Tellija: Rahandusministeerium
Periood: 2017
Riigihangete põhieesmärk on osta tooteid ja teenuseid võimalikult soodsalt ning nii see peaks olema ka tulevikus. Samas saab riigihangetel olla kaasuvaid eesmärke, mida praegu teadvustatakse vähe.
Riigihangete näol on tegemist paljulubava instrumendiga – riigihangete kaudu liikus 2016. aastal ca 2 mld eurot ja lepinguid sõlmiti 3541 pakkujaga. Kui pakkumuste hindamisel eelistaks hankija võrdsete pakkumiste korral seda, kes lubab võtta tööle muuhulgas ka vähenenud töövõimega inimesi või pikaajaliselt töötuid, siis lisaks hanke otsesele esemele on võimalik luua ka täiendavat sotsiaalset väärtust.
Analüüsi fookuses oligi riskirühmade hõive edendamise võimalikkus riigihangete kaudu. Riskirühmadena määratletakse sellised grupid, kelle tööturu väljavaated on halvemad kui teistel. Need on vähenenud töövõimega, noored, eesti keelt mitte kõnelevad inimesed jt.
Teiste riikide kogemus näitab, et riskirühmade hõivet küll kasutatakse riigihanke tingimusena, kuid ka mujal ei ole see veel väga levinud praktika. Riskirühmade hõive edendamine riigihangete kaudu eeldab mõttemalli muutust – seni, kuni riigihanke fookus on ainult võimalikult madalal maksumusel, on kaasuvat sotsiaalset väärtust pea võimatu edendada. Teiste riikide kogemuse põhjal on sotsiaalse väärtuse edendamiseks vajalik koostöö ja info jagamine erinevate institutsioonide vahel – isegi kui mõni hankija soovib riskirühma töötajate hõivamise eest riigihankes lisapunkte anda, oleks tal vaja infot selle kohta, mille eest ja kuidas täpsemalt on mõistlik lisapunkte anda.
Abi oleks vaja ka pakkujatel, sest näiteks vähenenud töövõimega inimeste edukaks integreerimiseks oma töökollektiivi ei piisa ainult heast tahtest, vaid vaja on konkreetsemaid juhiseid ja asjalikku nõu, kuidas seda teha.
Riskirühmade hõive edendamine on riigihangete kaudu võimalik, aga seda tuleb teha kooskõlas regulatsioonidega. See tähendab, et kõikidel pakkujatel (sh välismaistel) peavad olema võrdsed võimalused pakkumist esitada, riskirühmad peavad olema selgelt piiritletud ja hõive edendamisele antud kaal pakkumuste hindamisel peab olema proportsionaalne hanke esemega. Samuti peab olema võimalik kontrollida, kas hanketingimused on pakkumustes täidetud ning lepingu täitmisel oleks mõistlik kontrollida pakkumuses lubatud tingimuste täitmist.
Eesti hankijad ei ole täna veel varmad hangete hindamiskriteeriume laiendama, aga see võiks tulevikus muutuda. Analüüs ja praktilised juhised sotsiaalse väärtuse integreerimiseks riigihangetesse aitavad aru saada, miks ja kuidas seda praktikas teha.
Uuring valmis koostöös ADVOKAADIBÜROOGA NOVE.
Materjalid valmisid Riigikantselei tellimusel ja rahastati Euroopa Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetmest “Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.