PUUETEGA LASTEGA PEREDE TOIMETULEKU JA VAJADUSTE UURING

Tellija: Sotsiaalministeerium

Periood: 2017

Ametlikult määratud puudega lapsi on Eestis ligi 13 000 ja puudega laste arv on viimase kümne aasta jooksul ligikaudu kahekordistunud. Puudega laste arvu kasv tuleneb raske ja keskmise puudega laste arvelt, sügava puudega laste arv ei ole märkimisväärselt muutunud. Nii suur puudega laste arvu kasv tingib surve puudega laste sotsiaalkaitse süsteemile ning seeläbi võib mõjutada ka perede toimetulekut.

Uuringus kaardistatakse laialt puudega lastega perede profiil, nende hoolduskoormus ja abi vajadus, teenuste vajadus ja kättesaadavus, majanduslik toimetulek ning ligipääs teabele 2017. aasta sügisel. Uuring võimaldab teha üldisi järeldusi puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste kohta nagu näiteks:

  • Ligi pooled puudega lastest vajavad abivahendeid. Üldjuhul vajatavaid abivahendeid ka kasutatakse ja need vastavad vajadustele. Siiski on ka lapsi, kes vajatavat abivahendit üldse ei kasuta või kasutab abivahendit, mis ei vasta tema vajadustele
  • Pea kõik puudega lapsed vajavad mingeid sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste kättesaadavaus on aga piiratud ja piisavalt on teenuseid saanud kasutada vähem kui pooled neist, kellel teenuseid on vaja olnud. Eriti kriitiline on olukord sotsiaaltranspordi, lapsehoiuteenuse ja tugiisiku teenusega, mida pole saanud üldse kasutada ligikaudu pooled neist, kellel teenust on vaja olnud.
  • Puudega lapsed on lülitatud haridussüsteemi ja kõrvalejääjaid on vähe, kuid paljud lapsed ei ole kaasatud tavakooli tavaklassidesse. Koolides ja lasteaedades on levinumaid probleemid puudega laste jaoks seotud rehabilitatsiooniteenuste saamisega koolis koha peal. Koolis on samavõrra levinud probleemideks ka õpetajate, kaasõpilaste ja teiste vanemate suhtumine ja ka õpetajate oskused ja teadmised puudega lapse õpetamisel.
  • Puudega lapsega kaasnevad peredele täiendavad kulutused, mis sageli ei ole puudega lastele suunatud toetustega kaetud. Puudega lastega perede hinnang enda majanduslikule toimetulekule on halvem, kui Eesti lastega peredel keskmiselt.
  • Teravalt on tuntav probleem informatsiooni kättesaadavusega puudega laste teenuste, toetuste ja abi kohta. Informatsioon on killustatud erinevate asutuste ja valitsemise tasandite vahel.

Uuring valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja rahastati Euroopa Sotsiaalfondi toetuse rahastamise tingimustest “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused”. Uuringu küsitlustöö viis läbi Turu-Uuringute AS.