Sissejuhatus

Eesmärk ja taust

Uuring on 2015. aasta alushariduse ja lapsehoiu uuringu jätku-uuring (Themas et al., 2015). Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti omavalitsustes lapsehoiu kasutus, kättesaadavus ja paindlikkus ning selgitada välja lapsevanemate vajadused piirkondlikus lõikes. Peamised uurimisküsimused uuringu lähteülesandest on järgmised:

• Milline on lapsehoiu vajadus?
• Milline on lapsehoiu kättesaadavus?
• Kui palju maksab lapsehoiu pakkumine KOVidele ja selle kasutamine lapsevanematele ning millised on tasu kujunemise alused ja erisused?
• Milline on lapsehoiu tingimuste vastavus lapsevanemate ja laste vajadustele ning soovidele. Millised on nii paindlikud ajalised võimalused kui ka erivajaduste toetamine?
• Milline on lapsevanemate rahulolu lapsehoiuvõimalustega ja millised on ettepanekud lapsehoiuvõimaluste ja korralduse parandamiseks?
• Kas õpetajate ja spetsialistide arv on piisav?

Lapsehoid võimaldab lapsevanemal jätta lapse hoidmise vastutus kellelegi teisele ning kasutada muidu lapse hoidmisele kuluvat aega teisteks tegevusteks. Hästi korraldatud lapsehoid võimaldab lapsevanematel osaleda tööturul või osaleda seal suuremal määral kui see oleks lapsehoiuta võimalik.

Eestis on lapsevanemate tööturul osalemise suurendamiseks mõeldud lapsehoiuvõimalustega raskusi eelkõige alla 3aastaste laste vanematel. Nii Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa Liidu riikides on lapsehoiu kasutamine olnud selles vanuserühmas madalam kui Barcelona strateegia 2010. aastaks seatud eesmärgid. Barcelona strateegia eesmärk on, et vähemalt 33% alla 3aastasi lapsi käiks lasteaias või lapsehoius. Eestis on see olnud pidevalt allpool eesmärki (vt Statistikaameti veebiandmebaasi tabel LES87) ja 2020. aastal oli see samuti 28,8%. 3aastaste ja vanemate laste osalemine lasteaias või lapsehoius on Eestis olnud traditsiooniliselt kõrgel tasemel ning ületab Barcelona eesmärgiks olevat 90% juba 2009. aastast.

Lisaks sellele, et lapsehoiuvõimalused aitavad lapsevanematel töö- ja pereelu paremini ühitada, on lasteaedadel oluline koolieelse hariduse funktsioon, millele on seadnud eesmärgid Haridus- ja Teadusministeerium (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021). Selleks, et tagada kõikide laste koolivalmidus ning ühtlane alushariduse tase, näeb HTM ette, et valdav osa lastest õpiksid alushariduse õppekava järgi lasteaias või lastehoius. Indikaatorina jälgitakse koolieelses lasteasutuses 4aastaste kuni kooliealiste laste osakaalu, mille sihttasemeks on 95%.

Lapsehoiu korraldust iseloomustas juba 2015. aastal lapsehoiuteenuse kasutamise kasv just alla 3aastaste laste lapsehoiuvõimalusena, põhjuseks lasteaiakoha puudus. Võimaliku lahendusena lasteaiakoha puudumisel või lapsevanema eelistuse tõttu on lapsehoiuteenusest kujunenud arvestatav lasteaia alternatiiv. Kuna lasteaed on reguleeritud koolieelse lasteasutuse seadusega (KELS) nii lapsehoidu kui alusharidust pakkuva asutusena, aga lapsehoiuteenus sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) väiksemate nõuetega hoiuteenusena, siis ei ole selge, kas lasteaiakoha puudumisel lapsehoiu kasutamine annab lastele võrdsed haridusvõimalused.

Ühelt poolt on oluline lapsehoiukoha olemasolu, aga teiselt poolt on oluline ka lapsehoiukoha vastavus lapsevanema ja lapse vajadustele. Seega on olulised nüansid lapsehoiu maksumus, personali olemasolu ning hoiutingimuste vastavus lapsevanema ja lapse vajadustele laiemalt. Uuringu ülesanne ongi lapsehoiu olukord Eestis laialt kaardistada, käsitledes lapsehoiu eri aspekte.

Metoodika

Uuring põhineb järgmistel andmeallikatel.

• Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed lasteaedade, lasteaialaste, hariduslike erivajaduste, tugimeetmete vajaduse ja pakkumise ning lasteaedade personali kohta seisuga 1.11.2019.
• Kohalike omavalitsuste (KOV) raamatupidamise ja taustaandmed 2019. aasta kohta päringutega Riigiraha veebilehel (“Riigiraha,” n.d.).
• Kohalike omavalitsuste esitatud lapsehoiuteenuse andmed s-veebis 2019. aasta seisuga (Sotsiaalministeerium, n.d.).
• Kohalike omavalitsuste poolt lapsevanematele lasteaiatasu sätestavate regulatsioonide dokumendianalüüs.
• Statistikaameti rahvastiku maakondlik prognoos aastani 2030.
• Kohalike omavalitsuste küsitlus e-posti teel 2020. a nov lõpp – dets keskpaik.
• Eelkooliealiste laste lapsevanemate veebiküsitlus 2020. a nov – dets.

Lapsevanemate küsitluse töötasime välja 2015. aasta alushariduse ja lapsehoiu uuringu (Themas et al., 2015) põhjal. Suurendamaks tulemuste esinduslikkust lapsevanematele ja lastele, muutsime aga valimi koostamise aluseid ja küsimustiku struktuuri. Lapsevanemate valim on esinduslik valim eelkooliealiste laste vanematest maakondade kaupa ning iga lapsevanem vastas kõikide oma eelkooliealiste laste kohta. Võrreldes varasema uuringuga muutsime küsitluse küsimusi, et neid veel ajakohastada, arusaadavamaks ja mõistetavamaks teha ning uurimisküsimustele täpsemaid vastuseid saada. Seetõttu ei ole otsesed võrdlused eelneva uuringuga võimalikud. Siiski toome välja üldised tendentsid seal, kus üldine võrdlus on võimalik. Lapsevanemate küsitluse viisime läbi veebiküsitlusena ning küsimustikule vastas kokku 3 444 lapsevanemat, seeläbi kogusime andmed 4 583 lapse kohta. Kuna lapsevanemad vastasid kõigi koolis veel mittekäivate laste kohta, saame uuringu tulemusi üldistada kõigile 0–7aastastele lastele, kes veel koolis ei käi.

Kohalike omavalitsuste küsitlusel võtsime samuti aluseks varasema uuringu küsitluse, kuid kohandasime seda parema arusaadavuse huvides. KOVide küsitlus oli suunatud KOVi haridusametnikele, kes vajadusel konsulteerisid ja kogusid andmed teistelt KOVi ametnikelt. Iga KOV sai registriandmete põhjal eeltäidetud ankeedi ja KOVide ülesandeks jäi andmete õigsust kontrollida, vajadusel neid parandada ning vastata neile küsimustele, millele registrites vastuseid polnud. KOVide küsitlusele saatis vastuse 74 KOVi. Siiski saame sõltumata sellest, kas konkreetsest KOVist vastus tuli, vaadata andmeid kõikide KOVide kohta nendes küsimustes, mille kohta on registriandmed olemas. Uuringu raportis käsitleme uuringu tulemusi Eesti kui terviku ja maakonna tasandil. Kohalike omavalitsuste lõikes esitame tulemusi iga peatüki lisas. Hariduslike erivajadustega laste andmeid me andmekaitse põhimõtteid järgides KOVide lõikes ei esita. Uuringu detailne metoodika on esitatud uuringu lisana.

Raporti struktuur

Raporti esimeses peatükis esitame laste arvu ja prognoosi aastani 2030.

Teisest kuni kuuendas peatükini on ülevaade uuringu peamistest tulemustest, kuhu on põimitud nii lapsevanemate ja KOVide küsitluse kui ka registriandmete analüüsi tulemused.

• Teises peatükis anname ülevaate erinevatest lapsehoiuasutustest, nende kasutamisest, lapsehoiu vajadusest ja võimalustest.
• Kolmandas peatükis anname ülevaate lapsehoiu korraldamise kuludest KOVidele ning lasteaia kohatasust ja kuludest lapsevanemale.
• Neljandas peatükis käsitleme lasteaia personali ja tugimeetmeid ning nende piisavust erivajadustega laste toetamiseks.
• Viies peatükk annab ülevaate lapsehoiu ajalise paindlikkuse võimalustest, alternatiivsete pedagoogiliste lähenemistega hoiuvõimalustest ja nende kasutamisest ning õueala ja huviringide olemasolust.
• Kuues peatükk annab ülevaate lapsevanemate rahulolust ja KOVi küsitluses välja toodud ettepanekutest.
• Seitsmendas peatükis on esitatud uuringust järelduvad soovitused.

Uuringu metoodika on lisas.