4 Lasteaedade personal ja tugiteenused

4.1 KOVi lasteaedade palgaline personal

4.1.1 Lasteaiaõpetajad ja abiõpetajad

Lasteaedade personali olemasolu ja piisavust käsitleme EHISe andmetel kombineerides EHISe andmelünkade korral teavet KOVide küsitluse andmetega. Analüüsis piirdume KOVi lasteaedadega. Kuna KOVide küsitluses oli vastuste kvaliteet ebaühtlane, siis kasutame lasteaiaõpetajate arvu ja ametikohtade analüüsimiseks peamiselt 2019. a EHISe andmeid. Abiõpetajate (praegu kehtiv mõiste KELS § 20 järgi on õpetajat abistav töötaja, raportis kasutame mõistet “abiõpetaja,” kuna seda kasutatakse lähiajal vastuvõetavas alushariduse seaduse eelnõus (“Alushariduse seaduse eelnõu,” 2020)) andmeid EHISes pole ja seetõttu kasutame nende hindamiseks küsitlusandmeid. Küsitluse andmed koguti 2020. a sügisel, aga uuringus kasutatavad registriandmed on 2019. aasta seisuga. Seega ei ole hinnangud väga täpselt kokkuviidavad ja näitavad pigem suurusjärke.

Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et abiõpetaja ametikoht ei ole erinevates lasteaedades ja KOVides üheselt määratletud ning seda võidakse sisustada erinevalt. Kuna personali küsimustele ei vastanud kõik omavalitsused, siis vaatame lisapersonali vajadust ilma maakondliku lõiketa.

Lasteaiaõpetajate ja abiõpetajate koondtulemus on toodud alljärgnevas tabelis (tabel 4.1). Kokku on abiõpetajaid ca kaks korda vähem kui lasteaiaõpetajaid.

Märkused: abiõpetajate arv on laiendatud kogu Eestile, arvestades abiõpetajate keskmist proportsiooni lasteaialaste kohta nendes KOVides, mis vastasid küsimusele; laste arv töötaja kohta on leitud lasteaiaõpetajatel ja abiõpetajatel KOVi lasteaia laste kohta; küsitlusele vastamata jätnud KOVidele on laiendatud minimaalne täiendav lasteaiaõpetajate vajadus küsimustele vastanud KOVide tulemuste põhjal, arvestades iga KOVi laste arve; abiõpetajate täiendav vajadus on küsitlusele vastanud KOVide minimaalne vajadus ja neid tulemusi pole teistele KOVidele laiendatud.

Allikad: abiõpetaja - KOV küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? Lasteaiaõpetajad EHIS 10.11.2019. a seisuga.

Lasteaiaõpetajad

Omavalitsuste lasteaedades oli 2019. a 10. novembri seisuga 7883 õpetajat, kes töötasid kokku 7348 täiskoormusele taandatud ametikohal. Laste arv ühe täiskoormusele taandatud õpetaja kohta on 8,2.

Täitmata ametikohtade andmeid EHISes pole ja seda infot saame ainult KOVide küsitlusest. 35 KOVi märkisid, et neil ei ole lasteaiaõpetajate täitmata ametikohti. Täitmata ametikohti märkis 10 KOVi. Tallinnas ja Tartus on täitmata ametikohtade arv oluliselt suurem kui teistes KOVides. Kui Tallinn ja Tartu kõrvale jätta, siis oli keskmine täitmata ametikohtade arv KOVis, kus täitmata ametikohti oli – 1,11 ja mediaan oli 1. Tartus oli täitmata ametikohtade arv 8,99 ja Tallinnas 197. Eeldades, et vastamata jätnud omavalitsustes on täitmata ametikohti ühe lasteaialapse kohta sama palju kui neis, kus vastati, siis on kokku täitmata ametikohti Eestis kokku 230,07.

Lisaks täitmata ametikohtadele võib olla teenuse maht kasvanud selliselt, et ametikohad pole praegu täitmata, vaid uusi ametikohti on vaja juurde luua. Lasteaiaõpetaja ametikohtade lisa loomise vajadust märkis ainult 3 KOVi mahus 10,32 ametikohta. Seda tulemust ei söanda me teistele KOVidele laiendada. Arvestades kokku täitmata ametikohtad ja vajalikud lasteaiaõpetajate lisa-ametikohad, on näha, et KOVide küsitluse andmetel oleks KOVi lasteadadesse kokku juurde vaja vähemalt 240,39 ametikoha jagu õpetajaid. See moodutab praegusest täiskoormusele taandatud lasteaiaõpetajate arvust 3,3%.

Abiõpetaja

Küsitlusele vastanud 59 KOVi märkis, et nende lasteaedades oli 2020. aasta seisuga 3402,1 täiskoormusele taandatud abiõpetajat. Nende KOVide põhjal oli keskmine lasteaialaste arv abiõpetaja kohta 15,9. Tabelis 4.1 kasutame seda suhet, et laiendada abiõpetajate arvu hinnangut kogu Eestile.

Küsitlusele vastanud KOVide keskmist tulemust laiendame KOVidele, mis jätsid vastamata abiõpetaja ametikoha kohta, eeldades, et neis KOVides on iga lasteaialapse kohta sama palju abiõpetajaid. Sellisel juhul on Eestis täiskoormusele taandatud abiõpetaja töökohti täidetud 3949,82. Kuna abiõpetajate töökoormus on küsitluse järgi keskmiselt 1, siis see tähendab, et abiõpetajatena töötavate inimeste arv on võrdne täiskoormusele taandatud ametikohtade arvuga.

Täitmata ametikohtade arvu märkis 5 KOVi ja abiõpetajate lisatöökohtade loomise vajadust omakorda 5 KOVi. Nende vastuste põhjal on vaja Eestis töötajaid juurde vähemalt 93,2 abiõpetaja töökohale. Selle tulemuse laiendamiseks teistele KOVidele puuduvad piisavalt täpsed andmed.

KOVide keskmine laste arv lasteaiaõpetajate kohta varieerub maakonniti paari-kolme lapse võrra (tabel 4.2). Abiõpetajate arv varieerub rohkem (12 lapsest 32 lapseni abiõpetaja kohta). Abiõpetaja ei ole nii selgelt määratletud ametikoht nagu õpetaja ning nende kasutamine lasteaedade töö korraldamisel on paindlikum. Joonised KOVide lõikes on lisas (vt lisast joonised 3.35 ja 3.36).

Märkused: laste suhe abiõpetajate ning lasteaiaõpetajate arvu on leitud KOVi lasteaia laste arvu kohta.

Allikad: KOV 2020. a küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? abiõpetaja ametikoha kohta. EHIS: lasteaiaõpetajate ja ametikohtade arv KOVis 10. novembri 2019. a seisuga

4.1.2 Tugispetsialistid

KOVide küsitluses kaardistasime tugispetsialistide arvu ja töökoormusega korrigeeritud arvu, täidetud ametikohtade arvu, vabade ametikohtade arvu ja lisa-ametikohtade vajaduse. Kuna küsitluse vastused ei ole täielikud, siis kasutame EHISes kajastuvate ametikohtade kirjeldamiseks registriandmeid. Sellised ametikohad on logopeed ja eripedagoog. Muude tugispetsialistide andmeid EHISes ei ole ja nende kaardistus põhineb küsitlusel, samuti põhineb logopeedide ja eripedagoogide lisavajaduse analüüs küsitluse andmetel. EHISe andmed on seisuga 10.11.2019 ja küsitluse andmed 2020. aasta sügise kohta.

Ülevaade tugispetsialistina töötanud inimeste arvust ja nende töökoormusega korrigeeritud arvust on allolevas tabelis (vt tabel 4.3). Inimeste arv, kes vastaval ametikohal töötab, on EHISe andmetel ning näitab asutustes töötavate inimeste arvu. Juhul, kui üks inimene töötab kahes asutuses, siis kajastub ta töötajate arvus kahekordselt. Kuna tugipersonali keskmine töökoormus on üsna madal, siis tõenäoliselt on ka sage olukord, kus üks inimene täidab mitmes asutuses tugispetsialisti ametikohta. Tugispetsialistidest on KOVi lasteaedades enam logopeedi ja eripedagoogi ametikohti ning vähem tugiisiku, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ametikohti. Ttugispetsialistide lisavajadus tugiteenuste pakkumiseks on Eestis kokku 300–400 täiskoormusega töötava spetsialisti vahel.

Märkus: Lisavajadus on täiskoormusele taandatud töötajate lisavajadus. Lisavajadus on laiendatud kogu Eestile töötajate proportsiooni järgi lasteaialaste kohta nendes KOVides, kus küsimusele vastati. Selle proportsiooniga leiti lasteaialaste arvu järgi nende KOVide lisavajadus, kust küsimusele vastust ei antud.

Allikad: KOV 2020. a küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? sotsiaalpedagoogide, psühholoogide ja tugiisikute arv ja lisavajadus ning eripedagoogi ja logopeedi täiendav vajadus. EHIS: lasteaiaõpetajate ja ametikohtade arv KOVis 10. novembri 2019. a seisuga – logopeedide ja eripedagoogide arv.

Maakonniti varieerub täiskoormusele taandatud logopeedide arv nii, et Ida-Virumaal ja Tartumaal on ühe täiskoormusega logopeedi kohta 125,1 lasteaialast ja Saaremaal on laste arv ühe täiskoormusega logopeedi kohta 698,5 (vt tabel 4.4). Teiste tugispetsialistide arv ja töökoormus KOViti ning maakonniti varieerub veel enam.

Allikad: KOV 2020. a küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? Võrdsustasime Narvas oleva defektoloogi ametikoha eripedagoogiga. EHIS: eripedagoogide ja logopeedide arv ja ametikohtade arv KOVis 10.11.2019. a seisuga.

Tugiteenuste tagamiseks on KOVidel valik, kas korraldada teenuste pakkumine koosseisuliste töötajatega või osta need teenusena sisse. Juhul, kui teenused ostetakse välistelt teenusepakkujatelt, siis see ei kajastu töötajate arvus. Logopeedi ja eripedagoogi teenust pakuvad reeglina koosseisulised töötajad ning küsitlusele vastanud KOVidest vaid väga väike osa ostab neid täielikult teenusena sisse (vt joonis 4.1). Siiski kombineerib ca viiendik teenuseid, ostes neid osaliselt sisse ja osaliselt pakuvad teenust lasteaia töötajad.

Samuti selgub KOVide üldisematest kommentaaridest, et see, milliseid teenuseid, millises mahus ja kellele peaks lasteaedades pakkuma, ei ole üheselt selge. See võib olla ka põhjuseks, miks teistel teenustel peale logopeedi ja eripedagoogi on pakkumise korraldus varieeruvam ning KOVide osakaal, kes teenust sisse ostavad, on suurem. Psühholoogi ja tugiisiku teenuste pakkumisel jagunevad KOVid ligikaudu pooleks nii, et pooltes pakuvad teenust koosseisuslisedtöötajad ja pooltes ostetakse teenus sisse.

Joonis 4.1: Tugiteenuste pakkumise korraldus omavalitsuste lasteaedades 2020 (% KOVidest)

Allikas: KOV 2020. a küsitlus.

Lisaks küsitluses märgitud tugispetsialistidele on erivajadustega laste märkamiseks ja toetamiseks muu nimetusega ametikohti. Nii nimetati erivajadusega laste toetamiseks tugitöötaja ja defektoloogi ametikohti. Tartu linnas on KOVi lasteaedades loodud, nii nagu koolideski, loodud hariduslike erivajadustega laste õppe koordineerija ametikoht.

Tugispetsialisti roll, olgu siis koosseisulisena või sisse ostetud teenusena, on tagada tugiteenused lastele, kellel seda vaja. Lasteasutuse pidaja peab lapsele tagama tema erivajadusest tulenevad tugimeetmed (KELS § 14). Enamik KOVide haridusametnikke leiab, et omavalitsustes pakutakse tugimeetmeid (vt joonis 4.2). Pea kõigis KOVides pakutakse logopeedi, eripedagoogi ja tugiisiku teenust, vähemates aga psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja füsioterapeudi teenust.

Joonis 4.2: Tugiteenuste pakkumine omavalitsuste lasteaedades 2020 (% küsitlusele vastanud KOVidest)

Allikas: KOV haridusametnike küsitlus 2020. aastal

Lisaks loetletud tugiteenustele pakutakse mõnel pool lasteaedades veel: mänguteraapiat, tegevusteraapiat, liikumisteraapiat.

Vaatamata sellele, et teenuste pakkumine on olemas, ei ole see sageli piisav nõudluse rahuldamiseks. KOVide haridusametnike küsitluse järgi on peamine tugiteenuste pakkumise probleem tugispetsialistide puudus vt ptk “Probleemid tugiteenuste pakkumisel”. Kuigi tugispetsialistide puudus on laialdane ning kaasava hariduse tagamiseks kasvav, siis ei ole lasteaedades täiskoormusega töökohta võimalik tugispetsialistidele pakkuda. Seda põhjusel, et tavaliselt ei ole lasteaias tugiteenust vajavate laste arv piisavalt suur, et tugispetsialist saaks täiskoormusega töötada. Määruse “Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis” ((Haridus- ja teadusminister, 2015) § 4, punkt 5) luuakse tavarühmadega lasteaias üks logopeedi ametikoht iga 30 logopeedilist abi vajava lapse kohta. Eeldades, et logopeedilist abi vajab keskmiselt 17,5% (vt ptk “Tugiteenuste vajadus ja saamine”) lastest, vajatakse täiskohaga logopeedi lasteaedades, kus on enam kui 171 last. Selliseid lasteaedu on 23% Eesti lasteaedadest. Lasteaia suuruse mediaan oli 2019. a novembri seisuga 88 last (EHISe päring), mis tähendab, et pooltes lasteaedades on logopeedi vajadus 15,4 lapsel. Täiskohaga logopeedi on vaja ka teatud tüüpi erirühmade ja tasandusrühmadega lasteaedades ((Haridus- ja teadusminister, 2015) § 4). EHISes ei ole andmeid erirühmade tüüpide kohta, kuid eeldades, et täiskohaga logopeedi läheb lisaks üle 171 lapsega lasteaedadele vaja ka vähemalt ühe erirühmaga või sobitusrühmaga lasteaias, siis vähemalt üks neist kriteeriumitest on täidetud 37% lasteaedadest. Kuna enamikes lasteaedades ei ole logopeedi vajadus piisavalt suur, et pakkuda täiskoormusega tööd, teeb see teenuse pakkumise lasteaedades keeruliseks. Muude tugiteenuste vajadus on väljaspool erirühmadega lasteaedu veelgi väiksem.

Nii võib näiteks väikesaartel teenuste pakkumine olla eriti keeruline ja tuleb muuhulgas kaaluda digitaalsete lahendustega kaugteenuste pakkumist, nt Kihnus:

“Vajadus teenuste järele on kasvav, kahjuks ei ole võimalik kohapeal teenuseid pakkuda. Lapsevanem käib vajadusel mandril. KOV korraldab kohapeal ühekordseid hindamisi teenuse vajaduse järgi. Kavandame teenust pakkuda kaughalduse toel, mis ei ole hea lahendus, aga pakub tuge.”

Leitakse, et üksikutes lasteaedades ja üksikutes KOVides on teenuste mahud liialt väikesed täiskoormusega spetsialistide palkamiseks.

“Hajaasustusega KOVis teenuse koondamine ühte majja ei ole logistiliselt sobiv lahendus, igasse lasteaeda erirühma loomine on keeruline ressursi puudusel, samuti on vajadus kõikuv.”

Seetõttu tuleb kaaluda lasteaedade-vaheliste ja vajadusel ka KOVide-üleste lahenduste loomist. Näiteks on mõnel pool loodud asutuste-üleseid tugikeskusi. Ka Riigikontrolli hariduse tugiteenuste hindamise aruandes leitakse, et tugispetsialistide puudus on suur ja lahendusena pakutakse välja tugikeskuste loomist (Riigikontroll, 2020).

Mõnel pool on taolisi asutuste-üleseid tugikeskusi juba rajatud. Küsitluse kommentaarides viitasid lasteaedadele läbi tugikeskuse teenuste pakkumisele Kuusalu vald, Saaremaa vald, Tallinn, Tartu linn, Rõuge vald, Pärnu linn, Rakvere linn ja Haapsalu linn. Siiski on mõnel juhul tugispetsialistidest puudus ka tugikeskuses.

“Kuusalu Hariduse Tugikeskuse kaudu on võimalik saada koordineeritult tegevusi, kuid spetsialistide puuduse tõttu ei pruugi kõikides lasteaedades olla kõik teenused piisavalt tagatud”

4.2 Tugiteenused registrite ja KOVide küsitluse andmetel

4.2.1 Erivajadustega laste arv lasteaedades

Erivajadusega lapsena käsitleme EHISe andmetel lasteaialast, kellel on märgitud üks või mitu erivajadust (psüühikahäire, füüsiline erivajadus, kõnepuue või -häire, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, autismispektrihäire, lisatoe vajadus eesti keelest erineva koduse keele tõttu, raske somaatiline haigus, kõneravi vajadus, andekus, muu). Eestis on eelkooliealistest lastest keskmiselt 14,8%-l märgitud EHISes vähemalt üks erivajadus (vt tabel 4.5).

Lapsehoiuteenusel olevate laste puhul on teada vaid puudega laste arv, mitte nende erivajadused, ning puudega lapsed ei pruugi tugiteenuseid vajada. 2019. aastal oli 0–6aastastest lapsehoiuteenusel olnud lastest 188 lapsel puue (so 0,19% 0–6aastastest lastest). S-veebi andmetest ei saa täpsemat vanusegruppi vaadata ja seega ei ole päris võrreldavaid andmeid vanusgrupile 0–7 võtta.

Maakondade lõikes varieerub erivajadusega lasteaialaste osakaal earühmast ulatudes 9,1%-st Valgamaal kuni 21,2%-ni Hiiumaal.

Allikas: EHIS seisuga 10.11.2019. Lasteaialapsed, kellel on märgitud üks või mitu erivajadust (psüühikahäire, füüsiline erivajadus, kõnepuue või -häire, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, autismispektrihäire, eesti keele erineva koduse keele tõttu lisatoe vajadus, raske somaatiline haigus, kõneravi vajadus, andekus, muu). Statistikaamet tabel RV0240: laste arv 1.01.2020. seisuga.

Valdava osa lasteaialaste EHISesse märgitud erivajadustest moodustavad keelega seotud erivajadused: kõneravi vajadus, lisatoe vajadus eesti keelest erineva koduse keele tõttu ja kõnepuue või -häire. Muid erivajadusi on kõiki märgitud vähem kui 1%-le lasteaialastest. Selline pilt näitab, et logopeedilist erivajadust märgatakse ja märgitakse üles ning logopeedilise toe vajadus on laialdane. Teiste erivajaduste väga väike märkimine on ühelt poolt seotud nende erivajaduste väikese levikuga, aga see võib näidata ka, et teisi erivajadusi ei osata märgata või märkida. Ilmne on siiski, et teiste erivajaduste levik, võrrelduna logopeedilise toe vajadusega, on oluliselt väiksem ning seeläbi on ka toe pakkumine lastele keerukam ning individuaalsemat lähenemist nõudev.

Joonis 4.3: Erivajaduse esinemine lasteaialaste seas (% lasteaialastest)

Allikas: EHIS seisuga 10.11.2019. Lasteaialapsed, kellel on märgitud üks või mitu erivajadust (psüühikahäire, füüsiline erivajadus, kõnepuue või -häire, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, autismispektrihäire, eesti keelest erineva koduse keele tõttu lisatoe vajadus, raske somaatiline haigus, kõneravi vajadus, andekus, muu).

Enamik EHISes märgitud erivajadusega lasteaialastest käib lasteaia tavarühmas (85,4%). Sobitus- ja erirühmas käib vastavalt 8 ja 7% (vt joonis 4.4).

Joonis 4.4: Lasteaias käivate erivajadustega laste jagunemine rühmaliikide vahel (% lasteaias käivatest erivajadusega lastest)

Allikas: EHIS - lasteaialaste, kellel on märgitud üks või mitu erivajadust (psüühikahäire, füüsiline erivajadus, kõnepuue või häire, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, autismispektrihäire, eesti keelest erineva koduse keele tõttu lisatoe vajadus, raske somaatiline haigus, kõneravi vajadus, andekus, muu), arv 10.11.2019 seisuga.

KOVid korraldavad erivajadustega laste alusharidust erinevalt ja erivajadustega laste kaasatuse määr tavarühmadesse on samuti erinev. Suuremates KOVides, kus on rohkem lapsi ja erivajadustega laste absoluutarv suurem, on loodud eraldi erivajadustega laste rühmi. Väiksemates KOVides on erivajadustega lapsi vähem ja seetõttu poleks eraldi rühmade tegemine võimalik. Seetõttu on sellistes KOVides erivajadusega lapsed enamasti tavarühmades. Erirühmade, kus on vaid erivajadusega lapsed, ja sobitusrühmade, kus on koos erivajadusega ja -vajaduseta lapsed, vaheline jaotus on samuti erinev. Osas maakondades on ainult erirühmad ja sobitusrühmi polegi (Pärnumaa) ja teistes on ainult sobitusrühmad ning erirühmi pole (Järva- ja Valgamaa). Samuti on maakondi, kus pole ühte ega teist (Hiiumaa) (vt joonis 4.5).

Joonis 4.5: Eritüüpi rühmades käivate erivajadusega laste osakaal maakonniti 2019 (% lasteaias käivatest erivajadusega lastest)

Allikas: EHIS - lasteaialaste, kellel on EHISes märgitud üks või mitu erivajadust (psüühikahäire, füüsiline erivajadus, kõnepuue või häire, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, autismispektrihäire, eesti keelest erineva koduse keele tõttu lisatoe vajadus, raske somaatiline haigus, kõneravi vajadus, andekus, muu), arv 10.11.2019 seisuga.

Erivajadusega lasteaialapsed, kes ei käi eri- või sobitusrühmas, käivad tavarühmas. Nagu eelnevalt jooniselt näha varieerub tavarühmas käivate erivajadustega laste protsent maakonniti 24 pp ulatuses. Hiiumaal käivad kõik erivajadusega lasteaialapsed tavarühmas, Tartumaal aga käib neist pea veerand eri- või sobitusrühmades. Kuna väiksematel KOVidel pole alati võimalik keerulisemate erivajadustega lastele lasteaias piisavat tuge pakkuda, siis viiakse mõnel juhul erivajadusega lapsi suurema KOVi eri- või sobitusrühmadega lasteaeda, kus erivajadust toetav keskkond on parem. See tõstab keskuslike piirkondade erivajadustega lasteaialaste ja erirühmades käivate lasteaialaste osakaale.

“Ostame erirühma teenust teistest KOVidest, kuid ka neil ei jätku kohti.”

Nii ongi keskuslikes piirkondades eri- või sobitusrühmades erivajadusega lastest suurem osakaal kui tagamaalistes piirkondades. Tavarühmadega on olukord aga vastupidi (vt tabel 4.6).

Allikas: EHIS - lasteaialaste, kellel on EHISes märgitud üks või mitu erivajadust (psüühikahäire, füüsiline erivajadus, kõnepuue või häire, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, intellektipuue, autismispektrihäire, eesti keelest erineva koduse keele tõttu lisatoe vajadus, raske somaatiline haigus, kõneravi vajadus, andekus, muu), arv 10.11.2019 seisuga. Piirkonna tüüp - riigiraha.fin.ee - omavalitsuse elanikkonna hajutatuse näitaja. Hajutatuse skaala on väikseimast suurimani järgmine: keskuslik, keskus tagamaaga, osaliselt tagamaaline, tagamaaline.Vt. täpsemalt metoodikapeatükist.

Lisaks lasteaiale nimetas 11 omavalitsust veel võimalusi erivajadusega eelkooliealistele lastele toetatud hoiuks. Neist 4 nimetas lisavõimalusena raske erivajadusega lastele lapsehoiuteenuse osutamist lapse kodus. Sama paljud nimetasid ka erinevaid hoiukodu võimalusi. Näiteks Hiiumaal, kus lasteaedades puuduvad eri- ja sobitusrühmad, korraldatakse vajadusel lapsele lapsehoiuteenus Hiiumaa Sotsiaalkeskuse juures tegutseva Erivajadustega Laste Kompetentsikeskuse kaudu. Riiklikult toetatakse KOVe erivajadusega laste perede toetamisel iga-aastaste toetusfondi eraldiste kaudu.

Ligi poolte KOVide vastused küsitlusele viitasid sellele, et erivajadusega lastele on vaja lapsehoiuvõimalusi juurde luua (vt joonis 4.6).

Joonis 4.6: KOV vastused küsimusele: Kas Teie KOVis oleks vaja praegusel ajal juurde lasteaia või lapsehoiukohti erivajadusega lastele? (% KOVidest)

Allikas: KOV haridusametnike küsitlus 2020. aastal

Kuigi ligi pooltes omavalitsustes on KOVide hinnangul erivajadustega laste lapsehoiuvõimalused piisavad ning täiendvavaid lahendusi pole vaja luua, on siiski palju ka selliseid KOVe, kus on vaja erivajadustega lastele lapsehoiu tingimuste uuendusi. Lisaks on mõnes KOVis lasteaiakohtade üldisem puudus, mistõttu ei ole hetkel kõige olulisem erivajadustega lastele lisakohtade või võimaluste loomine, vaid üldine lasteaiakohtade tagamine. Mitmest omavalitsusest jäi aga kõlama kommentaar, et erivajadustega lapsi on palju juurde tulnud ja olemasolevad võimalused ei vasta nende jaoks vajalikele tingimustele või on sobivaid kohti liiga vähe. Erivajadustega laste täiendava toetamise vajaduse ja võimalusena näevad KOVide ametnikud eelkõige erirühmade loomist. KOVid nimetasid küsitluses, et juurde on vaja tasandusrühmi, sobitusrühmi, erirühmi (sh eesti keelsed rühmad) ja väikerühmi, pervasiivse arenguhäirega laste rühmi ning arendusrühmi.

Samuti näevad KOVide ametnikud, et erivajadustega laste suuremaks toetamiseks on vaja juurde spetsialiste: tugispetsialiste (logopeed, eripedagoog) või tugiisikuid. Seda nii iseseisvalt kui ka lisaks erirühmade käivitamiseks. Lisaks mainiti erivajadustega laste lapsehoiu korraldamiseks vajalikku lapsehoiuteenuse kohtade suurendamist võimaliku lahendusena erivajadustega laste hoiuvõimaluste laiendamiseks.

4.2.2 Tugiteenuste vajadus ja saamine

EHISes märgiti 2019. aastal lasteaialastele eraldi erivajaduse olemasolu, tugiteenuste vajadus ja tugimeetmete saamine. Tugiteenustena märgitakse EHISes ühe kategooriana logopeedi ja eripedagoogi teenus, eesti keele tugiõpe, tugiisiku teenus, individuaalne arengukava, koolipikendus ja muud tugiteenused. Tugiteenuseid saavate laste osakaal sõltub sellest, kui paljudel lastel on tugiteenuse vajadus tuvastatud ja sellest, millised on võimalused neile tugiteenuseid pakkuda.

Kuna tugiteenuste saamise ja vajamise info on meil vaid lasteaialaste kohta (lapsehoiuteenusel olevate laste kohta pole infot registritesse koondatud), siis ongi käesolevas peatükis esitatud kokkuvõte tugiteenuste saamise ja vajamise kohta lasteaialastel. Ühe või mitme tugiteenuse vajadus on märgitud EHISe andmetel Eestis keskmiselt 27,1%-l lasteaialastest. Sealhulgas on mõned lapsed sellised, kellel EHISes ei ole märgitud erivajadust, kuid on märgitud tugiteenuse saamine, sellised lapsed loeme samuti tugiteenuseid vajavateks. Enamikes maakondades jääb tugiteenuste vajadus 25–33 protsendi vahele (vt joonist 4.7). Mõnevõrra rohkem on vajadust tuvastatud Hiiu- ja Võrumaal (39% ja 36%) ning vähem Valgamaal 16%.

Joonis 4.7: Üht või mitut tugiteenust vajavate lasteaialaste osakaal 2019. a (% lasteaialastest)

Allikas: EHIS - lasteaialaste, kellele on EHISes märgitud tugiteenuse saamine või vajamine, arv 10.11.2019 seisuga.

EHISe andmetel sai 2019. aasta novembri seisuga üht või mitut tugiteenust 13823 lasteaialast. Kõige sagedamini logopeedi (9363 last) ja eripedagoogi teenust (3033 last).

Tugiteenuseid saavate laste osakaal varieerub maakonniti ja teenuseti (vt tabel 4.7). Logopeedi abi saavate lasteaialaste osakaal varieerub 23,3%-st Hiiumaal kuni 8,7%-ni Valgamaal, eripedagoogi abi saajate osakaal on samuti kõrgeim Hiiumaal (18,8%) ja madalaim Valgamaal (1,3%).

Allikas: EHIS - lasteaialaste, kellel on EHISes märgitud tugiteenuse saamine, arv 10.11.2019 seisuga.

Sotsiaaltransport

Üks omavalitsuse korraldatav tugiteenus, mida eelduslikult vajavad ka eelkooliealised, on sotsiaaltransport. Sotsiaaltransporti korraldab tavaliselt omavalitsuse sotsiaalosakond ning EHISesse selle teenuse kohta andmeid ei edastata. Omavalitsuste küsitluses küsisime “Mitu eelkooliealist last kasutas 2019. aastal omavalitsuse finantseeritud sotsiaaltransporti (ainult lasteaias ja -hoius käivad lapsed)?” Küsimusele vastas 58 omavalitsust ja neist 49 märkis, et ükski laps ei saa sotsiaaltranspordi teenust. Viies omavalitsuses saab teenust üks laps. Üle kümne lapse saab sotsiaaltransporditeenust Alutaguse vallas ja Tartu linnas (vastavalt 17 ja 22 last).

4.2.3 Probleemid tugiteenuste pakkumisel

Kuigi EHISe andmetel on tugiteenuste pakkumisega lood väga head, siis muudele andmeallikatele toetudes see nii ei paista. KOVide küsitluse vastustest ilmnes, et paljud KOVi ametnikud näevad probleeme piisavas mahus tugiteenuste pakkumisega. Peamine probleem, mis takistab tugiteenuseid vajalikul määral pakkumast, on tugispetsialistide puudus (93% KOVidest tõi selle probleemi välja, vt joonis 4.8). Sageduselt järgmisena mainis vastavalt 49% ja 48% KOVide ametnikest probleemidena omavahel tihedalt seotud tugiteenuste kulukust ja madalat nõudlust. Väikestest, alla 5000 elanikuga omavalitsustest, vastas 42%, et tugiteenuste pakkumine on kallis. Samas suurtest, üle 10 000 inimesega omavalitsustest, pidas tugiteenuste pakkumist kalliks 30%. On ka mõnevõrra ootuspärane, et väikestes omavalitsustes, kus on sageli vaid üksikud teenuse vajajad, on kulukas neile teenust korraldada.

Joonis 4.8: KOVi haridusametnike hinnang probleemide levikule tugiteenuste pakkumisel eelkooliealistele (% KOVidest)

Allikas: KOVi haridusametnike küsitlus 2020. a detsembris. Küsimus: Milliseid järgmistest probleemidest esineb Teie omavalitsusel eelkooliealistele tugiteenuste pakkumisega?

4.3 Tugiteenused lapsevanemate küsitluse andmetel

Lapsevanemate hinnangul vajatakse lasteaias või lapshoius enim (ca 44% lastest) logopeedi teenuseid (joonis 4.9). Seejärel vajatakse psühholoogi (17%), eripedagoogi (14%) ja füsioterapeuti (12%). Sotsiaalpedagoogi või tugiisikut vajab alla 10% lastest. Seega on lapsevanemate tunnetatud vajadus logopeedi teenuse järele kordades suurem kui registris lasteaialastele märgitud vajadus. Eripedagoogi vajadus ei ole nii suurel määral erinev, kuid on siiski lapsevanemate hinnangul suurem kui registris märgitud. Psühholoogi ja füsioterapeudi vajadust ei ole registris võimalik eraldi vaadata, kuid muude teenuste vajadus on EHISes märgitud vaid vähem kui 1%-l lasteaialastest.

Lisaks nimetatutele tõid mõned lapsevanemad välja ka tegevusterapeudi ja loovterapeudi vajaduse ning samuti tuntakse puudust spetsialistist, kes hindaks lapse vajadusi tugiteenuste järele.

Joonis 4.9: Laps vajab vanema hinnangul lasteaias või lapsehoius järgnevaid tugiteenuseid (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Tugispetsialiste vajavad küll peamiselt lapsed, kellel on erivajadus või puue (joonis 4.10), kuid vajadust tunnetatakse ka nende lapsevanemate hulgas, kelle hinnangul lapsel erivajadust või puuet ei ole. Kõige sagedasem (ca 40%) on erivajaduseta ja puudeta laste hulgas vajadus saada lasteaias või lapsehoius logopeedi teenust ning seejärel vajab ligikaudu iga kümnes eripedagoogi, psühholoogi või füsioterapeudi teenust.

Joonis 4.10: Laps vajab vanema hinnangul lasteaias või lapsehoius järgnevaid tugiteenuseid, lapse erivajaduse või puude järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Logopeedi ja psühholoogi vajadus on seotud ka lapse vanusega: 4–7aastaste hulgas on nende tugispetsialistide teenuste vajadus sagedasem kui 1,5–3aastaste laste seas (joonis 4.11).

Joonis 4.11: Laps vajab vanema hinnangul lasteaias või lapsehoius järgnevaid tugiteenuseid, lapse vanuse järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Linnalistes asulates elavad vanemad tunnetevad mõnevõrra enam kui maa-asulas elavad vanemad, et lapsel on vaja lasteaias või lapsehoius psühholoogi või füsioterapeudi teenust (joonis 4.12).

Joonis 4.12: Laps vajab vanema hinnangul lasteaias või lapsehoius järgnevaid tugiteenuseid, asulatüübi lõikes (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Tugispetsialistide teenuse vajadust tunnetavad ainult eesti koduse keelega peredest sagedamini need vanemad, kelle kodune keel on ainult vene keel või kes räägivad kodus erinevaid keeli (joonis 4.13). Suurim erinevus koduse keele järgi on logopeedi ja psühholoogi teenuste vajaduses, kus vene koduse keelega lastest vajab vanemate hinnangul neid teenuseid ca 39 protsendipunkti rohkem lapsi kui eesti koduse keelega lastest.

Joonis 4.13: Laps vajab vanema hinnangul lasteaias või lapsehoius järgnevaid tugiteenuseid, koduse keele järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Kuna Ida-Viru maakonnast olid küsitlusele vastanud enamasti vene koduse keelega (ca 74%), siis ilmneb koduse keele mõju ka maakondade lõikes nii, et Ida-Virumaal on teiste maakondadega võrreldes enam lapsevanemaid, kelle hinnangul laps lasteaias või lapsehoius tugispetsialistide teenuseid vajab (joonis 4.14). Psühholoogi ja füsioterapeudi teenuse vajadusega tõuseb mõnevõrra esile ka Tallinn, kus on vajadus veidi suurem kui teistes piirkondades.

Joonis 4.14: Laps vajab vanema hinnangul lasteaias või lapsehoius järgnevaid tugiteenuseid, maakondade kaupa (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius)

Tugiteenuse kasutamise võimalused lasteaias või lapsehoius on tugiteenuseti erinevad ning suur osa teenust vajavatest lastest ei saa nende vanemate hinnangul teenuseid üldse kas kasutada ei saa või ei saa neid kasutada piisavalt (joonis 4.15). Teistest teenustest paremini hinnatakse logopeedi teenuse olemasolu. Uuringus käsitletud tugiteenustest on võimalik lasteaias või lapsehoius saada kõige sagedamini logopeedi ja eripedagoogi teenust, kuid mõlema puhul saavad seda vaid ligikaudu pooled teenust vajavatest: logopeedi puhul 56% ning eripedagoogi puhul ca 40% teenust vajavatest lastest. Tugiisiku ja psühholoogi teenust saab lasteaias või lapsehoius kasutada viiendik kuni neljandik lastest, kes seda vajab. Sealjuures lapsi, kelle vanema hinnangul saab laps vajatavat teenust kasutada piisavalt, on eri teenuste lõikes vaid ligikaudu kümnendik kuni kolmandik. Kõigi teenuste puhul on aga ka küllaltki suur osa (ca 17–41%) lapsevanemaid, kes ei tea, kas lapsel on oma lasteaias või lapsehoius võimalik neid teenuseid saada. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on lapsevanemate hinnangulise teenuse vajadusega.

Joonis 4.15: Kas lapsel on lasteaias või lapsehoius võimalik tugiteenust kasutada ja kas vanema arvates piisavalt (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius ja lapsevanema hinnangul nende tugispetsialistide teenuseid vajasid)

Lapsevanemad, kelle laps lasteaias või lapsehoius vajatavat tugiteenust üldse ei saa või ei saa seda piisvalt, kirjeldasid selle põhjuseid. Lapsevanemate vastustest selgub, et valdavalt on põhjuseks ressursside piiratus ning kirjeldustest peegeldub kolm peamist asjaolu:

1. lasteaias või lapsehoius ei ole tugispetsialisti – sellist ametikohta üldse ei ole; ametikoht on täitmata, sest ei ole leitud spetsialisti; lasteaial või lapsehoiul ei ole ressursse spetsialisti palgata;
2. tugiteenust pakutakse liiga väikses mahus – tugispetsialist töötab lasteaias või lapsehoius väikese koormusega (näiteks kord nädalas või mõned korrad kuus); abivajavate laste hulk on oluliselt suurem kui tugispetsialist jõuab aidata ning seetõttu saadakse teenust väikses mahus; lasteaed või lapsehoid tellib teenust väljast ja seetõttu on järjekorrad liiga pikad;
3. tugiteenust ei saa kõik seda vajavad lapsed ehk teenuse saajad on piiritletud – teenust saavad vaid teatud vanuses lapsed (näiteks alates 3aastased või ainult need, kes järgneval aastal lähevad kooli); teenust saavad vaid tasandusrühma lapsed; teenust saavad vaid lapsed, kelle abivajadus on hinnatud suureks.

Eelneval joonisel (4.15) oli tugispetsialistide kasutamise võimalused koos nii KOVi lasteaias, eralasteaias, KOVi lapsehoius kui ka eralapsehoius käivate laste kohta. Kuna peale KOVi lasteaia kasutati teisi lapsehoiuviise vähe, siis ei ole nende hoiuviiside osas võimalik välja tuua kättesaadavust tugispetsialiste vajavate laste hulgas. Küll aga saab eraldi vaadata lapsevanemate hinnanguid spetsialistide kättesaadavusele peamiselt KOVi lasteaias käinud laste hulgas. Peamiselt KOVi lasteaias käinud lastest, kes lapsevanema hinnangul seal tugiteenuseid vajavad, ei ole ligikaudu poolte vanemate hinnangul võimalik vajalikke tugiteenuseid üldse kasutada või ei ole võimalik neid kasutada piisavalt (joonis 4.16).

Joonis 4.16: Lapsed, kellel KOVi lasteaias ei ole üldse võimalik või ei ole võimalik piisavalt kasutada järgnevaid teenuseid, (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid peamiselt KOVi lasteaias ja seal lapsevanema hinnangul tugiteenuseid vajasid)

Kahe tugispetsialisti kättesaadavusega ilmnevad erisused ka lasteaedade ja lapsehoidude võrdluses ehk vaadates koos KOVi- ja eralasteaedu ning KOVi- ja eralapsehoide. Olukordi, mil logopeedi või eripedagoogi teenust vajav laps ei saa seda teenust üldse kasutada, esineb lapsehoidudes enam kui lasteaedades (joonis 4.17).

Joonis 4.17: Lapsed, kellel lasteaias või lapsehoius ei ole üldse võimalik kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid, lapsehoiu liigi järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius ja seal lapsevanema hinnangul neid tugiteenuseid vajasid)

Asulatüübi järgi on lasteaias või lapsehoius tugiisiku teenuse kasutamisega maa-asulates veidi enam probleeme kui linnalistes asulates (joonis 4.18).

Joonis 4.18: Lapse lasteaias või lapsehoius ei ole üldse võimalik või ei ole piisavalt võimalik kasutada tugiisiku teenust, asulatüübi järgi (% 0–7a koolis mitte käivatest lastest, kes käisid lasteaias või lapsehoius ja seal tugiisiku teenust vajavad)

4.4 Kokkuvõte

KOVi lasteaedade ja lapsehoidude personal

Eestis on KOVi lasteaedades ja lapsehoidudes lasteaiaõpetajaid 7348 ja abiõpetajaid 3950. KOVi küsitluse andmetel on töötajate lisavajadus esimeste puhul hinnanguliselt üle 230 ja viimaste puhul üle 93. Lasteaialaste arv õpetaja kohta on keskmiselt 8,2 ja see varieerub maakonniti 10-st 7-ni.

Tugispetsialistidest on KOVi lasteaedades kõige rohkem logopeede (367), seejärel eripedagooge (179) ja tugiisikuid (135). Palju vähem on psühholooge (33) ja sotsiaalpedagooge (28). Töötajate lisavajadust märgiti kõige enam (rohkem kui pooltes KOVides) logopeedide ja eripedagoogide puhul. Eeldades, et vastamata jätnud omavalitsustes on tugispetsialistide lisavajadus sama suur kui vastanutel keskmiselt, siis on kokku vaja juurde lausa 453 tugiisikut, 395 logopeedi, 359 sotsiaalpedagoogi, 325 eripedagoogi ja 279 psühholoogi.

Lasteasutuse pidaja peab lapsele tagama tema erivajadusest tulenevad vajalikud tugimeetmed (KELS § 14). Enamike KOVide haridusametnikud märkisid, et omavalitsuses pakutakse tugimeetmeid. Pea kõigis KOVides pakutakse logopeedi, eripedagoogi ja tugiisiku teenust. Veidi vähemates pakutakse aga psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja füsioterapeudi teenust. Vaatamata sellele, et teenuste pakkumine on olemas, ei ole see sageli piisav, et kõigile lastele kvaliteetset teenust osutada. KOVide haridusametnike küsitluse järgi on tugiteenuste pakkumisel peamine probleem tugispetsialistide puudus, aga ka väike nõudlus teenuse järele. Nimelt teeb tugiteenuste pakkumise lasteaedades keeruliseks ka see, et enamasti ei ole lasteaedadel võimalik pakkuda tugispetsialistidele täiskoormusega töökohta, kuna laste arv ja nende vajadus tugiteenuste järele ühes lasteaias ei ole täiskoormusega ametikoha mahus.

Erivajaduste levik, tugiteenuste vajadus ja saamine

Erivajaduste levikut käsitleme EHISe andmete põhjal ja seega räägime vaid lasteaialastest. Erivajadus on Eestis keskmiselt 25,6%-l lasteaialastest, kuid maakonniti varieerub näitaja 16%-st kuni 37%-ni. Valdava osa eelkooliealiste laste EHISesse märgitud erivajadustest moodustavad keelega seotud erivajadused: kõneravi vajadus, eesti keelest erineva koduse keele tõttu lisatoe vajadus ja kõnepuue või -häire. Muid erivajadusi on märgitud vähem kui 1%-l lasteaialastest. See näitab, et logopeedilise toe vajadus on laialdane, teisi erivajadusi on vähem või neid märgitakse ning märgatakse vähem. Võrrelduna logopeedilise toe vajadusega on teiste erivajaduste levik oluliselt väiksem ja seeläbi on ka toe pakkumine lastele keerukam ning individuaalsemat lähenemist nõudev.

Enamik EHISes märgitud erivajadusega lasteaialastest käib lasteaia tavarühmas (85,4%). Sobitus- ja erirühmas käib (vastavalt 8% ja 7%). KOViti on see olukord erinev ning erivajadustega laste kaasatuse määr tavarühmadesse on samuti erinev. Suuremates KOVides, kus on rohkem lapsi ja erivajadustega laste absoluutarv suurem, on loodud eraldi erivajadustega laste rühmi. Väiksemates KOVides on erivajadustega laste arv väiksem ja seetõttu ei saa eraldi rühma luua. Sellistes KOVides on erivajadusega lapsed tavarühmades. Kuna väiksematel KOVidel pole võimalik keerulisemate erivajadustega lastele piisavat tuge lasteaias pakkuda, siis viiakse erivajadusega lapsi mõnel puhul suurema KOVi eri- või sobitusrühmadega lasteaeda, kus on parem erivajadust toetav keskkond. Tavarühmas käivate erivajadustega laste osakaal varieerub maakonniti 24 pp ulatuses.

EHISe põhjal on tugiteenuste saadavuse üldpilt suhteliselt positiivne. Valdav osa lasteaialastest, kellele on määratud ühe või mitme tugiteenuse vajadus, saavad neist vähemalt üht. Eestis keskmiselt on näitaja 81,3%. Samas tuleb arvestada, et maakonniti esineb näitajas olulisel määral varieeruvust, lausa 36 pp ulatuses. Tugiteenuse saajate ja vajajate suhet vaadates tuleb silmas pidada, et KOViti võib erineda ka tugiteenuste vajaduse märkimise praktika. Juhul, kui tugiteenuse vajadus märgitakse ainult siis, kui lapsele on võimalik teenust pakkuda, ei näita tulemused, et neis piirkondades, kus teenuste saajate osakaal on nende vajajatest suurem, on tugiteenused ka tegelikult paremini kättesaadavad. Ka tugiteenuste liigiti esineb varieeruvus saajate osakaalus. Kõige parem nii keskmiselt kui ka maakonniti vaadates on olukord eripedagoogi teenusega: Eestis keskmiselt saab seda vajajatest 89% ja kõigis maakondades on näitaja üle 80%. Logopeedi abiga on olukord maakonniti varieeruvam, ulatudes 66%-st kuni 100%-ni, ja Eestis keskmiselt saab logopeedilist abi 80% vajajatest. Tugiisiku abi saab Eestis keskmiselt 81% vajajatest, kuid varieeruvus maakonniti on suur, ulatudes vaid 25% kuni 100%-ni.

Tugiteenused lapsevanemate küsitluse andmetel

Lapsevanemate küsitluse põhjal saame hinnata tugiteenuseid laiemalt kui vaid lasteaedades. Lapsevanemate hinnangul vajatakse lasteaias või lapsehoius tugispetsialistidest enim logopeedi teenuseid (ca 44% lastest). Seega on lapsevanemate tunnetatud vajadus logopeedi järele kordades suurem, kui registris lasteaialastele märgitud vajadus. Sageduselt järgnevalt vajavad lasteaedade ja lapsehoidude lapsed psühholoogi (17%), eripedagoogi (14%) ja füsioterapeuti (12%). Sotsiaalpedagoogi või tugiisikut vajab alla 10% lastest.

Tugiteenuste kasutamise võimalused lasteaias või lapsehoius erinevad tugiteenuseti ning suur osa teenust vajavatest lastest ei saa nende vanemate hinnangul teenuseid üldse kasutada või ei saa nad neid piisavalt. Uuringus käsitletud tugiteenustest on lasteaias või lapsehoius kõige sagedamini võimalik kasutada logopeedi (56% vajajatest) ja eripedagoogi (40% vajajatest) abi. Tugiisiku ja psühholoogi teenust saab lasteaias või lapsehoius kasutada viiendik kuni neljandik lastest, kes neid vajab. Sealjuures on lapsi, kelle vanema hinnangul saab laps vajatavat teenust piisavalt, erinevate teenuste lõikes vaid ligikaudu kümnendik kuni kolmandik.

LISA

KOV joonised ja tabelid

Joonis 3.35: KOVi lasteaia lapsi täiskoormusele taandatud lasteaiaõpetaja kohta KOVi lasteaias 2019. a

Allikad: Lasteaiaõpetajad ja laste arv KOVi lasteaedades EHIS 10.11.2019. a seisuga.

Joonis 3.36: KOVi lasteaia lapsi täiskoormusele taandatud lasteaia abiõpetaja kohta KOVi lasteaias 2019. a

Allikad: abiõpetaja - KOV küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? Laste arv KOVi lasteaedades EHIS 10.11.2019. a seisuga.

Joonis 3.37: KOVi lasteaia lapsi täiskoormusele taandatud logopeedi kohta KOVi lasteaias 2019. a

Allikad: Logopeedid ja laste arv KOVi lasteaedades EHIS 10.11.2019. a seisuga.

Joonis 3.38: KOVi lasteaia lapsi täiskoormusele taandatud eripedagoogi kohta KOVi lasteaias 2019. a

Allikad: eripedagoogid - KOV küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? Laste arv KOVi lasteaias EHIS 10.11.2019. a seisuga.

Joonis 3.39: KOVi lasteaia lapsi täiskoormusele taandatud psühholoogi kohta KOVi lasteaias 2019. a

Allikad: psühholoogid - KOV küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? Laste arv KOVi lasteaias EHIS 10.11.2019. a seisuga.

Joonis 3.40: Keskmine KOVi lasteaia laste arv täiskoormusele taandatud tugiisiku kohta 2020. a

Allikad: tugiisik - KOV küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? Laste arv KOVi lasteaias EHIS 10.11.2019. a seisuga.

Joonis 3.41: KOVi lasteaia lapsi täiskoormusele taandatud sotsiaalpedagoogi kohta KOVi lasteaias 2019. a

Allikad: sotsiaalpedagoogid - KOV küsitluse küsimus: Kui palju oli 2020. aastal Teie omavalitsuse munitsipaallasteaedades ametialade kaupa töötajaid, ametikohti (arvestades ametikoha töökoormust), täitmata ametikohti ja mitu ametikohta oleks igas kategoorias vaja lisaks, et teenuse pakkumine oleks piisavalt kvaliteetne? Laste arv KOVi lasteaias EHIS 10.11.2019. a seisuga.