Tellija: ASI Consult OÜ
Periood: 2010
Rongiliikluse korraldamine Eesti on sageli problemaatiline, sest elanike arvud on asulates väikesed ja puhtalt rahas mõõdetuna ei ole ilma doteerimata raudteeliiklus üldjuhul kasumlik. Selle projekti eesmärgiks oli hinnata, kas Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le kuuluv raudteeinfrastruktuur vastavusse viimine kehtivate nõuetega Türi-Viljandi lõigul ning reisirongide lubatava kiiruse tõstmine sellel lõigul kuni 120 km/h on sotsiaalmajanduslikult tasuv.
Analüüsiti kolme stsenaariumi, kus baastsenaariumis (S0) lükatakse vajalikke investeeringuid edasi kuni hetkeni, kus raudtee on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Sellega võrreldi stsenaariumeid, mille kohaselt teostatakse investeeringud kohe, renoveerides ka ainult peateed (investeeringustsenaarium – S1) või alternatiivsel juhul ka olulisemad kõrvalteed (laiendatud investeeringustsenaarium – S2).
Analüüsi tulemused näitasid, et projekt ei ole ima Euroopa Liidu toetuseta Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile majanduslikult tulus. Sotsiaalmajandusliku analüüsi kvantitatiivne osa, kus käsitleti infrastruktuuri halvast olukorrast veeremi operaatorile tekkivaid lisakulusid, tegevuskulude kokkuhoidu ühiskonna jaoks, kiiruse kasvust tulenevat ajasäästu ja väliskulusid (nt õhusaaste), näitas, et ka neid kulusid ja tulusid arvesse võttes ei tasu selle raudteelõigu renoveerimine ennast majanduslikult ära.
Samas olid mitmed olulised tegurid (nagu turvalisus, võrdsete võimaluste tagamine liikumispuudega inimestele, kaubatranspordi ajasääst), mille kvantifitseerimiseks ei olnud piisavalt andmeid, kuid mida tuleks siiski lugeda ühiskonna seisukohast oluliseks. Neid tegureid käsitleti eraldi multikriteeriumanalüüsi raamistikus ning jõuti järeldusele, et kõiki tegureid arvesse võttes on projekti seostamine stsenaariumi S1 mahus siiski mõistlik.
Vastavalt transpordi infrastruktuuri investeeringute kavale oli investeeringu kogumaksumuseks 268,6 mln krooni. Tulemused võimaldasid rahastada projekti Euroopa Liidu vahenditest.
Analüüs valmis ASI Consult OÜ tellimusel, töö lõplikuks kasutajaks oli Edelaraudtee Infrastruktuur AS.