Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus

Eestis elab ligi 300 000 eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanut. Neist pooltel on aktiivne eesti keele oskus, st nad saavad eesti keelest aru ning oskavad selles rääkida ja kirjutada. Ülejäänud poolte keeleoskus on väiksem ja selle paranemiseks peaksid inimesed juurde õppima. Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal on suurenenenud, kasvades ligikaudu 1 protsendipunkti võrra aastas.

Tellija:

Kultuuriminsteerium, Sotsiaalministeerium

Periood:

2017-2018

Õppekeel Eesti kõrghariduses

Eesti kõrghariduse viimase aastakümne prioriteet on olnud rahvusvahelistumine, mis on suurendanud ingliskeelse õppe osakaalu ülikoolides. Samal ajal on väikeriigi seisukohalt kriitilise tähtsusega säilitada ja edendada kvaliteetset emakeelset õpet.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2018

IKT erialade tudengite töötamine

Analüüsiti IKT-tudengite töötamist ja nominaalajaga lõpetamist Eesti Hariduse Infosüsteemi ning Maksu- ja Tolliameti ühendatud andmetel, kasutades Cybernetica AS turvalise ühisarvutuse tarkvara Sharemind.

Tellija:

Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit

Periood:

2013-2015

Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses

Õpingute katkestamine on aktuaalne teema nii Eestis kui mujal maailmas – pooleli jäänud haridus vähendab katkestaja konkurentsivõimet tööturul ja on kulukas ka riigile tervikuna. Infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õpe ei ole siinkohal erandiks – viis aastat tagasi IKT bakalaureuseõppesse sisse astunutest oli 2015. aastaks õpingud katkestanud pea 60%. Seetõttu on vajalik teada, mis põhjustel õppurid õpingud katkestavad ning kas on võimalik midagi ette võtta selleks, et õpingute katkestamist oleks vähem.

Tellija:

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Periood:

2015

Eesti madalate ja kõrgete oskustega elanikkond ja nende tööturul osalemine, sotsiaalne toimetulek ja tervis

Sotsiaalvaldkonna analüüsid kipuvad tihti jääma nö keskmistepõhiseks, milline on aga mahajääjate ja tippude olukord? Käesolevas analüüsis vaadatakse OECD Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) alusel, milline on erinevate infotöötlusoskuste tasemetega inimeste olukord Eesti ühiskonnas.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2015

Infotöötlusoskuste kasulikkus tööturul

Infotöötlusoskustel on tänapäeva ühiskonnas hakkamasaamiseks kriitiline roll. Millist rolli mängivad baasoskused aga tööturul? Just seda püüdsime leida analüüsides PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmeid.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2014

Elukestva õppe finantseerimise praktikate ülevaade

Elukestvas õppes osalemise üheks oluliseks takistuseks on õppimisega seotud otsesed ja kaudsed rahalised kulud. Antud ülevaate eesmärk oli võrrelda riiklikke toetusmeetmeid nende takistuste ületamiseks. Selleks koostati toetusmeetmete tüpoloogia ning viidi läbi küsitlus erinevate riikide kogemuse kaardistamiseks. Ülevaate tulemusena koostati tabelid, mis võimaldavad võrrelda sarnaste meetmete rakendamisega seotud eripärasid. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, seda rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida erialase hariduseta inimeste enesetäiendamist – Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna peetakse pidevat enesetäiendamist väga oluliseks, sest vaid pidev enesetäiendamine saab tagada toimetuleku pidevalt muutuvas maailmas. Uuringu sihtgrupiks olid erialase hariduseta inimesed, kes grupi keskmisena tegelevad iseseisva enesetäiendamisega oluliselt vähem kui inimesed, kellel on erialane haridus.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2012

Üldkeskhariduse lõpetajad tööturul aastatel 2001-2010

Ajakirjanduses leiavad igal aastal kajastamist riigieksamite tulemuste baasil koostatud koolide edetabelid, kuid kas need koolid, kus saadakse paremaid riigieksamite tulemusi paiknevad tipus ka mõne teise mõõdiku järgi? Käesoleva raporti eesmärgiks oli anda ülevaade üldkeskhariduse lõpetanute palgasissetulekutest kümne aasta jooksul peale lõpetamist ning hinnata erinevusi, mis on seletatavad koolide karakteristikutega nagu õppekeel, asukoht, keskmine riigieksami hinne. Andmestikuna kasutati Eesti Maksu ja Tolliameti ning Eesti Hariduse Infosüsteemi ühendatud andmeid.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2012

Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis

Uuringu eesmärgiks oli hinnata õpingute katkestamisest tulenevaid kulusid inimesele ja ühiskonnale tervikuna, kirjeldada õpingute katkestamise vähendamise võimalusi. Õpingute katkestamise all mõistetakse keskhariduse või sellele vastava haridustaseme mitteomandamist.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2011