Tellija: Justiitsministeerium
Periood: 2014-2015
Vägivallakuriteod toovad endaga kaasa ühiskonnale, ohvrile, kurjategijate lähedastele mitmesuguseid kulusid. Osa neist kuludest on võimalik rahas mõõta nagu menetlejate tööaeg ja -tasu, kuriteo tagajärjel tekkinud varaline kahju, vagistusega seotud kulud. Teisi kulusid nagu valu, vaev ja kannatused aga otseselt rahas mõõta ei saa. Selleks aga, et määrata kuritegudega kaasnevat kogukulu, on vajalik ka otseselt mittemõõdetavad kulud hinnata rahalisese vääringus.
Uuringus hinnatakse tapmise, mõrva, röövimise ja vägistamisega kaasnevad kulud ühiskonnale.
Kulude välja arvutamiseks liidetakse erinevad ühe kuriteoga kaasnevad kulud kokku arvestades nii kontrolli- kui tagajärjekulusid.
Ühiskonnale kalleimaks kuriteo liigiks on tapmine, seda eelkõige tulenevalt inimese elule määratud väärtusest. Röövimine ja vägistamine on vähem kulukad ning nende puhul on tagajärjekuludel väiksem osatähtsus kui tapmistel. Kõikide kuritegude kontrollikuludest moodustab suurima osa karistuse kulud. Täpsemaid arvestusi ning metoodilisi lähenemisi kulude komponentide hindamiseks vaata raportist.