Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Periood: 2012
Ajakirjanduses leiavad igal aastal kajastamist riigieksamite tulemuste baasil koostatud koolide edetabelid, kuid kas need koolid, kus saadakse paremaid riigieksamite tulemusi paiknevad tipus ka mõne teise mõõdiku järgi? Käesoleva raporti eesmärgiks oli anda ülevaade üldkeskhariduse lõpetanute palgasissetulekutest kümne aasta jooksul peale lõpetamist ning hinnata erinevusi, mis on seletatavad koolide karakteristikutega nagu õppekeel, asukoht, keskmine riigieksami hinne. Andmestikuna kasutati Eesti Maksu ja Tolliameti ning Eesti Hariduse Infosüsteemi ühendatud andmeid.
On selgelt näha majandusbuumi ja kriisi mõju. Tööturule sisenejad on majandustsükli suhtes eriti tundlikud. Kiire majanduskasvu ajal sisenejatel läheb meie ühiskonnas hästi – aastatel 2000-2001 lõpetanutel, kelle esimesed ülikoolijärgsed tööaastad sattusid majandusbuumi aega, ületab keskmine aastane palgasissetulek Eesti keskmist aastal 2010 juba rohkem kui 30% võrra.
Nähtav on ka 12-17% sooline sissetulekulõhet (hinnatuna võrreldavuse tagamiseks nende andmetelt, kes lastetoetust ei saa). Eestis keskmiselt on palgalõheks hinnatud ca 30% ja kui me lastetoetustega naised arvesse võtame, on palgavahe ka a meie andmetel samast suurusjärgust.
Eesti- ja vene õppekeelega koolide õpilaste palgasissetuleku erinevus on 17-23%, seda peale koolide asukoha erinevustega arvestamist. Kogu elanikkonna osas on etniliseks palgaerinevuseks hinnatud umbes 15%. Vene õppekeelega koolide lõpetajatel on ka selgelt kõrgem töötuse määr.
Kooli keskmise riigieksamitulemuse (iga lõpetaja kolme parima tulemuse keskmine) ja lõpetanute palga vaheline seos on selline, et 10 punkti parem keskmine riigieksami tulemus annab 5-10% kõrgema keskmise sissetuleku. Andmed viitavad, nagu võiks vene õppekeelega koolides olla palgapreemia isegi veidi kõrgem.
Inimestel, kes lõpetanud kooli, mis kuulub keskmise riigieksamitulemuse poolest ülemise 25% hulka, on ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötu olla, kui neil, kes lõpetanud kooli, mille keskmine riigieksamitulemus alumise 25% hulgas.
Ka kooli suurusel on positiivne seos sissetulekuga (25 lõpetajat rohkem on keskmiselt seotud 3% kõrgema sissetulekuga). Kui me arvestame riigieksami tulemustega, siis see seos kaob, mis on ka loogiline – kooli suurus iseenesest ei tohiks olulist mõju omada, igasugune seos saab peamiselt tekkida tänu parematele õppetulemustele. Kas paremad riigieksamitulemused on tingitud kooli suurusest või on suuremad koolid võimelised enesele ligi tõmbama paremaid õpilasi, ei ole siinsete andmete alusel võimalik ütelda. Lisadena on esitatud ka konkreetsete koolide lõpetajate sissetulekute omavaheline suhe.
Uuring valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel.