitab, et takistused lapsevanema tööelus lasteaia- või lapsehoiukoha puudumise tõttu raskendavad leibkonna majanduslikku toimetulekut või on lapsevanemal toimetulekuraskuste korral suurem vajadus lapsehoiukoha järele, mida olemasolevad võimalused ei kata.
Enamik lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius, said koha kohe, kui vanem soovis (ca 77%). Keskmine lasteaia- või lapsehoiukoha ooteaeg nende hulgas, kes ei saanud soovitud ajal kohta, on 7,6–10,1 kuud. Kuna suurem osa lastest sai koha kohe, kui vanem soovis, on keskmine rahulolu koha saamise ajaga lapsevanemate hulgas kõrge (5-palli skaalal 4,3). Küll aga on rahulolu keskmisest madalam nende laste vanemate hulgas, kes ootasid lapsele kohta 2 kuud või kauem. Seejuures, mida kauem oodati, seda madalam on rahulolu.

LISA

Joonis 2.59: KOV lasteaedade arv 2019. a

Allikad: lasteaedade ja lapsehoidude arv - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019 ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.60: KOV lapsehoidude arv 2019.a

Allikad: lasteaedade - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019 ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.61: Eralasteaedade arv 2019.a

Allikad: lasteaedade arv - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019 ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.62: Eralapsehoidude arv

Allikad: lapsehoidude arv - s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.63: KOV lasteaedade arv

Allikad: lasteaedade arv - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019 ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.64: KOV lapsehoidude arv arv 2019.a

Allikad: lapsehoidude arv - s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse; laste arv - Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Joonis 2.65: Eralasteaedade arv 2019.a

Allikad: lasteaedade arv - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.66: Eralapsehoidude arv 2019

Allikad: lapsehoidude arv - s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.67: Laste osalemine lasteaias ja lapsehoius vanusegrupi ja lasteasutuse tüübi lõikes 2019.a

Allikad: laste arv lasteaedades ja lapsehoidudes - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse; laste arv - Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Allikad: laste arv lasteaedades ja lapsehoidudes - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse.

Joonis 2.68: Osakaal KOV lasteaia kasutajatest, kes käivad KOV lasteaias väljaspool sissekirjutuse omavalitsust 2019.a

Allikad: lasteaialaste arv - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019 ja KOV küsitluses tehtud parandused sellesse; laste arv - Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Allikad: KOV lasteaedade ja lapsehoidude kohtade arv - EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOV küsitluses tehtud parandused; laste arv - Eesti Statistikaameti tabel RV0240.