Tellija: Sotsiaalministeerium
Periood: 2025–2026
Uuringus hinnatakse 2023. a jõustunud hooldereformi tulemusi, keskendudes ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahalisele ja füüsilisele kättesaadavusele, teenuse kvaliteedi eeldustele, kohalike omavalitsuste rahastamisele ning kodus elamist toetavate teenuste arengule. Analüüs hõlmab aastaid 2021–2025 ning selle põhjal koostati soovitused pikaajalise hoolduse süsteemi edasiarendamiseks.
Uuring näitab, et hooldereform parandas üldhooldusteenuse rahalist kättesaadavust ning vähendas teenusesaajate ja nende lähedaste osa teenuse kogukuludes. Nende kanda jääv osakaal kuludest vähenes 78%-lt 2021. aastal 53%-ni 2025. aastal. Reformijärgselt kattis teenusesaajate keskmine pension keskmiselt nende tasuda jääva osa, kuid inimeste vahel olid suured erinevused ning ligi veerand oli neid, kelle pension ei katnud nende kanda jäänud kulusid.
Reformi järel suurenes ÜHT kasutamine ja teenuskohtade arv ning paranes vastavus hoolduspersonali arvu nõuetele. Samal ajal kasvasid kiiresti teenuse kogukulud ja KOV-ide rahastamis- ja halduskoormus. Kodus elamist toetavate teenuste piisavat arengut reform kaasa ei toonud.
Uuringu tulemuste põhjal vajab pikaajalise hoolduse süsteem terviklikumat arendamist. Soovitame lihtsustada üldhooldusteenuse toetussüsteemi, arendada kodus ja kogukonnas elamist toetavaid teenuseid võrdväärselt üldhooldusteenusega. Rahvastiku vananemise tõttu suureneb tulevikus nii hooldusteenuste kui ka nende rahastamise vajadus.