Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Periood: 2016
Uuringus arutletakse, millistel tingimustel peaks riik kutse- ja üldhariduse vahelisse valikusse aktiivsemalt sekkuma, antakse ülevaade nüüdisaegsest arusaamast, mis käsitleb kutse- ja üldoskuste mõju tööturutulemustele üle elukaare ning arutletakse riigi võimaluste üle sekkuda aktiivselt põhikoolijärgsetesse haridusvalikutesse ning sellega kaasnevate probleemide üle.
Võrreldes enamiku Euroopa Liidu riikidega valivad Eesti noored pärast põhikooli edasi õppimiseks oluliselt sagedamini üldharidusliku keskhariduse kutsehariduse asemel. Vaatamata sellele, et riik on teinud arvestatavaid pingutusi nii kutsekoolide taristu moderniseerimiseks kui ka õppekvaliteedi tõstmiseks, on kutsehariduse kasuks otsustanud põhikoolilõpetanute osakaal viimastel aastatel pigem vähenenud. Erinevates arengukavades ja strateegiates sätestatud eesmärk, mille järgi võiks asuda kutsekeskharidust omandama 35–38% põhikooli lõpetajatest, on senini jäänud kättesaamatuks ning viimase viie aasta jooksul ei ole kutsekeskharidust omandama suundunud põhikooli lõpetanute osakaal kordagi ületanud 28%. Oleme Haridus- ja Teadusministeeriumi palvel analüüsinud seni sätestatud eesmärkide otstarbekust järgmiste küsimuste valguses:
- Kas seatud siht – 35% põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid kutseõppes – on Eestis mõistlik ning kui ei ole, siis milline oleks mõistlik eesmärk?
- Kui suurem kutsekeskhariduse tasemel õpe on vajalik (majandusarengu jaoks, noorte tuleviku seisukohalt või muul põhjusel), siis mida peaks tegema teisiti?
- Kas praegused tegevused selle eesmärgi saavutamiseks on piisavad ning millised oleksid võimalikud uued meetmed, mida rakendada?
Töö autorite hinnangul ei ole tänase teadmise põhjalt võimalik näidata, et põhikooli lõpetajatest kutsekeskharidusse siirdujate osakaalu arvestatav tõstmine annaks selgeid positiivseid tulemeid ning seepärast ei ole põhjendatud kutsekeskhariduse ja üldkeskhariduse omandajate tasakaalu riigipoolse aktiivse sekkumise abil muuta.
Pehmete meetodite asemel jõulisem kutsekooli lõpetajate valikute suunamine (nt piirates juurdepääsu üldharidusele akadeemilisest võimekust lähtudes) ei ole meie hinnangul hea mõte, sest tänaste teadmiste kohaselt vähendaksime sellega noorte konkurentsivõimet pikemas perspektiivis. Küll aga võiks kaaluda keskhariduse järel kutsehariduses ja rakenduskõrghariduses jätkamise võimaluste tutvustamist ja propageerimist ning tõenäoliselt on ka kutsehariduse propageerimisel mõistlik eelistada kõrgemat sissetulekut andvaid õppesuundi.