Tellija: Eesti Kaugtöö Ühing
Periood: 2009
Tänapäeva tehnoloogia on teinud võimalikuks paljude tööde tegemise kaugtöö vormis ilma vajaduseta füüsiliselt tööandja ruumides viibida. On mõeldav, et maapiirkondades tegutseksid kaugtöökeskused, mis aitaksid kohalikel inimestel kas vältida vajadust ajakuluka pendelrände järele, aga ka pakkuda tööd neile, kellel antud piirkonnas seda pole. Siinkirjeldatav uuring käsitleb eelkõige teist aspekti: uurimisküsimuseks on, millised tööd sobiksid selleks, et neid teha kaugtöökeskustes ning nende tegemisek skoolitada piirkonnas elavaid inimesi, kes mingil põhjusel ei ole tööga hõivatud.
Uuringu küsimusepüstituse laiemaks taustaks on küsimus selle kohta, milline saaks olla kaugtöökeskuste potentsiaalne roll kohapealse tööhõive loomise seisukohast. Sageli on kaugtöö praktiseerijateks kvalifitseeritud spetsialistid, kes kasutavad võimalust aeg-ajalt töötada tavapärasest kontoritöökohast eemal. Kuigi selline töö võib toimuda ka kaugtöökeskuses, ei ole tegu töökohtade loomise ega püsiva ümberpaiknemisega piirkonda. Käesoleva uuringu fookuses on pigem sellised tööd, mida saaks kasutada kaug¬töökeskustesse töökohtade loomiseks, koolitades selleks välja kohapealseid töötajaid.
Samas on eelduseks, et kaugtöökeskuses ei looda otseselt ise sellist ettevõtet, kes sellist teenust turul pakub, vaid et tegemist on siiski kusagil juba loodud ettevõtetega, mis võiksid oma tööd kaugtöökeskustes tehtava töö abil teostada.
Uurimisküsimusele vastamiseks valiti välja viis tööd (telefoniküsitluste läbiviimine, meediamonitooring, infoteenindus, müügitöö, konverentsikorraldus, salvestiste transkribeerimine) ning viidi läbi intervjuud rea ettevõtetega, kus neid töid kasutatakse, paludes neil hinnata kaugtöö vormis tegemise võimalusi.
Vaatlusaluste tööde kaugtööna tegemise võimalikkust hindasid ettevõtted erinevalt. Oli töid, mille tegemist kaugtöö vormis peeti üldiselt võimalikuks ning ka selliseid, mille puhul peeti ainuvõimalikuks kontoris töötamist. Samas oli ka nii, et osad ettevõtted pidasid võimalikuks mõne töö tegemist kaugtööna, aga teised mitte. Seega sõltub töö kaugtööna tegemise võimalikkus ühelt poolt nii töö iseloomust kui teiselt poolt ka ettevõtte töökorraldusest ning juhtimise praktikast.
Valitud töödest kerkis esile telefonimüük kui töö, mis ei sea suuri nõudmisi töötaja formaalsele kvalifikatsioonile ega töökoha sisseseadele (küll aga töötaja sobivusele müügitööle ning keeleoskusele). Potentsiaalne tööjõuvajadus on müügitööl suurem kui teiste vaadeldud tööde puhul ning piirkondliku tööhõive seisukohast on müügitöö potentsiaal suur.