KAUGTÖÖ KASUTUS EESTI AVALIKES INTERNETIPUNKTIDES

Tellija: Eesti Kaugtöö Ühing

Periood: 2010

Kas paljudes Eesti maapiirkondades tegutsevatel avalikel internetipunktidel (AIP) võiks olla potentsiaali tegutsemaks ka kaugtöökeskustena? Kaugtöökeskuse olemasolu annaks piirkonnas elavatele inimestele võimalustele vajadusel töötada linnas asuva töökoha või kodu asemel töökohas, kus on loodud kontoritöö tegemiseks vajalikud tingimused ja tehniline varustus. Mil määral aga sobiksid selleks avalikud internetipunktid?

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Eesti AIPide potentsiaali kaugtöökeskustena läbi järgmiste küsimuste:
• Milline on Eesti internetipunktides kaugtööks vajaliku tehnilise ja toetava infrastruktuuri olemasolu, seisukord ja kasutamistingimused?
• Millised internetipunktid praegu toimivad kaugtöö tegemise kohtadena?
• Milline, kui üldse, on kaugtöö tegemise iseloom ja ulatus neis internetipunktides?
• Mille poolest eristuvad need internetipunktid, mis toimivad kaugtöökeskustena, neist, kus kaugtööd ei tehta?

Nendele küsimustele vastamiseks viidi mais 2010 läbi veebiküsitlus Eesti interneti¬punktide seas.

Uuringuga hõlmati 530 peamiselt väljaspool maakonnakeskustest väljaspool asuvat internetipunkti.

Tulemused näitavad, et AIPide peamised kasutajad on kooliealised lapsed ja noored, kes moodustavad kasutajatest üle poole. Tööealiste täiskasvanute osakaal on ligikaudu kolmandik. Enam kui pooled internetipunktid leiavad aga suuremal või vähemal määral kasutust ka töisel eesmärgil.

Ilmnevad mitmed erinevused nende töö tegemiseks või tööasjade ajamiseks kasutatavate ja mittetöistel eesmärkidel kasutatavate internetipunktide vahel. Arvuteid nendes AIPides, kus tööd tehakse, on rohkem ja need on keskmiselt mõnevõrra paremini varustatud kontori- ja suhtlustarkvaraga ja ka lisaseadmete ja -teenuste kasutamise võimalused on suuremad.

Hinnates küsitluse tulemuste põhjal kaugtööpotentsiaali internetipunktides võib öelda, et oluline osa internetipunktidest leiab praegu töisel eesmärgil kasutust, kuid välja võib tuua rea takistusi. Peamiste probleemidena kerkivad esile vananenud sisseseade ja arvutite aeglus, internetiühenduse aeglus ja vajaliku tarkvara puudumine. Töisel eesmärgil kasutamist takistab ka arvutitöökohal telefonikõnede tegemise võimaluse puudumine enamikus AIPides ja sobimatus töökeskkonnana tingituna privaatsuse puudumisest ja teiste kasutajate tegevusest (nt koolilapsed).

Võtmeküsimuseks kaugtööpotentsiaali seisukohast võib aga pidada seda, milliseks kujuneb internetipunkti roll, arvestades isiklike arvutite ja internetiühenduste üha suuremat levikut. Paljud vastajad tõid seda trendi välja kui tegurit, mis on kaasa toonud internetipunkti kasutuse pideva vähenemise. Internetipunktide töise kasutuse perspektiiv sõltub sellest, millist lisaväärtust internetipunkt suudab pakkuda võrreldes kodus töötamisega kas lisateenuste (nt printer, koopiamasin, skänner) või parema töökeskkonna näol. Kuigi ülal kirjeldatud probleemid seoses arvutite ja tarkvaraga on lahendatavad arvutipargi uuendamise ja tarkvara soetamise läbi, ei piisa sellest kaugtöö potentsiaali ärakasutamiseks. Oluline osa potentsiaalsetest kaugtöötajatest on tänapäeval sülearvutikasutajad, kelle jaoks on relevantsed pigem muud aspektid nagu töökeskkonnana sobilik ruum ning kvaliteetsed lisateenused.

Uuring valmis Eesti Kaugtöö Ühingu tellimusel.