Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ühendameti loomise analüüs

Haridus- ja Teadusministeeriumi kanda on väga vastutusrikas ülesanne – hoolitseda selle eest, et lastel oleks võimalik omandada haridus, mis aitab neid elus edukalt hakkama saada. Tegemist on keerulise ülesandega ning selle täitmisse panustavad lisaks ministeeriumile paljud asutused nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. 2018. aasta suvel hakati kaaluma riigi tasandil HTMi poliitika rakendamisega tegelevate asutuste konsolideerimist nii, et poliitika rakendamine oleks sidusam ja ministeeriumil kuluks vähem aega asutuste vahelise koostöö koordineerimiseks.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2019

Elukestva õppe strateegia vahehindamine

Elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) näol on tegemist riigi keskse haridusstrateegiaga, milles on paika pandud valdkonna olulisemad eesmärgid ja prioriteedid perioodil 2014-2020. Strateegia vahehindamise eesmärgiks oli sõltumatu eksperthinnangu andmine, mil määral EÕSi programmid ja meetmed ning struktuurfondidest kaasrahastatavad tegevused aitavad saavutada strateegias ja rakenduskavas püstitatud eesmärke ning koostada ettepanekud ja poliitikasoovitused haridussüsteemi arengu suunamiseks ka peale strateegia ja ÜKP-fondide rakenduskava raamperioodi lõppu, pakkudes sisendit järgmise tsükli strateegiale.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2018-2019

Rahulolu kutsehariduse praktikakorralduse ja õpipoisiõppega

Uuringus hinnatakse organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu, panust töökohapõhisesse õppesse ja praktikakorraldusse kutsehariduses ning tuuakse välja probleemkohad ja parimad kogemused. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe näol on tegemist tasemeõppe vormiga, mille puhul õpe töökohal meistrite juhendamisel moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust. Praktika on tasemeõppe osa, mille ajal õpilane omandab ja täiendab erialaseid teadmisi ja oskusi praktilise kogemusega töökeskkonnas.

Tellija:

SA Innove

Periood:

2018

Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus

Eestis elab ligi 300 000 eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanut. Neist pooltel on aktiivne eesti keele oskus, st nad saavad eesti keelest aru ning oskavad selles rääkida ja kirjutada. Ülejäänud poolte keeleoskus on väiksem ja selle paranemiseks peaksid inimesed juurde õppima. Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal on suurenenenud, kasvades ligikaudu 1 protsendipunkti võrra aastas.

Tellija:

Kultuuriminsteerium, Sotsiaalministeerium

Periood:

2017-2018

Õppekeel Eesti kõrghariduses

Eesti kõrghariduse viimase aastakümne prioriteet on olnud rahvusvahelistumine, mis on suurendanud ingliskeelse õppe osakaalu ülikoolides. Samal ajal on väikeriigi seisukohalt kriitilise tähtsusega säilitada ja edendada kvaliteetset emakeelset õpet.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2018

IKT erialade tudengite töötamine

Analüüsiti IKT-tudengite töötamist ja nominaalajaga lõpetamist Eesti Hariduse Infosüsteemi ning Maksu- ja Tolliameti ühendatud andmetel, kasutades Cybernetica AS turvalise ühisarvutuse tarkvara Sharemind.

Tellija:

Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit

Periood:

2013-2015

Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses

Õpingute katkestamine on aktuaalne teema nii Eestis kui mujal maailmas – pooleli jäänud haridus vähendab katkestaja konkurentsivõimet tööturul ja on kulukas ka riigile tervikuna. Infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õpe ei ole siinkohal erandiks – viis aastat tagasi IKT bakalaureuseõppesse sisse astunutest oli 2015. aastaks õpingud katkestanud pea 60%. Seetõttu on vajalik teada, mis põhjustel õppurid õpingud katkestavad ning kas on võimalik midagi ette võtta selleks, et õpingute katkestamist oleks vähem.

Tellija:

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Periood:

2015

Eesti madalate ja kõrgete oskustega elanikkond ja nende tööturul osalemine, sotsiaalne toimetulek ja tervis

Sotsiaalvaldkonna analüüsid kipuvad tihti jääma nö keskmistepõhiseks, milline on aga mahajääjate ja tippude olukord? Käesolevas analüüsis vaadatakse OECD Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) alusel, milline on erinevate infotöötlusoskuste tasemetega inimeste olukord Eesti ühiskonnas.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2015

Infotöötlusoskuste kasulikkus tööturul

Infotöötlusoskustel on tänapäeva ühiskonnas hakkamasaamiseks kriitiline roll. Millist rolli mängivad baasoskused aga tööturul? Just seda püüdsime leida analüüsides PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmeid.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2014

Elukestva õppe finantseerimise praktikate ülevaade

Elukestvas õppes osalemise üheks oluliseks takistuseks on õppimisega seotud otsesed ja kaudsed rahalised kulud. Antud ülevaate eesmärk oli võrrelda riiklikke toetusmeetmeid nende takistuste ületamiseks. Selleks koostati toetusmeetmete tüpoloogia ning viidi läbi küsitlus erinevate riikide kogemuse kaardistamiseks. Ülevaate tulemusena koostati tabelid, mis võimaldavad võrrelda sarnaste meetmete rakendamisega seotud eripärasid. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013