Sten leidis paar päeva tagasi New York Timesist huvitava loo, mille kõrval oleval joonisel oli kenasti ära toodud S&P 500 aktsiaindeksi tootlused erinevate sisenemis- ja väljumisaegade ning positsiooni pikkuste lõikes. Aegrida on päris muljetavaldava pikkusega (alates 1920. aastatest) ja ka joonis ise pakub mõtlemisainet – kui arvestada hinnatõusu ja maksudega, siis on 20 aastase perioodiga investeeringute mediaantootlus olnud küllaltki tagasihoidlik (4,1%). Kes soovib artikliga täpsemalt tutvuda, leiab selle siit:
Seda artiklit lugedes tulid meelde vanad head ajad, mil me ülikoolis oma raha Maapanga aktsiatesse investeerides rikastuda püüdsime. Siis oli TALSE pea igapäevane jututeema – kui TALSE tõusis, siis oli hästi, kui langes siis halvasti. TALSEst on tänaseks saanud ajalugu, aga Eesti aktsiaturul kaubeldakse aktsiatega ikka ja ka indeks, mille pealt turu tootlust arvutada, on olemas. Seega otsustasime teha sarnase joonise ka OMX Tallinn (ja tema eelkäija TALSE) kohta.
Tehniliselt poolelt – oleme arvestatud inflatsiooni mõjuga (tarbijahinnaindeks), samuti investeeringu realiseerimise hetkel kehtinud tulumaksuga. Tulumäärade arvutamisel kasutatakse indeksi väärtuse aasta keskmiseid näitajaid.
Sten leidis paar päeva tagasi New York Timesist huvitava loo, mille kõrval oleval joonisel oli kenasti ära toodud S&P 500 aktsiaindeksi tootlused erinevate sisenemis- ja väljumisaegade ning positsiooni pikkuste lõikes. Aegrida on päris muljetavaldava pikkusega (alates 1920. aastatest) ja ka joonis ise pakub mõtlemisainet – kui arvestada hinnatõusu ja maksudega, siis on 20 aastase perioodiga investeeringute mediaantootlus olnud küllaltki tagasihoidlik (4,1%). Kes soovib artikliga täpsemalt tutvuda, leiab selle siit:
Seda artiklit lugedes tulid meelde vanad head ajad, mil me ülikoolis oma raha Maapanga aktsiatesse investeerides rikastuda püüdsime. Siis oli TALSE pea igapäevane jututeema – kui TALSE tõusis, siis oli hästi, kui langes siis halvasti. TALSEst on tänaseks saanud ajalugu, aga Eesti aktsiaturul kaubeldakse aktsiatega ikka ja ka indeks, mille pealt turu tootlust arvutada, on olemas. Seega otsustasime teha sarnase joonise ka OMX Tallinn (ja tema eelkäija TALSE) kohta.
Tehniliselt poolelt – oleme arvestatud inflatsiooni mõjuga (tarbijahinnaindeks), samuti investeeringu realiseerimise hetkel kehtinud tulumaksuga. Tulumäärade arvutamisel kasutatakse indeksi väärtuse aasta keskmiseid näitajaid.
Joonist tuleks lugeda sedasi, et ridades on investeeringu alustamise ning tulpades realiseerimise aasta. Näiteks – kui keegi investeeris 1997 aastal ning väljus turult aastal 2005, siis oli tema investeeringu tootlus 3,5% aastas.
Nagu näha, et ole pikaajaliste positsioonide tootlused ka Eestis midagi roosilist. Kaks olulisemat mõõnakohta (1998 – 1999 ning 2008-2009) teevad tulumääradega ikka päris laastavat tööd. 1997. aastal alustatud ja 2010 realiseeritud investeeringu aastakeskmine tulusus on 0.1%. Kes sisenesid 2000 alguses, nendel on veidi rohkem õnne olnud, kuid pärast seda kärbib tulumäärasid juba teine kriis. Samas on meil ka perioode, kus 5 aasta keskmised tootlused on 28%.
Nii et NYTimesti artikli pealkiri on tõesti õige – investeerimise puhul on kõige olulisem see, millal sa alustad ja millal lõpetad. Iseasi on see, kas see mõttetera ka kedagi rikkaks teeb 
Lõpetuseks suur tänu Nasdaq OMX Tallinn inimestele, kes ajaloolised andmed meile kättesaadavaks tegid.