Eestis toetatakse haridusliku erivajadusega õpilaste põhikoolijärgset haridustee jätkamist ja tööturule siirdumist kahe sarnaselt sõnastatud eesmärgiga meetmega: lisaõpe põhikoolides ning kutsevaliku õppekava kutseõppeasutustes. Uuringus analüüsime üleminekumeetmete praegust korraldust ja kasutamist...
Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) näol on tegemist riigi keskse haridusstrateegiaga, milles on paika pandud valdkonna olulisemad eesmärgid ja prioriteedid perioodil 2014-2020. Strateegia vahehindamise eesmärgiks oli sõltumatu eksperthinnangu andmine,...
Eesti kõrghariduse viimase aastakümne prioriteet on olnud rahvusvahelistumine, mis on suurendanud ingliskeelse õppe osakaalu ülikoolides. Samal ajal on väikeriigi seisukohalt kriitilise tähtsusega säilitada ja edendada kvaliteetset emakeelset õpet.
Hariduslike erivajadustega õpilaste märkamine ja toetamine on saanud üha enam tähelepanu, aga samas näitavad uuringud, et kaasava hariduse rakendamist takistavad nii hoiakud kui ka teadmised ja ressursid tugimeetmete rakendamiseks.
Uuringus arutletakse, millistel tingimustel peaks riik kutse- ja üldhariduse vahelisse valikusse aktiivsemalt sekkuma, antakse ülevaade nüüdisaegsest arusaamast, mis käsitleb kutse- ja üldoskuste mõju tööturutulemustele üle elukaare ning arutletakse riigi...
Püsiva töövõimetusega inimeste arv on Eestis jõudnud enam kui 10%ni tööealisest elanikkonnast. Töövõimereformiga adresseeritakse töövõimetuse tagajärgi, aga samavõrra oluline on tegeleda ennetusega. Uuringu ülesanne ongi hinnata ajutise ja püsiva...
Õpingute katkestamine on aktuaalne teema nii Eestis kui mujal maailmas – pooleli jäänud haridus vähendab katkestaja konkurentsivõimet tööturul ja on kulukas ka riigile tervikuna. Infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õpe ei ole...
Vägivallakuriteod toovad endaga kaasa ühiskonnale, ohvrile, kurjategijate lähedastele mitmesuguseid kulusid. Osa neist kuludest on võimalik rahas mõõta nagu menetlejate tööaeg ja -tasu, kuriteo tagajärjel tekkinud varaline kahju, vagistusega seotud...
Varasemad uuringud on näidanud, et kooliharidus annab inimestele elus mitmeid eeliseid. Seetõttu on oluline, et igal soovijal oleks võimalik kooli tagasi pöörduda. Käesolev uuring keskendus põhi- ja/või keskhariduseta inimeste...
Uus töölepingu seadus võeti vastu 17. detsembril 2008 ning jõustus pool aastat hiljem, 1. juulil 2009. Seaduse eesmärgiks oli suurendada töösuhetes turvalist paindlikkust, mis võimaldaks nii töötajal kui tööandjal...