6 Lapsevanemate rahulolu ja KOVide ettepanekud
6.1 Lapsevanemate rahulolu
Lapsevanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt. Kõigile lasteaedu või lapsehoidusid iseloomustavatele teguritele oli 5-palliskaalal keskmine hinnang lapsevanemate hulgas 4 punkti või enam (joonis 6.1). Madalaimalt hinnatakse rühma suurust, aga ka selle teguri keskmine hinne on 4.
Lapsevanemate rahulolu ei ole võimalik võrrelda eelneva uuringu tulemustega (Themas et al., 2015), sest seal kasutati 4-palliskaalat ning samuti on erisusi tegurite loetelus ja sõnastuses. Küll aga oli rahulolu valdavalt kõrge ka 2015. aasta uuringus ning nii nagu käesolevas uuringus, sai rühma suurus lapsevanematelt madalaima rahuloluhinnangu.
Joonis 6.1: Lapsevanemate keskmine rahulolu erinevate teguritega lapse lasteaias või lapsehoius
Mõne lapsehoidu iseloomustava teguri keskmine rahulolu erineb lapsehoiu liigiti (joonis 6.2). Huvitegevuse ning õppe- ja kasvatustegevustega on KOVi lapsehoius käivate laste vanemad mõnevõrra vähem rahul kui KOVi lasteaias käivate laste vanemad. Võrreldes KOVi lasteaiaga on eralapsehoius käivate laste vanemad veidi vähem rahul asukohaga, kuid enam rahul rühma suurusega.
Joonis 6.2: Lapsevanemate keskmine rahulolu lapse lasteaias või lapsehoius, lapsehoiu liigi ja tegurite järgi
Lapsevanemate rahulolu lapsehoiuasutuse turvalisuse ja rühma suurusega on lapse vanusegrupi järgi erinev (joonis 6.1). 0–1,4aastaste laste vanemate keskmine hinnang (4,5 punkti) rühma suurusele on veidi kõrgem kui 1,5–7aastaste laste vanemate hinnang (4 punkti) ning turvalisusele (4,7 punkti) veidi kõrgem kui 4–7aastaste laste vanemate hinnang (4,3 punkti).
Joonis 6.3: Lapsevanemate keskmine rahulolu turvalisuse ja rühma suurusega lapse lasteaias või lapsehoius, lapse vanuse järgi
Kõrgharidusega lapsevanemad on lapse rühma suurusega veidi rahulolematumad kui alg-, põhi-, kesk- või kutseharidusega lapsevanemad (joonis 6.4).
Joonis 6.4: Lapsevanemate keskmine rahulolu rühma suurusega lapse lasteaias või lapsehoius, lapsevanema haridustaseme järgi
Joonis 6.5: Lapsevanemate keskmine rahulolu lapse erivajadustega arvestamisega lapse lasteaias või lapsehoius, lapse erivajaduse või puude järgi
Maa-asulates elavad vanemad on lapse rühma suurusega keskmiselt enam rahul (4,2 punkti) kui linnalistes asulates elavad vanemad (3,9 punkti) (joonis 6.6).
Joonis 6.6: Lapsevanemate keskmine rahulolu rühma suurusega lapse lasteaias või lapsehoius, asulatüübi järgi
Tallinnas elavad lapsevanemad on mitme lasteaia või lapsehoiu teguri suhtes rahulolematumad kui teiste Eesti piirkondade vanemad. Keskmine rahulolu rühma suuruse, siseruumide, õueala ja toitlustusega lapse lasteaias või lapsehoius on Tallinnas mõnevõrra madalam kui teistes Eesti piirkondades (joonis 6.7). Suurim on erinevus keskmises rahulolus rühma suurusega, kus Tallinna laste vanemate keskmine hinnang on 3,6 punkti ning ülejäänud Eesti keskmine on 4,2 punkti.
Joonis 6.7: Lapsevanemate keskmine rahulolu järgnevate teguritega lapse lasteaias või lapsehoius, piirkonna järgi
Rahulolu huvitegevuse ja huviringidega lasteaias või lapsehoius on maakondade kaupa varieeruvam kui eelkäsitletud tegurid (joonis 6.8). Kogu Eesti keskmise rahuloluga (4 punkti) võrreldes on keskmine rahulolu huvitegevusega mõnevõrra madalam Tartumaal (3,8 punkti), Ida-Virumaal (3,7 punkti) ning Hiiumaal (3,4 punkti). Keskmisest veidi kõrgem on rahulolu Harjumaal (4,2 punkti), Lääne-Virumaal (4,2 punkti) ja Võrumaal (4,5 punkti).
Joonis 6.8: Lapsevanemate keskmine rahulolu huvitegevusega lapse lasteaias või lapsehoius , maakondade kaupa
Ligikaudu pooled lapsevanemaist ei oska hinnata, kas lastele peaks lapsehoiuasutustes õpetatama midagi, mida praegu ei õpetata, ning kolmandik arvab, et ei ole vaja midagi rohkem õpetada. Ligikaudu iga kümnes (ca 12%) lasteaias või lapsehoius käiva lapse vanem leiab aga, et lastele peaks õpetatama mõnda teemat või valdkonda, mida praegu ei õpetata või kui õpetatakse, siis tuleks õpetada praegusest rohkem (joonis 6.9).
Joonis 6.9: Kas vanema hinnangul on mõni teema või valdkond, mida lapsele praegu lasteaias või lapsehoius ei õpetata, aga peaks õpetama või mida tuleks õpetada praegusest rohkem (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)
Mõne lisateema või -valdkonna õpetamisest lapse lasteaias või lapsehoius tunnevad kõrgharidusega lapsevanemad puudust sagedamini kui madalama haridustasemega vanemad (joonis 6.10).
Joonis 6.10: Vanema hinnangul on mõni teema või valdkond, mida lapsele peaks lasteaias või lapsehoius hakkama õpetama või mida tuleks õpetada praegusest rohkem, vanema haridustaseme järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)
Lapsevanemad, kelle hinnangul peaks lasteaias või lapsehoius mõnda teemat hakkama õpetama või õpetama senisest rohkem, tõid välja järgnevad teemad, mis on esitatud esinemise sageduse alusel alustades kõige sagedasemast:
- sotsiaalsed oskused, suhted, tülide lahendamine, üksteisega arvestamine, sallivus
- kõne, kirjutamine, lugemine, numbrid, arvutamine
- keha ja turvalisus (seksuaalkasvatus)
- võõrkeelte õpe
- liikumine, sport
- vaimne tervis, emotsioonide juhtimine ja toimetulek
- iseseisvus, eneseteenindamine
- kiusamise ennetamine
- eesti keele õpe (muukeelsetele lastele)
- keskkonnahoid, loodus
- ettevalmistus kooliks
- õpe ja mängimine õues
- muusika, laulmine, tants
- käitumine, kombed, viisakus
- digioskused, robootika
- tervislik toitumine
- rahvused ja kultuur
- sooneutraalsus, sooline võrdsus
- religioon
- huviringid
- Montessori ja Waldorfi pedagoogika
- liiklus
- raha, majandus
- käelised tegevused
- soorollide eristamine
Kuna lapsevanemad tõid need teemad välja vaba vastusega küsimuses spontaanse vastusena, siis ei saa nende esinemissageduse järgi hinnata, kuivõrd lapsevanemad ühe või teise teema rohkem õpetamist soovivad.
Kokkuvõttes on lapsevanemate rahulolu erinevate teguritega kõrge. Mõningad erinevused on lapsehoiuliikide, piirkondade ja lapse vanuse järgi. Eralapsehoiu ja -lasteaia laste vanemad on enam rahul rühmade suurusega ja vähem asukohaga. Huvitegevusi on lapsehoidudes vähem ja huvitegevustega on enam rahul lasteaedade laste vanemad. Tallinnas ollakse rühmade suuruse, lasteaia õueala ja siseruumide ning toitlustusega vähem rahul kui teistes piirkondades, samas ollakse rohkem rahul huvitegevustega.
6.2 KOV ametnike ettepanekud regulatsioonide muudatusteks
Suur osa KOVi ametnikke leidis, et riiklike regulatsioonide muutmisega saaks oluliselt parandada lapsehoiu ja alushariduse pakkumise korraldust. 59 omavalitsuse ametnikud leidsid, et regulatsioonide muutmine aitaks lapsehoiu ja alushariduse kvaliteetsele pakkumisele kaasa. Need, kes leidsid, et riiklikke regulatsioone ei ole vaja muuta, arvasid, et hea tahtmise korral on ka praeguste regulatsioonide raames võimalik pakkuda kohalikele oludele sobivat lapsehoidu ja alusharidust.
“Hetkel ei ole regulatsioonid takistuseks parenduste ja uuendust ellu viimisel.”
“Regulatsioone on riigi poolt piisavalt. KOV peab pakkuma teenuseid, mida inimesed/lapsed vajavad reaalselt, mitte „pugema” seaduste/regulatsioonide taha. S.t KOVi ülesanne on oma elanikkonnale vajalike teenuste loomine."
Mitu omavalitsust, kes leidsid, et regulatsioone oleks vaja muuta, selgitasid seda lakooniliselt, et ootavad uut alushariduse seadust. Näiteks:
“Kõik Eesti lasteaiad ootavad pikisilmi nii uut alushariduse seadust kui ka uut riiklikku õppekava - mõlemaid on pikalt ja mitmeid aastaid ette valmistatud. Lisaks on oluline alushariduse seaduse rakendusaktide kaasajastamine (nt tervisekaitsenõuded lasteaedadele jms).”
Siiski leidus ka omavalitsusi, kus anti pikemaid sisulisi selgitusi, milles võiks seisneda riiklike regulatsioonide muutused, mis võimaldaksid alusharidust ja lapsehoidu paremini pakkuda. Peamised omavalitsuste ettepanekud seonduvad laiemalt nelja teemaga:
tugispetsialistid,
omavalitsuste omavaheline kohatasude arveldamine,
riiklik finantstugi ja
lapsehoiuteenusega seonduv
Tugispetsialistide kohta tehtud ettepanekud jagunevad kaheks.
Koolitada rohkem tugispetsialiste, kuna KOVidel pole võimalik tugiteenuseid pakkuda, sest spetsialistidest on tööturul puudus.
“Koolitada rohkem tugispetsialiste, et inimesed oleksid füüsiliselt olemas”
Toetada riiklikult tugispetsialistide palkamist.
"Täna määratakse lapsele tugispetsialistide tugi, ent selle rakendamine sõltub paljuski KOVi võimekusest ja finantsilistest vajadustest. Lisatoetuse määramine sellele teenusele võimaldaks rohkem lapsi toetada ning teenust efektiivsemalt korraldada."
Reguleerida täpsemalt, milline peaks olema minimaalne kohustuslik tugiteenuste komplekt, mida kõik lasteaiad peavad osutama.
“Miinimumkoosseisu nimekiri (millised tugi- ja muud teenused peavad olema tagatud just lasteaias)”
Omavalitsuste omavahelises kohatasude arveldamises pakuti peamiselt lasteaia kohatasude ühtlustamist.
“Leiame, et nii nagu koolides, on oluline riiklikul tasandil reguleerida ka koolieelsete lasteasutuste omavaheline arveldamine. See finantsiline põhimõte loob võimaluse tasakaalukamalt planeerida KOVi haldusterritooriumil asuvate lasteaedade töökorraldust ning prognoosida ja arendada uuenduslikkust õppesuundadel. Läbi selle regulatsiooni luuakse võrdsemad võimalused ja kaob ära ülemäära kallite lasteaiakohtade eest tasumine”
“Õigusloome seisukohalt oodatakse pikisilmi uut alushariduse seadust sealhulgas ka selgust lasteaiateenuse maksumuse osas omavalitsusüleses arveldamises. Täna on olukord, kus omavalitsuste lõikes võivad kohatasud erineda kordades – 400€ kuni 700€ lapse kohta ja rohkemgi.”
Lapsehoiuteenusega seotud mured ja ettepanekud jagunevad samuti mitmesse kategooriasse.
Lapsehoiud ja lasteaiad võiksid olla ühe seadusega reguleeritud ja tagada võrdselt hea alushariduse.
“Ühtselt kvaliteetse alushariduse peaks saama nii lasteaiast kui ka lapsehoiust. Sellele aitaks kaasa riiklik regulatsioon, mille tagab ühtne rakendusaktide kehtestamine – ühtne seadus – alushariduse seadus.”
Alternatiivina pakuti loobuda 1,5–3aastaste laste lapsehoiu reguleerimisest alusharidusena.
“Täpsemat selgust vajab KELSi § 10, mille sisu võimaldab määratleda lapsehoidu ka haridusteenusena, mis muude regulatsioonide taustal tekitab segadust. Miks ei võiks olla täpselt määratletud, et alusharidus tagatakse alates 3. eluaastast, kui 3–4aastased alustavad lasteaiateed. Hetkel jääb mulje, et vägisi soovitakse suruda lapsehoid haridusteenuseks, kuid oma olemuselt sobib ta sotsiaalteenuseks.”
Lapsehoiuteenust võiks riiklikult toetada.
“Näiteks toetuse maksmisega lapsehoiu töötajate palgavahenditega seotud kulude toetamiseks; toetuse maksmisega lapsehoius käiva (erivajadustega) lapse kasvukeskkonnaga (mängu- ja õppevahendid, ruumid jmt) seotud kulude toetamiseks.”
Riiklikku finantstuge mainiti mitmes võimalikus vormis:
Alusharidus võiks olla nii nagu koolidki tasuta.
“Alusharidus võiks olla tasuta kättesaadav ja KOVideülene.”
Finantseerida lasteaiaõpetajate palku sarnaselt kooliõpetajate palkadega.
“Personali rahastus: erinevalt koolide õpetajatest on lasteaia õpetajate töötasu pea täies ulatuses omavalitsuse vahenditest. Arvestades, mille kõige eest peab omavalitsus nagunii vastutama ja teenused tagama, siis analoogselt koolide õpetajate palgaga võiks riik toetada ka lasteaiaõpetajate töötasu.”
Riiklik finantstugi uute lasteaedade ehitamisel.
“Probleem on kiiresti kasvava elanike arvuga valdades uute lasteaedade ja koolimajade ehitamiseks finantside leidmisega. Kui riik toetaks kiiresti kasvava elanike arvuga omavalitsuste lasteaedade ehituse finantseerimist, siis sellest oleks tuntav abi.”
Lasteaiatoit peaks olema tasuta nii nagu koolitoitki.
“Riik võiks võtta lasteaialapse toiduraha kandmise enda peale (kas kogumahus või osaliselt nii, et tagatud oleks kvaliteetne ja mitmekülgne toit) nagu teeb seda koolilõuna puhul.”
Väikesaartel asuvatele valdadele võiks olla riiklik lisatoetus eelkooliealiste laste hoidmiseks.
“Olukorda meie jaoks parandaks see, kui arvestataks ka sellises erilises asukohas oleva väikse vallaga, kes lasteaeda ei suuda majandada (kõik kehtivad reeglid peavad ju igal pool olema täidetud ja paari lapse pärast lasteaeda ei loo ka), kasvõi läbi mingi toetuse riigi toetusfondi kaudu, mingi n-ö pearaha vms. Me ei saa ju ka naabervalla lasteaeda kasutada!”
Lisaks tõid 1–2 KOVi välja muid ettepanekuid erinevatest lapsehoiu korraldamise aspektidest.
Lasteaiad peaksid olema kõik eestikeelsed.
“Lasteaiad tuleks viia üle eesti õppekeelele, siis saaksid 7aastased lapsed juba esimesest klassist alates õppida eesti keeles. See muudaks nende tulevaste valikute paletti nii hariduslikus kui ka tööelu mõttes oluliselt laiemaks.”
Lasteaed peaks olema avatud 12 kuud aastas.
“…suvine periood, kus hoolekogu otsustab lahtioleku. Alati on mõned vanemad, kes peaksid oma lapse ka juulikuus lasteaeda tooma. Kui oleks reguleeritud, et lasteaed töötab 12 kuud aastas, siis oleks jälle selge, kuidas tööd korraldada.”
Võtta eelisjärjekorras sõime neid lapsi, kelle hooldaja naaseb tööle.
“Lastehoiu või -aia koht võiks olla alla 3aastastel lastel tagatud vaid juhul, kui lapsevanem käib tööl. See võimaldab piiratud ressursi korral pakkuda teenust nendele, kellel seda rohkem vaja on.”
Hoolekogudelt otsustusõigust vähemaks võtta.
“Praegu otsustab hoolekogu lahtioleku aja. Hääletatakse ja teatud huvigrupi arvamus ei saa heakskiitu ja näiteks lasteaia lahtioleku aega ei pikendatagi.”
“Laste arv rühmades - regulatsioon peaks kujunema lasteasutuse ja pidaja koostöös mitte hoolekoguga. Järjest rohkem hakkavad vanemad sildistama lapsi, kes nende arvates rühma ei sobitu.”
Teha haridusasutuste juhtide lepingud tähtajaliseks.
“Haridusasutuste juhtide tähtajalised lepingud võiks taastada.”
Koolivalmiduskaart võiks jõuda otse lasteaiast kooli.
“Lasteaiad koostavad lapse kohta detailse koolivalmiduskaardi, kuid selle info jõuab koolidesse ainult lapsevanema nõusolekul. Hea, kui sama info jõuaks kooli otse lasteaiast, et kool saaks õppetöö algusest teha võimalikud varajased ettevalmistused, et tagada piisavalt kiiresti lapsele vajalik tugi.”
Kokkuvõttes on ettepanekute ampluaa lai ja mõned küsimused eeldavad pigem poliitilisi otsuseid, nagu näiteks alushariduse või lapsehoiu riiklik finantseerimine. Üks konkreetne regulatsioonide selguse küsimus on lapsehoiu, alushariduse ja lasteaedade omavahelised seosed ja standardid, mille regulatsioonid tuleks täpsustada ja ühtlustada. Mitu ettepanekut on suunatud ka sellele, et parandada lapsehoiu korraldust selliselt, et see toetaks paremini vanemate töötamist: lasteaia suvise lahtioleku tagamine ja eelisjärjekorra loomine lasteaiakohtade pakkumisel tööle suunduvatele lapsevanematele.