Lühikokkuvõte

Alushariduse ja lapsehoiu uuringus kaardistame lapsehoiuteenuse ja lasteaia kasutuse, kättesaadavuse, paindlikkuse ja lapsevanemate (edaspidi vanemad) vajadused ning esitame lapsehoiu vajaduse prognoosi Eestis aastani 2030. Praegune uuring on 2015. aasta sarnase uuringu jätku-uuring.

Uuringus kasutame Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), sotsiaalteenuste aruandluse (s-veeb) ja kohalike omavalitsuste (KOVide) raamatupidamise andmeid, Statistikaameti rahvastiku maakondlikku prognoosi ning KOVide ja eelkooliealiste laste vanemate küsitluse tulemusi. Lapsevanemate küsitlusega kogusime 3 444 0–7aastase koolis mittekäiva lapse vanemalt vastused 4 583 eelkooliealise lapse kohta. KOVide küsitlusele vastas 75 KOVi 79st.

Laste arv ja prognoos 2030

Eestis langes 0–7aastaste laste arv perioodil 2015–2020 4,2%, olles 1. jaanuaril 2020. aastal 113 495. Kuigi tervikuna laste arv langes, oli ka KOVe, kus see kolmandiku võrra kasvas.

Prognoositav 0–7aastaste laste arv langeb 2030. aastaks 11,1% ehk 100 900 lapseni. Kõigile maakondadele peale Harjumaa prognoositakse langust. Kiiremat langust prognoositakse sõimeealiste laste arvus, mis vähendab lähiajal survet alla 3aastaste laste lasteaia- või lapsehoiukohtade loomiseks.

Eeldades lasteaedade ja lapsehoiu kasutamist praegusega samas proportsioonis, piisab 2020. aasta KOVi omanduses olevatest lasteaia- ja lapsehoiukohtadest laste hoidmiseks 2030. aastal kõikjal peale Harju- ja Tartumaa. Kui erateenuse pakkujad jätkavad praegusega sarnases mahus lasteaia ja lapsehoiu pakkumist 2030. aastal, siis jääb kohti üle ka Harju- ja Tartumaal.

Maakonna tasandil küll praegustest lapsehoiu- ja lasteaiakohtadest laste hoidmiseks 2030. aastal piisab, kuid piirkonniti võib see erineda. Valglinnastumise jätkudes võib suuremate linnade lähivaldade või piirkondade laste arv endiselt kasvada ning teistes KOVides või KOVi piirkondades võib langus selle võrra suurem olla.

Lasteaedade ja lapsehoiuteenuse pakkujate arv

Koolieelne laste hoidmine korraldatakse Eestis peamiselt KOVi lasteaedadega. Kokku oli 2019. a 557 KOVi lasteaeda, mis moodustas 67% kõikidest lasteaedadest ja lapsehoiuteenuse pakkujatest. Sageduselt järgmine oli 192 asutusega eralapsehoid. Eralasteaedu ja KOVi lapsehoide oli palju vähem (vastavalt 54 ja 25).

Joonis 0.1: Lapsehoidude ja lasteaedade ning neid kasutavate laste osakaal 2019. ja 2015. a (% kõigist lasteaedadest ja lapsehoidudest, % lasteaias või -hoius käivatest lastest)

Allikad: 2019. a andmed: Eesti Hariduse Infosüsteem seisuga 01.11.2019.S-veebi 2019. a aruanne.2015. a andmed: Themas et al. (2015).

Suurema asustustihedusega piirkondades on KOVi lasteaedade arv 1000 lapse kohta väiksem. Kuigi suurema asustustihedusega aladel on rohkem erateenuse pakkujaid, on keskuslikes piirkondades 6,2 lasteaeda või lapsehoiuteenuse pakkujat 1000 lapse kohta ja tagamaalistes kaks korda enam (osaliselt tagamaalistes 13,9 ja tagamaalistes 10,6).

Lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kasutajate arv

Eelkooliealisi lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kasutajaid oli 69 624, mis on 61% 0–7aastastest lastest. 2015. aastal oli see samas suurusjärgus 62%.

Joonis 0.2: Lasteaedu ja lapsehoide kasutanud eelkooliealiste laste osakaal 0–7aastastest lastest 2019. a maakondade lõikes

Allikad: Lasteaedu ja lapsehoide kasutanud laste arv – EHISe väljavõte KOVis asuvaid lapsehoiuasutusi kasutanud laste, sõltumata sissekirjutusest, arvust seisuga 10.11.2019, s-veebi lapsehoiuteenuse 2019. aasta koondaruanne, KOVide parandused küsitluses; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240.

Lasteaia ja lapsehoiu kasutamise sagedus kasvab vanusega. Lapsevanemate küsitluse andmetel kasutab alla 1aastastest lastest teenust 4%, 1aastastest 21%, 2aastastest 78% ja 3aastastest ning vanematest 90% või enam.

Lasteaedu ja lapsehoiuteenust kasutavatest lastest suurim osakaal (90%) kasutab KOVi lasteaeda.

Lapsehoiuteenust kasutatakse alla 3aastaste laste hoiu korraldamiseks: alla 2aastastest lastest on lapsehoiuteenuse kasutajaid 4,9% ja 2–3aastastest 14% (s-veebi andmetel). Lapsehoiuteenuse kasutamisel eristuvad Harju- ja Tartumaa, kus 2–3aastastest lastest kasutab lapsehoiuteenust vastavalt 17% ja 31% lastest. Lapsehoiuteenust kasutatakse neis maakondades KOVi lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks.

Vanemate küsitluse järgi kasutatakse 54% eelkooliealiste laste hoidmiseks sõprade, sugulaste või tuttavate tasuta abi.

Ligikaudu poolte laste vanemad (ca 57% vanemate küsitluse järgi) sooviksid oma praegust lapsehoiukorraldust muuta. Valdavalt (51%) soovitakse suurendada mõne lapsehoiuviisi kasutamist

Alushariduse omandamine koolis või lasteaias ja lasteaia kohustuslikkus

Lapsevanemate küsitluse järgi käib 97% 6–7aastastest eelkooliealistest lastest lasteaias, eelkoolis või mõlemas. Lasteaias või eelkoolis õpetatavast koolieelsest õppest jääb kõrvale 3% (ca 422 last).

Eestis on lasteaia kasutamine ja vanemate toetus sellele laialdane. 86% peab lapsele kasulikuks minna lasteaeda või lapsehoidu ja 89% peab vajalikuks alushariduse omandamist lasteaias või eelkoolis vähemalt aasta enne kooli. Lasteaia kohustuslikuks muutmise pooldamine ei ole valdav.

Lasteaia- või lapsehoiukoha ootamine

Vanemate küsitluse järgi sai enamik lasteaias või lapsehoius käivatest lastest (ca 77%) koha kohe, kui vanem soovis. Lasteaeda või -hoidu ei kasutanud ca 5% eelkooliealistest lastest seetõttu, et neil ei olnud sobivat kohta. Kohapuuduse probleem on suurem 1,5–3aastaste seas, kellest 7% ei kasutanud lasteaeda või -hoidu, sest puudus koht.

KOVide küsitluse järgi oli 33 KOVis (s.o 42% kõigist ja 56% vastanudtest) kokku 2421 last, kes ei saanud 2020. a septembriks lasteaia või -hoiu kohta, kuigi vanem seda soovis. Võrreldes 2015. a uuringuga ei ole olukord paranenud.

KOVides, kus lasteaia- ja lapsehoiukohti on puudu, planeeritakse lähiajal luua lisavõimalusi. Küsitluses raporteeriti plaani luua 2 aasta jooksul lisakohti 79% 2020. a sügisel kohaootel olnud laste arvu ulatuses.

KOVI kulud lasteaedadele ja lapsehoiuteenusele

Raamatupidamise andmetel olid KOVide kulud KOVi lasteaedadele 2019. aastal 317 miljonit eurot ja see moodustab kõikidest KOVi lapsehoiu korraldamise kuludest 92%. KOVidele oli ühe lapse lasteaiakulu aastas keskmiselt 5340 eurot (lasteaias käivate laste arv arvestuses 10.11.2019 seisuga). Keskmine KOVi kulu teise omavalitsuse lasteaias käinud lapse kohta ja eralasteaias või -lapsehoiuteenusel käinud lapse kohta oli enam kui viiendiku madalam (vastavalt 4147 eurot ja 4124 eurot).

Vanematelt koguti 2019. aastal KOVi lasteaia eest 42 miljonit eurot, mis katab 13% KOVi lasteaedade kuludest.

Lapsevanema kulud lasteaedadele ja lapsehoiuteenusele

KOVide regulatsioonide ja küsitluse andmetel oli 2020. aasta sügisel elukoha omavalitsuse lasteaia lapsele KOVide keskmine soodustusteta kohatasu 33 eurot ja keskmine toiduraha 32 eurot kuus, kui laps käis kohal kõikidel tööpäevadel.

Ühes KOVis kohatasu vanemale puudub ja mitmes KOVis katab toiduraha osaliselt või täielikult KOV. Muudest vanema kulusid vähendavatest soodustustest on sagedaim (60 KOVi) kohtasu soodustus lasteaias käiva sama pere teisele või kolmandale lapsele. 33 KOVi pakub suurpere lastele soodustust sõltumata sellest, kas pere teised lapsed käivad lasteaias. Lisaks on vähekindlustatud peredele toiduraha- või kohatasusoodustused.

44 KOVi (56%) on lasteaia- või lapsehoiuteenuse tagamiseks toetanud vanemaid või erasektori teenusepakkujaid.

Vanemate küsitluse järgi oli vanemate keskmine kulu KOVi lasteaiale ja lapsehoiule 2020. aasta sügisel 70–75 eurot kuus ning eralapsehoiu ja -lasteaia teenusele 2–3 korda rohkem. Kohatasuga ei ole üldse rahul ca 20% vanematest. Mida kõrgem on tasu, seda madalam on rahulolu. Keskmine kohatasu neil, kes pole üldse rahul, on 85 eurot kuus, ja neil, kes on kohatasuga täiesti rahul, 51 eurot kuus.

Lasteaedade personal

EHISe andmetel oli Eestis 2019. a täiskoormusele taandatud lasteaiaõpetajate arv 7348 ja 2020. a KOVi küsitluse andmetel abiõpetajate arv 3950. Ühe täiskoormusele taandatud õpetaja kohta on keskmiselt 9 last ja ühe abiõpetaja kohta 16 last.

Tugispetsialistidest on EHISe andmetel täiskoormusele taandatud logopeede 283 ja eripedagooge 133. KOVi küsitluse järgi on teisi spetsialiste palju vähem. Ühe täiskoormusele taandatud logopeedi kohta on 222 KOVi lasteaia last ja eripedagoogi kohta 472 last.

Tugispetsialistide lisavajadus on väga suur. Kui arvestada ainult KOVide küsitluses spetsialistide lisavajadust märkinud KOVe, siis oleks vaja juurde 133,2 töökoha jagu logopeede ja 95,5 töökoha jagu eripedagooge, mis teeb 47% ja 72% praegusest täiskoormusega töötajate arvust.

Kuna ühes lasteaias ei ole sageli tugispetsialistidele täiskohaga töökoormust pakkuda, siis eeldab efektiivne tugiteenuste pakkumine keskset koordineerimist ja lasteaedade omavahelist koostööd.

Erivajadused ja tugimeetmed

EHISesse on märgitud hariduslik erivajadus veerandil (25,6%), tugiteenuse vajadus 27%-l ja tugiteenuste saamine 21%-l lasteaialastest.

Vanemate hinnangul on tugiteenuste vajadus palju laiem, kui seda registris märgitakse. 44% lasteaias või -hoius käivate laste vanemad arvavad, et lapsel oleks vaja logopeedi, 17% psühholoogi, 14% eripedagoogi ja 12% füsioterapeudi teenust. Vanemate hinnangul saavad logopeedi ja psühholoogi teenust vajavatest lastest teenuseid kasutada vaid ligikaudu pooled. Neist omakorda poolte jaoks pole teenuse maht piisav.

Paindlikud kellaajad

Suvist lasteaia- või lapsehoiuvõimalust vajab lapsevanemate hinnangul 42% lastest, varahommikusel ja hilisõhtusel ajal ca 6% ning nädalavahetustel 5% lastest.

Neile, kes vajavad paindlike aegadega lasteaeda või lapsehoidu, ei ole see piisav. Suvine ja varahommikune lasteaia- või lapsehoiuvõimalus on olemas vaid ligi poolte laste jaoks, kellel seda vaja. Hilisõhtustel aegadel ja nädalavahetusel ei saa teenust kasutada kolmveerand neist, kes seda vajavad.

Varahommikuse ajaga lasteaia- või lapsehoiuvõimalusi pakutakse KOVides rohkem kui hilisõhtuseid. Hommikul enne kella seitset avatakse vähemalt üks lasteaed 14 KOVis ja õhtul pärast seitset on lahti vähemalt üks lasteaed 7s KOVis.

Õueala ja huviringid

Õueala on olemas 97% laste lasteaias või lapsehoius. KOVi lasteaedades (99%) ja KOVi lapsehoius (96%) on õueala veidi sagedamini kui eralasteaedades (84%) ja eralapsehoidudes (77%).

Huviringid on 77% laste lapsehoius või lasteaias. Lasteaedades on neid sagedamini (80%) kui lapsehoidudes (ca 50%).

Lapsevanemate rahulolu

Vanemad hindavad oma lapse lasteaeda või lapsehoidu valdavalt kõrgelt. Kõigile lasteaedu või lapsehoidusid iseloomustavatele teguritele oli lapsevanemate hulgas keskmine hinnang 5-palliskaalal 4 punkti või enam. Madalaimalt hinnatakse rühma suurust, aga ka selle teguri keskmine hinne on 4.

Mõningad erinevused vanemate rahulolus on lapsehoiuliikide, piirkondade ja lapse vanuse järgi. Eralapsehoiu ja -lasteaia laste vanemad on enam rahul rühmade suurusega ja vähem asukohaga. Huvitegevusi on lapsehoidudes vähem ja huvitegevustega on enam rahul lasteaedade laste vanemad.

Soovitused

• Laste erivajadusi tuleks märgata, hinnata ja erivajadusele vastav tugi tagada. Selleks on vaja olukorda eri tahkudest parandada.

  • Poliitikakujundajatele. Määratleda selgelt, millised, millises mahus ja milliste standarditega tugiteenused peab KOV koolieelikutele tagama.

  • KOVidele. Tagamaks lastele tugiteenuste pakkumise lasteaia ja lapsehoiuteenuse asutustes kohapeal, soovitame tugiteenuste spetsialistide tegevust koordineerida KOVis lasteasutuste-üleses või ka KOVide-vahelises koostöös, sh luua vajadusel näiteks haja-asustusega KOVides spetsialistide tegevust koordineerivad keskused.

  • Poliitikakujundajatele. Suurendada kõrgharidustasemel tugispetsialistide koolitamist, pakkuda lasteaiaõpetajatele täiendkoolitusi, mis võimaldavad ümberõpet tugispetsialistiks. Tõsta lasteaiaõpetajate ja abiõpetajate professionaalsust nii, et lisaks erivajaduse märkamise ja spetsialistilt abi otsimise oskusele oskaksid nad osaleda tugiteenuste pakkumises, võttes osa tugispetsialisti koormusest enda kanda. Selle tulemusel on väiksem surve uute tugispetsialistide järele.

  • Tugispetsialistidele. Töötada välja uudseid tugiteenuste (nt osalt kaugteenusena) pakkumise lahendusi erivajadustega laste toetamiseks.

• Poliitikakujundajale. Ühtlustada 1,5–3aastaste laste lasteaedades ja lapsehoiuteenusel alushariduse komponent.

• KOVidele. Tagada kõigile lastele võrdsetel tingimustel koht lasteaias või lapsehoius.

• Poliitikakujundajale. Luua süsteem ja kava, kus hinnatakse kõigi laste, sh nende laste, kes ei käi lasteaias ega eelkoolis, alushariduse omandamise võimalusi ning antakse vajadusel vanemale suuniseid lapse õpetamiseks kodus või erispetsialistide toeks.

• KOVidele. Tagada suvine lapsehoiuvõimalus neile, kes seda vajavad, ning välistada vastupidise enamusotsuse võimalus.

• KOVidele. Luua paindlikud lapsehoiuvõimalused nendele vanematele, kelle töö nõuab lapsehoidu tavapärasest erinevatel aegadel.