Metoodika

Andmed uuringu tegemiseks pärinevad laiemalt järgmistest alliaktest:

1. Eelkooliealiste laste laspevanemate küsitlus;
2. Registrid: Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), S-Veeb, KOVide raamatupidamise andmed veebilehel riigiraha.ee;
3. Kohalike omavalitsuste küsitlus;
4. Statistikaameti maakondlik laste arvu prognoos, mida kasutame lapsehoiukohtade vajaduse prognoosimiseks.

Iga andmeallika metoodika on täpsustatud alljärgnevates alapeatükkides.

Lapsevanemate küsitlus

Küsimustiku koostamine

Kõikidele lapsevanematele, olenemata sellest, kas nende lapsed käivad lasteaeias, -hoius või mitte kumbaski, koostati üks terviklik küsimustik. Juhul, kui lapse lasteaias või -hoius ei käinud, suunati lapsevanem lasteaedau ja -hoidusid puudutavatest küsimustest üle ning küsiti üldiseid hoiakuid väljendavaid küsimusi. Lapsehoiuviiside kasutamine võib olla ajas muutuv ning täpsemad vastused saadakse lähima aja kohta. Selle tõttu piiritlesime küsimustikus lasteaedade ja -hoidude kasutamise küsimused küsitluse toimumisele vahetult eelneva perioodiga ehk ajaga 2020. aasta septembrist novembrini.

Põhjusel, et lapsevanemal võib olla rohkem kui üks kuni 7aastane laps, koostasime küsimustik selliselt, et lapsevanem vastas kõigi 0-7aastaste laste kohta. See on oluline erinevus eelneva, 2015. a tehtud uuringuga, kus lapsevanemate valim oli jagatud kahte rühma (alla 3aastaste laste ning 3-7aastaste laste vanemad) ja lapsevanem vastas küsimustikule ainult oma vanima sellesse vanusegruppi kuuluva lapse kohta. Seega eelnevas uuringus vastas lapsevanem ainult ühe lapse kohta, kuid käesolevas uuringus vastas kõigi oma kuni 7aastaste laste kohta.

Kuna osa 7aastastest ja ka noorematest lastest käib koolis, siis lisasime küsimustikku filtri, mis määras, et vastata tuleb vaid nende laste kohta, kes ei käi veel koolis. Samuti võib olla ühes peres elavatel lastel erinevad vanemad. Selleks, et vältida olukordi, mil ühe lapse kohta vastatakse kaks korda erinevate vanemate poolt, lisasime küsimustikku täiendava filtri, et lapsevanem vastaks ainult nende laste kohta, kelle eest tema isiklikult saab lastetoetust. See, et lapsevanem saab lapse eest lastetoetust ning laps ei käi veel koolis, olid ka valimi koostamise kriteeriumiteks (vaata peatükk Valimi moodustamine). Küsimustikule said lapsevanemad vastata nii eesti kui ka vene keeles.

Valimi moodustamine

Lapsevanemate valimi koostamiseks ja kontaktandmete saamiseks kasutasime Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lapsetoetuse saajate andmebaasi. Andmete kasutamiseks taotlesime esmalt loa Andmekaitse Inspektsioonilt. Pärast Andmekaitse Inspektsioonilt loa saamist tegime päringu SKAle lapsevanemate valimi moodustamiseks ning SKA edastas meile 13.10.2020 seisuga lapsevanemate üldkogumi koos pseudonümiseeritud id-koodidega. Seejärel saatsime SKAle nende lapsevanemate pseudonümiseeritud id-koodid, kes sattusid valimisse, ning SKA saatis omakorda tagasi pseudonümiseeritud-id koodidele vastavate lapsevanemate nimed ning e-postiaadressid.

Lapsevanemate küsitluse üldkogumi moodustavad kõik lapsevanemad, kes seisuga 13.10.2020 said lapsetoetust kuni 7aastase lapse eest, kes ei käinud koolis. Kuni 7aastaste, kuid juba koolis käivate laste vanemad jätsime üldkogumist välja (laste koolis käimist kontrollisime EHISe registri alusel). Üldkogumist jätsime välja kõik lapsevanemad, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei olnud Eesti (52 lapsevanemat) või kelle puhul elukoht ei olnud märgitud (124 lapsevanemat). Üldkogumi lõplikuks suuruseks oli 73 987 lapsevanemat. Seejuures tuleb arvestada, et üldkogumi suurus ei kattu täiel määral kuni 7aastaste lastega leibkondade arvuga. Samas leibkonnas võivad mõlemad vanemad eri laste eest lastetoetust saada. Sellisel juhul on mõlemad vanemad valimis, kuid erinevate lastega.

Allikas: SKA, autorite arvutused

Kuni 7aastaseid mitte koolis käivaid lapsi oli 13.10.2020 seisuga üldkogumis kokku 95 835 (tabel 6.2).

Allikas: SKA, autorite arvutused

Valim moodustasime nii, et see oleks esinduslik ja võimaldaks hinnangute võrdlemist maakondade lõikes. Kasutasime mitteproportsionaalset kihtvalimit, milles kihtide moodustamise aluseks oli Rahvastikuregistri järgne elukoha maakond (ja eraldi Tallinn). Mitteproportsionaalne kihtvalim võimaldab ühelt poolt tagada mõnevõrra väiksemad standardvead (ja teha sellevõrra täpsemaid hinnanguid) ning teisalt tagada ka väiksemate kihtide (maakondade) piisav esindatus valimis. Hilisema analüüsi käigus arvestasime vaatluste kuulumist erinevatesse kihtidesse ning kaalusime hinnanguid nii, et need vastaksid üldkogumi maakondlikule jaotusele.

Kuigi uuringu üldkogumi moodustavad lapsevanemad ning seega on valim laiendatav eelkõige (koolis mittekäivate laste eest lapsetoetust saavatele) lapsevanematele, võimaldab valimi disain laiendada konkreetsete laste kohta käivate hinnangute põhjal tehtud järeldusi ka kõikidele vastavas vanuses lastele. Selleks palusime lapsevanemal laste küsimustele anda eraldi hinnang kõikidele (kuni 7aastaste) lastele, kelle eest ta lapsetoetust saab ja kes ei käi veel koolis. Seega, kuna kõigil lapsevanematel oli teatud tõenäosus sattuda juhuvalimisse (see tõenäosus sõltub lapsevanema elukoha maakonnast ja vastavast kihist), oli ka kõigil nende vanemate lastel sama tõenäosusega võimalus valimisse sattuda. Lapsi puudutavate küsimuste valimidisaini saab seetõttu käsitleda kihistatud klastervalimina. Võttes arvesse iga lapse klastrikuuluvust (iga valimisse kuuluva vanema lapsed, kelle eest ta lastetoetust saab, moodustavad eraldi klastri), on võimalik tagada ka laste kohta tehtavate hinnangute statistiline korrektsus ning laiendatavus kõikidele koolis mittekäivatele kuni 7aastastele lastele. Kihtidesisene juhuvalim tagab selle, et kõikide leibkonnaprofiilidega laste tõenäosus valimisse sattumiseks on proportsionaalne üldkogumi vastavate profiilide jaotusega. Juhul kui see nii ei ole (võib juhtuda, et näiteks rohkemate lastega perede lapsevanemate vastamismäär on madalam, kuna neil oli pikem küsimustik ja selle täitmine keerulisem), siis korrigeerisime valimit vastavate kaaludega (vaata peatükk Andmete kaalumine).

Hinnangute võrdlemiseks maakondade kaupa moodustasime valimi nii, et kõikide maakondade valimite suurused tagaksid vajaliku hinnangute täpsuse. Hinnangu statistiline täpsus sõltub peamiselt kahest tegurist: hinnatava tunnuse varieeruvusest ning valimi suurusest (lisaks mõningal määral ka vastava üldkogumi suurusest). Eeldades konstantset varieeruvust ja teades üldkogumi suurust, saame lähtuvalt enda kehtestatud minimaalsest hinnangu täpsusest (teisisõnu maksimaalsest aktsepteeritavast vea määrast) välja arvutada selleks vajaliku valimi suuruse:

\[n_i = \frac{\frac{z^2 \times p(p-1)}{e^2}}{1+\frac{z^2\times p(p-1)}{e^2N_i}}\] kus \(n_i\) on valimi suurus maakonnas \(i\), \(z\) on normaaljaotuse z-väärtus valitud usaldusnivool (usaldusnivool 95% on \(z\) ligikaudu 1.96), \(p\) on valitud usaldusnivoole vastav olulisuse tõenäosus (usaldusnivool 95% on \(p\) 0.05), \(N_i\) üldkogumi suurus maakonnas \(i\) ning \(e\) maksimaalne aktsepteeritav vea määr. Käesolevas uuringus võtsime aluseks maksimaalselt aktsepteeritava vea määrana 7% usaldusnivool 95%. Lähtuvalt neist väärtustest ning maakondade lastevanemate arvust hindasime toodud valemi alusel iga maakonna jaoks optimaalse valimi suuruse.

Et saavutada igas maakonnas optimaalne valimi suurus, võtsime arvesse ka eeldatavat küsitluse vastamismäära. Seetõttu arvestasime vajaliku arvu vastuste kogumiseks optimaalsest valimist oluliselt suurema algse valimiga. Veebiküsitluste vastamismäär on tavapäraselt 20-25%. Kuna maakondlikku esindatuse tagamiseks on oluline koguda igas maakonnas vajalik arv vastuseid, olime vastamismäära eeldamisel konservatiivsed ning arvestasime, et veebiküsitlusele vastab 20% kutse saanutest. Lisaks võtsime arvesse, et osa SKA andmebaasis olevatest lapsetoetuse saajate kontaktidest võivad olla vigased või aegunud. Eeldades, et probleemseid kontakte võib olla ligi 1%, koostasime valimi arvestusega, et saame vastused 19%-le väljastatud küsimustikest. Lõpliku (korrigeeritud) valimi suuruse \(v_i\) maakonna \(i\) arvutasime:

\[v_i = \frac{n_i}{0.19}\] Juhul kui mõne maakonna lapsevanemate arv oli väiksem kui korrigeeritud valimi suurus, siis võtsime sellest maakonnast kõikse valimi (Hiiumaa). Ülejäänud juhtudel võtsime iga maakonna üldkogumist juhuvalimi.

Küsitluse läbiviimine

Lapsevanemate küsitluse viisime läbi veebiküsitlusena perioodil 23.11-16.12.2020. Valimisse sattunud lapsevanematele saatsime e-posti teel uuringukutse koos individuaalse lingiga küsimustikule nii eesti kui ka vene keeles. Uuringukutses märkisime, et vastamiseks on aega 2 nädalat. Küsitlusperioodi vältel jälgisime soovitud vastamismäärade täitumist maakondade kaupa. Pärast esimese nädala möödumist, kuna paljudel võis olla uuringu kutse ununenud, saatsime meeldetuletuse kõigile neile, kes polnud küsimustikku täitnud või kellel oli täitmine pooleli jäänud. Küsitlusperioodi teise nädala lõpuks ei olnud mõnedes maakondades soovitud vastamismäär täitunud. Seetõttu saatsime teise meeldetuletuse ja pikendasime küsitlusele vastamise aega 16. detsembrini kõigile nendes maakondades elavatele lapsevanematele, kes ei olnud küsimustikku lõpuni täitnud. Küsitlusperioodi lõpuks oli oodatud vastamismäär täitunud pea kõigis maakondades (v.a Hiiumaa).

Tabelis 6.3 on valimi suurused, vastanute arvud ning vastamismäärad maakondade lõikes. Vastamismäär oli kõikides maakondades üle eeldatud 20%. Uuringu täpsusastmeks vajalik optimaalne valimi suurus saavutati kõikides maakondades välja arvatud Hiiumaa (eelkõige seetõttu, et Hiiumaal on teiste maakondadega võrreldes märgatavalt vähem lapsevanemaid).

Allikas: SKA, autorite arvutused

Andmete kaalumine

Mitteproportsionaalse kihtvalimi kasutamine tähendab seda, et kõik üldkogumis olevad pered ei satu valimisse sama tõenäosusega. Et tagada kõikide perede võrdne esindatus, moodustasime igale perele lähtuvalt selle valimisse sattumuse tõenäosusest valimikaalud (disainikaalud), millega kaalusime üles neid peresid, kelle valimisse sattumise tõenäosus oli väiksem (näiteks Tallinn). Lisaks arvestasime, et vastamismäär võib erinevate piirkondade vahel kõikuda, mistõttu mõni maakond võib valimis olla alaesindatud ja teine maakond üleesindatud. Seetõttu moodustasime ka mitte-vastamise kaalud.

Lõpuks tuli tagada, et valimisse sattunud pered vastaksid oma sotsiaal-demograafilise profiili poolest ka reaalsele üldkogumi profiilile. Et seda saavutada, lõime valimile post-stratifikatsiooni kaalud, millega kaalusime üles neid sotsiaal-demograafilisi gruppe, mis on valimis alaesindatud ja kaalusime alla neid gruppe, mis on valimis üleesindatud.

Post-stratifikatsiooni kaalude moodustamisel lähtusime alla 8aastaste laste arvust (eristasime ühe alla 8aastase lapsega leibkondi ning mitme alla 8aastase lapsega leibkondi) ning laste vanusest (eristasime 0-2aastaste, 3-7aastaste ja mõlemas vanuses lastega leibkondi). Kõiki proportsioone korrigeeriti kaaludega maakondade kaupa (tabel 6.4). Vastavate tunnuste üldkogumi andmed tuletati SKA lastetoetuste saajate andmebaasist.

Allikas: SKA, autorite arvutused

Lõplikud valimi kaalud moodustuvad kolme eelpool kirjeldatud kaalude korrutamisel. Kõikides küsitlustulemuste analüüsides kasutasime lõplikke kaale.

Kaalude kasutamine tagab valimi põhjal hinnatud punkthinnangute korrektsuse, kuid mitteproportsionaalse valimidisaini puhul ei taga see koheselt valimi põhjal tehtavate järelduste korrektsust. Standardvigade (mis väljendavad valimiga kaasnevat määramatust ehk seda, kui kindlad me oma järeldustes olla võime) arvutamisel tuleb samuti arvestada valimidisaini eripäradega. Sõltuvalt sellest, kas küsimuse eesmärgiks on lapsevanemate üldine hinnang (mis laiendatakse kõikidele lapsevanematele) või hinnangud laste kohta (mis laiendatakse kõikidele lastele), lähtusime standardvigade arvutamisel mitteproportsionaalse kihtvalimi või mitteproportsionaalse kihistatud klastervalimi valimidisaini eripäradest. Samas on kaalud mõlemal valimidisainil samad - kui lapsevanemate valim on leibkonna koosseisu poolest üldkogumiga proportsionaalne, siis on seda ka laste valim. Valimidisainist lähtuvate standardvigade arvutamiseks (ja valimi kaalumiseks) kasutasime statistikaprogrammi R paketti survey.

Lapsevanemate ja laste taust

Järgnevatel joonistel on lapsevanemate ja 0-7aastaste koolis mittekäivate laste sotsiaal-demograafiline taust pärast andmete kaalumist.

Lapsevanemad

Joonis 6.11: Lapsevanema sugu (% küsitlusele vastanud vanematest)

Joonis 6.12: Lapsevanema vanus (% küsitlusele vastanud vanematest)

Joonis 6.13: Lapsevanema kõrgeim lõpetatud haridustase (% küsitlusele vastanud vanematest)

Joonis 6.14: Lapsevanema peamine staatus (% küsitlusele vastanud vanematest)

Joonis 6.15: Lapsevanema tööstaatus (% küsitlusele vastanud vanematest)

Lapsed

Joonis 6.16: Lapse vanus (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Joonis 6.17: Lapse erivajaduse või puude olemasolu (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Joonis 6.18: Lapse kodune keel (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Joonis 6.19: Lapse leibkonna liikmete arv (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Joonis 6.20: Lapse leibkonnas kuu keskmine netosissetulek leibkonnaliikme kohta (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Joonis 6.21: Lapse leibkonna majanduslik toimetulek (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Joonis 6.22: Lapse elukoha asulatüüp (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Joonis 6.23: Lapse elukoha maakond (% küsitlusele vastanud vanemate 0-7aastastest lastest, kes veel ei käi koolis)

Registriandmete analüüs

Lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kohta on võimalik saada mitemsugust infot registriandmetest. Registriandmeid kasutasime, et vähendada ühelt poolt ametnike küsitlusele vastamise koormust ja teisalt on registrites andmed juba koondatud võrreldaval kujul, samas kui küsitluses tuleb ikka ette küsimuse mitmetimõistmist. KOVide küsitlsuses andsime võimaluse registritest koondatud andmeid korrigeerida ja kommenteerida. Kasutasime järgmiste registrite andmeid: EHIS, S-Veeb, Riigiraha portaal, Statistikaamet.

Eesti hariduse infosüsteemi andmestik

EHIS kogub haridusasutustelt, k.a alushariduse asutustelt, mitmesuguseid andmeid: asutuste, õppurite, nende erivajaduste ja tugimeetmete, asutuste personali jm kohta. Kuna EHIS-e avaandmed ei olnud uuringu tarbeks vajalikes lõigetes, küsisime andmed päringutega. Vajalike vanusgruppide eristamiseks pärisime väljavõtte mikroandmetest. Isikuandmete kaitse eesmärgil loobusime laste täpse sünnipäeva küsimisest ja küsisime sünniaja kuu täpsusega. Samuti ei küsinud me lapse sugu. Tuvastamise vältimiseks ei esita me erivajaduste ja tugimeetmetega seotud tulemusi omavalitsuste lõikes.

EHISEst küsisime järgmised andmed: lasteasutuse tüüp, lasteasutuse pidaja, rühmatüüp, laste erivajadused ja tugiteenused, laste sissekirjutuse ja nende lapsehoiuasutuse omavalitsus, õpetajate ja tugispetsialistide arv ning nende täidetud ametikohtade koormus, rühmade normatiivne kohtade arv.

EHISe andmed on 2019. aasta 10. novembri seisuga. 2020. aasta andmed oleks saanud kokku ja kasutusvalmis alles detsembris ja uuringu ajakava ei võimaldanud andmete saamisega nii kaua oodata.

S-Veebi andmestik

S-Veeb-i kogutakse mitmesugused andmed lapsehoiuteenuse osutamise kohta. KOV suunab enda haldusalas tegutsevad lapsehoiuteenuse pakkujad kord aastas täitma S-Veebi vormi, kus on järgmised jaotused aruandeaasta jooksul osutatud teenuste kohta:

• Andmed teenust saanud laste kohta vanuse, soo, puude ja teenuse saamise järgi (vanusegrupid on eristatud järgmiselt: 0- ja 1-aastased, 2-aastased, 3-aastased, 4-6-aastased, 7-9-aastased)
• Teenust saanud laste arv teenuse saamise aja järgi (kuudes) (aruandeaasta jooksul)
• Lapsehoiuteenuse osutamise kulud (aruandeaasta jooksul)
• Teenuse maksumus
• Teenuse osutaja omaniku liik ja teenuse osutamise koht, teenusekohtade arv
• Lapsehoidjad ja lapsehoidjate kvalifikatsioon (aasta lõpu seis)

Sotsiaalministeerium edastas meile uuringu tarbeks S-Veebi 2019. aasta väljavõtte.

Kuna s-veebi aruandluses ei ole laste individuaalandmed, siis ei ole võimalik välja võtta eralapsehoiuteenust saavate laste arve selliselt, et vanusepiir jookseb 1,5 aasta pealt. Seepärast ei ole võimalik täpselt 1,5-2-aastaste lapsehoiuteenuse kasutamist registriandmetest teada saada. Analüüsides kasutasime lahendusena 2-aastaste arvu pooleks jagamist, eeldades, et selles vanusgrupis pooled lapsed on alla ja pooled üle 1,5 aasta vanad. Kuna lapsehoiuteenuse vajadus tekib lapsevanematel Eestis enamasti lapse 1,5-aastaseks saamisel, siis selline lahendus ülehindab 1-aastaste laste lapsehoiuteenuse kasutamist esimesel eluaasta poolel ja alahindab teisel poolel.

KOV küsitluses polnud otstarbekas täpsemaid andmeid küsida, kuna KOV-ide infoallikaks eralapsehoiuteenuse kohta on sama S-Veebi andmestik.

Riigiraha portaal

Valitsussektori üksuste, ka kohalike omavalitsuste, raamatupidamisandmetele pääseb ligi Riigiraha portaalist (“Riigiraha,” n.d.). Portaali alusandmete vahelehel saab KOV raamatupidamise väljunditena võtta välja KOV lasteaia ja lapsehoiuga seotud tulud ja kulud. Täpsemalt saime siit KOV-ide munitsipaallasteaedade keskmise kohatasu, sh vanemate poolt makstud kohatasu, toiduraha, õppevahendite kulu M. Kalma koostatud lasteaiatasude ülevaate eeskujul (Kalma, 2019). Samuti oli võimalik leida kui palju KOV on maksnud eralasteaedadele ja -lapsehoidudele ning kui palju on KOV-id maksnud lasteaiateenuse eest muudele KOV-idele. Ka riigiraha portaalist saadud info lisasime omavalitsuste küsimustikesse, et nad võimalusel saaksid selle üle kontrollida ja vajadusel parandada. Tänu taolisele KOVide kontrollile ilmnes ka metoodiline viga eralasteaedadele makstud summade arvestuses, mille andmeid analüüsides kõrvaldasime. Nimelt on KOVi eralasteaedadele tehtud kuludele lähenetud raamatupidamislikult erinevalt:

1. enamikes omavalitsustes kantakse kulud konto - 552460 (lasteaiateenus) alla, kusjuures tehingupartneriteks on 800399 (residendid, SA, MTÜ), 800599 (residendid, äriühingud), Tallinnal ka (007312 SA Euroopa Kool);
2. meie algselt kasutatud metoodikas oli (Kalma, 2019) eeskujul kulud kontodel 450000 (kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks) ja 452100 (antud tegevustoetused) alt.

Lisaks ei ole võimalik eristada selliselt raamatupidamise andmetes eralasteaedade ja -lapsehoiuteenuse kulusid.

Riigiraha portaalis on lisaks raamatupidamislikele alusandmetele ka analüütiline vaade, milles raamatupidamisandmeid saab vaadata erinevate omavalitsusi iseloomustavate ja grupeerida võimaldavate taustatunnuste lõikes. Kasutasime uuringus kahte neist tunnustest, tagamaalisust ja tulukust, analüüsimisel taustatunnustena.

Tagamaalisus - elanikkonna hajutatuse näitaja, mis on Rahandusministeeriumi koostatud koefitsient, mis põhineb Statistikaameti infol kooliealiste laste paiknemise kohta paikkondades (kus hoonetevaheline vahemaa ei ole suurem kui 200 m) või neist väljaspool seisuga 1.01.2016. Koefitsienti kasutatakse riikliku tasandusfondi toetuste jagamise aluseks (A. Jõgi e-kiri 5.03.2021). Hajutatuse skaala on väikseimast suurimani järgmine: keskuslik, keskus tagamaaga, osaliselt tagamaaline, tagamaaline. Tagamaalisuse näitajat kasutasime varasemalt kasutatud piirkondade jaotamise linnaliseks ja maaliseks asemel. Eelmises alushariduse uuringus (Themas et al., 2015) analüüsiti KOVe linn - maa lõikes ja eristada oli neid võimalik nimetuse järgi, kuid peale haldusreformi ei saa nime järgi linnalisi ja maapiirkondi selliselt eristada, kuna omavahel liitus eri liiki piirkondi.

Tulukus - omavalitsuse tulu elaniku kohta võrreldes teiste omavalitsustega: tulukas – näitaja on üle Eesti keskmise, keskmiselt tulukas – keskmine kuni 20%, madalam, toimetulev – Eesti keskmisest 20% (k.a) või enam madalam.

Kohalike omavalitsuste küsitlus

Küsitluse ankeet

Kohalike omavalitsuste küsitluses küsisime andmeid, mida pole võimalik registritest saada, kuid mille kohta KOV töötajatel võib olla info. Täpsemalt kogusime andmeid lapsehoiu kättesaadavuse, paindlikkuse ja personali kohta. Samuti küsisime seadustest tulenevate piirangute ja ettepanekute kohta KOVi lapsehoiu korraldamisel ja tugiteenuste piisavuse ning täiendava vajaduse kohta. Lisaks esitasime KOVile registritest koondatud andmed kontrollimiseks ja kinnitamiseks, ümberlükkamiseks või kommenteerimiseks. Lapsevanematelt tasu kogumise aluste ja erinevate lasteaiatasudega seotud soodustuste ülevaate tegime dokumendianalüüsiga KOVi vastavatest määrustest ning korraldustest. Küsimustiku koostamisel võtsime aluseks eelmise uuringu ankeedi (Themas et al., 2015), mida kohandasime uurimisküsimuste valguses ja mille eeltäitsime eelmises peatükis nimetatud andmetega EHISest, S-Veebist ja Riigiraha portaalist. Võrreldes 2015. aasta küsitlusega jätsime välja küsimused, millele 2015. uurimuses ei saanud suurem osa KOV-e sisendit anda. Näiteks lapsevanemate tasu eralapsehoiu eest ning sealse lapsehoiukoha kogukulu. Teisalt lisasime ankeeti küsimusi täpsustamist vajavatel teemadel, mida varasemalt käsitleti kas põgusalt või üldse mitte:

• olukord KOVis pakutavate tugiteenustega, sh vajadused ja võimalused
• lapsehoiu personali piisavuse küsimused.

Küsitluse läbiviimine

Küsitluse viisime läbi elektrooniliselt .docx dokumendiga, et lihtsustada ankeedi täitmise jagamist erinevate omavalitsuse töötajate vahel. Kuna küsitluses küsisime nii omavalitsuses lasteaia ja lapsehoiu korralduse kui raamatupidamislikke andmeid, siis eeldasime, et vastamisel on vaja mitme ametniku sisendit. Suuremates omavalitsustes osales ankeedi täitmisel kuni 5 inimest.

Iga omavalitsuse andmetega eeltäidetud ankeedid saatsime omavalitsuste haridusametnikele e-kirja manusena 19.11.2020. Ankeedi täitmise tähtajaks märkisime 6. detsember 2020, kuid palusime ankeedi kättesaamisest teada anda 23. novembriks 2020. Kõigile, kes 23. novembriks ei saatnud e-kirjaga kinnitust helistasime 26. novembril üle. Tähtaegselt saatis täidetud ankeedi 51 omavalitsust, ülejäänutele helistasime 10. detsembril üle, et täpsustada saatmise aega. 15. detsembriks polnud jätkuvalt vastuseid saatnud 13 omavalitsust, kellele saatsime meeldetuletuseks kirja ning 10-le mitte vastanule helistasime 16. detsembril. Üksikutele, kellelt veel ei saanud täidetud ankeeti, helistasime veel 4. jaanuaril ja viimase kirjaliku meeldetuletuse saatsime 11. jaanuaril 2021. Viimase täidetud ankeedi saime 21. jaanuaril 2021. Ruhnu, Narva-Jõesuu ja Setomaa vald ei saatnud tagasi täidetud ankeete, kuid vastasid osadele küsimustest e-kirja või telefoni teel. Vastuseid ei andnud üldse Tapa, Otepää, Väike-Maarja ja Vormsi. Kahel neist puudus küsitluse läbiviimise hetkel haridusametnik ja polnud muid ressursse ametnikkonna seas, kes oleksid saanud küsitluse vastuseid koondada. Mitmed küsitlsuele vastanud omavalitsused andsid lünklikud vastused. Vastamise määrasid märgime uuringu analüüsi osas, kui see mõjutab tulemusi.

Andmeid kontrollides ilmnesid mõne omavalitsuse andmets lüngad või täpsustamist vajavad vastused. Lüngad täitsime võimalusel registriandmetega. Täpsustavaid küsimusi küsisime e-kirja teel 17lt omavalitsuselt ja telefonitsi kolmelt.

Omavalitsustes oli küsitlusele vastamisega raskusi, kuna küsitlus toimus detsembris, mil omavalitsuste ametnikud tegelevad järgmise aasta eelarvete koostamisega. Ühelt omavalitsuselt tuli selle kohta ka kommentaar, et edaspidi võiks taolisi küsitlusi läbi viia ajavahemikus märtsist juulini. Märts oleks alushariduse uuringuks hea aeg ka seetõttu, et siis saab juba kasutada viimase kalendriaasta registriandmeid, kuna EHIS-e andmed saavad kasutusvalmis detsembri lõpus.

Laste arvu ja lapsehoiukohtade vajaduse prognoos

Uuringu üheks eesmärgiks oli koostada laste arvu ja lapsehoiukohtade vajaduse prognoos kohalike omavalitsuste lõikes. Laste arvu prognoosi 2020-2030 üheaastase vanuse sammuga maakondade lõikestellisime Eesti Statistikaametilt, kuna avaldatud rahvastikuprognoosis näidatakse inimeste arv vanusegruppide kaupa. Laste arvu prognoos on koostatud 2019. aasta Eesti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi põhjal. Rahvastikuprognoosi alused on järgmised:

• Prognoosi aluseks on Eesti rahvastiku soo-vanusjaotus seisuga 1.jaanuar 2019.
  
• Arvutuste aluseks on võetud 2018. aasta sündide ja surmade statistika, varasemad aegread ning ekspertarvamused sündimuskordaja ja lapsesaamise keskmise vanuse kohta.

Rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi eeldused on järgmised:

• Summaarne sündimuskordaja tõuseb ja jõuab 2045. aastaks 1,81 lapseni naise kohta ja 2080. aastaks 1,86 lapseni naise kohta.
  
• Suremus vanuserühmades väheneb ja oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2045. aastaks naistel 86,5 ja meestel 79,6 eluaastani, 2080. aastaks naistel 89,0 ja meestel 83,5 eluaastani.
  
• Rändesaldo kordaja on kogu ajavahemiku jooksul keskmiselt 1500 inimesega positiivne.
  
• Rändesuundumus maakondade vahel on kindlaks tehtud rahvastikuregistri elukohavahetuste 2015.–2018. aasta andmetest. Välisränne jagunes peamiselt nelja maakonna vahel: üle ¾ inimestest saabus Harju maakonda, 1/7 Tartu maakonda ja 3–4 protsenti nii Ida-Viru kui ka Pärnu maakonda.

Laste arv kohalike omavalitsuste lõikes

Statistikaamet ei prognoosi väikesmate kui 10 000-inimeseliste piirkondade rahvastikku, mis arvestaks migratsiooni. Ilma migratsioonita prognoos oleks väga ebatäpne. Seetõttu kasutasime KOVide laste arvu prognoosiks maakondade prognoosi ning rakendasime sellele omavalitsuste proportsioone 2020. aasta 1. jaanuari seisuga.

Lapsehoiukohtade vajadus

Lapsehoiukohtade vajadust prognoosisime kahel viisil:

1. lihtsal eeldusel, et lastest kasutab lapsehoiuasutusi samasugune proportsioon nagu registriandmetel, KOVide küsitluse põhjal 2019/20. aastal ning lapsevanemate küsitluse andmetel 2020. aastal,
2. eeldusel, et lapsehoiukohtade vajadus kaetakse sellisel määral, mis võimaldab Barcelona strateegia eesmärgid saavutada. Barcelona eesmärkideks on, et 0-2-aastastest käib lasteaias või lapsehoius 33%, 3-6-aastaste eesmärgiks on 90%, kuid kuna 2019. aastal on Eestis see näitaja juba ületatud, siis kasutasime 2019. määra.

Lapsehoiuasutuste kasutajate osakaalud 0-7-aastastest, mida kasutame vajalike lapsheoiukohtade arvu prognoosimiseks, põhinevad registri-, KOVide küsitluse ja lapsevanemte küsitluse andmete analüüsil.