Uuringus hinnatakse 2023. a jõustunud hooldereformi tulemusi, keskendudes ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahalisele ja füüsilisele kättesaadavusele, teenuse kvaliteedi eeldustele, kohalike omavalitsuste rahastamisele ning kodus elamist toetavate teenuste arengule.
Uuring annab ülevaate tööga seotud haiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste hüvitamise süsteemist Eestis. Analüüsis kaardistati, kuidas jõuab inimene terviseprobleemi tekkimisest kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosini ja sealt...
Uuringu eesmärk oli koondada ja süstematiseerida Soome, Rootsi, Taani ja Norra kogemusi füüsilise isiku kohaliku tulumaksu kehtestamisel ja rakendamisel. Uuring vastab 14 uurimisküsimusele ning põhineb peamiselt dokumendianalüüsil, mida täiendab...
Euroopa Liidu (EL) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ja EL Sisejulgeolekufondi (ISF) raportid annavad ülevaate perioodi 2014–2020 Eesti programmide järelhindamise tulemustest.
Meil oli hea võimalus osaleda koos Tartu Ülikooli ja Arenguseire Keskusega Mitmepaiksuse ideelaboris. Ideelabori eesmärk oli kaardistada omavalitsuste valitsemise väljakutseid ja võimalusi uute elukoha liikumise mustrite ja mitmepaikse elukorralduste...
MTÜ Kõnnime Koos algatab ja viib läbi juhendatud jalutusgruppe, et toetada regulaarse liikumisharjumuse kujundamist ja säilitamist. Aitasime neil koostada ülevaate, kuidas hindavad oma tervist ja liikumisharjumusi grupiga liitunud inimesed...
Raportis pakutakse välja meetmed, mida rahastada Sotsiaalsest Kliimafondist (SKF) energiaostuvaesuse ja transpordivaesuse leevendamiseks. Fondi rakendamise perioodiks on aastad 2026-2032.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostamas Turismi pikka vaadet, ehk pika perioodi turismi arendamise strateegiat. CentAR aitas strateegia arendamisele kaasa, koostades selle sisendiks turismisektori taustaanalüüsi.
EHW valdkonnad on kasvava tööjõuvajadusega tegevusalad, kus töötab oluliselt rohkem naisi kui mehi. 2023. aastal oli meeste osakaal hariduse tegevusalal 19% ja tervishoius ning sotsiaalhoolekandes vaid 13%.
Käesolevas töös otsitakse vastust küsimusele, millised on Eesti majandustegevusalade vahelised erinevused ekspordi lisandväärtuse süsinikusisalduses.