TÖÖVÕIME TOETAMISE SÜSTEEMI LOOMISE JA JUURUTAMISE MAKROMAJANDUSLIKU MÕJU HINDAMINE

Uuringus hinnatakse töövõimereformi (TVR) peamiste eesmärkide rakendumist perioodil 2016–2020. Hindamise aluseks on registrite ühendatud andmed, vähenenud töövõimega (osalise töövõime, puuduva töövõime või püsiva töövõimetusega) inimeste küsitlus ja intervjuud, tööandjate küsitlus ja intervjuud, poliitikakujundajate ja poliitika elluviijate intervjuud. Analüüsis kasutatakse töövõimereformi finantsmudelit, mis võimaldab võrrelda reformi kulusid olukorraga, kus reformi poleks tehtud.

TVR muutis töövõime hindamise ja toetamise aluseid. Reformi ajendiks oli järjepidevalt kasvanud püsi­­valt töövõimetute inimeste arv ja töövõimetuspensioni kulu. TVR-ile seati järgmised eesmärgid, mida uuringus hinnatakse:

1. Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasv aeglustub esimestel aastatel ning väheneb pikemas perspektiivis. Indikaator: süsteemist väljub 10–15% endistest töövõimetuspensionäridest ja uutest süsteemi sisenejatest.
2. Võimaldada erinevate tervisekahjustustega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. Indikaator: aastaks 2021 töötab tööealistest osalise töövõimega inimestest 50%.
3. Suureneb vähenenud töövõimega inimeste võimekus tööd leida ning paraneb nende majanduslik olukord. Indikaatorit pole seatud.
4. Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVR-i eelsest olukorrast lähtuva kuluprognoosiga. Indikaator: töövõimetuspensionide ja töö­võime­toetuste prognoositud kulude vähendamine võrreldes TVR-i eelse süsteemiga.

TVR-iga viidi töövõime hinda­mi­ne sotsiaalkindlustusametist töötukassasse ning võeti kasutusele uus töövõime hin­da­mise metoodika, milles keskenduti töövõimetuse hindamise asemel töövõime hindamisele. Osalise töö­võimega inimeste töövõimetoetuse saamine seoti aktiivsusnõudega – aktiivsusega tööturul, õpingutes või töö otsimisel – ja laien­dati aktiivsust toetavate teenuste ringi ning kättesaadavust.

Uuringu järeldus on, et TVR oli asjakohane ja tulemuslik meede, mis mõjutas positiivselt vähenenud töövõimega inimeste hõive kasvu. Uuringust välja kasvanud soovitused skeemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja efektiivsuse suuren­da­miseks on lühidalt järgmised:

1. Vähenenud töövõimega inimeste töötamist toetava keskkonna arendamiseks on vajalik jätku­valt tegeleda ühiskonnas levinud hoiakute suunamisega.
2. Selleks, et hoida vähenenud töövõimega inimeste arvu stabiilsena, on vaja pöörata tähele­panu elanikkonna tervisele ja töövõime vähenemise ennetamisele.
3. Analüüsida ja leida optimaalne lahendus erinevate igapäeva- ja tööelus toetamiseks loodud riik­like süsteemide koondamiseks, nii et inimesed ei peaks eristama abivajaduse otsimist erine­vate skeemide vahel (kohalike omavalitsuste teenused ja toetused, sotsiaalkindlustusameti teenused ja toetused puudega ning puuduva töövõimega inimestele, töötukassa teenused ja toetused osalise töövõimega inimestele ja tuvastatud töövõime vähenemiseta inimestele).
4. Aidata inimestel operatiivselt jõuda teenuste ja toetusteni, mida pakutakse praegu erinevate skeemide kaudu ja institutsioonide poolt, parandades kommunikatsiooni ja asutuste omavahelist koostööd.
5. Luua lahendused tööandjatele bürokraatiavabalt, kiirelt ja mugavalt teenuste saamiseks.