Euroopa Liidu liikmesriigid püüavad ikka teineteiselt õppida ja seekord oli teadmiste jagajaks Eesti, rääkides uuenenud protseduuridest kvalifitseeritud tööjõu värbamisel. Üheks olulisemaks nendest oli nn palgakriteeriumi sissetoomine, mille abil hakati kontrollima seda, kas inimene on kõrge tootlikkusega või mitte tuginedes muuhulgas sellele, kas tööandja on nõus talle maksma kõrget palka või mitte. Ehk siis palk on tootlikkuse peegel.
Meie ülesandeks oli Eesti raporti koostamine ja süsteemile eksperthinnangu andmine. Kuigi palgakriteerium on iseenesest väga loogiline instrument võiks protseduuride muutmise osas välja tuua ka mõningat kriitikat. Vast kõige olulisemaks on see, et palgakriteeriumi tulekuga ei muutunud taotlemise protsess mitte lihtsamaks, vaid teatus mõttes tuli kontrollkriteeriume isegi juurde – lisaks dokumentidele hariduse ja eelneva töökogemuse kohta kontrollitakse nüüd lisas veel ka palgataset, mida tööandja töötajale maksab.
Palgakriteeriumi rakendamise esmaseks eesmärgiks oli aga bürokraatia leevendamine. Seega jäi see eesmärk reaaluses saavutamata. Sellegi poolest tuleb tunnistada, et menetlustähtajad muutusid lühemaks, ehk Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kiirendas oma sisemisi protseduure.
Diskussioonipaber ja arutelud valmisid vastastikkuse õppimise programmi (Mutal Learning Programme) raames.
Raporti tellijaks oli Suurbritannia konsultatsioonifirma GHK.