Eelmises postituses panime ritta erinevate gümnaasiumite lõpetajate ülikooli riigieelarvelisele kohale sissesaamise tõenäosused. Arutelude käigus aga vaatasime, et lisaks gümnaasiumilõpetajate käekäigule oleks oluline arvesse võtta ka seda, milline protsent gümnaasiumitesse sisseastunustest üldse lõpetamiseni jõuavad — kooliti võivad nominaalajaga lõpetajate suhtarvud olla küllaltki erinevad. Et seda arvesse võtta, siis tegime ka pingerea selle kohta, milline protsent gümnaasiumisse sisseastunutest jõuab hiljem avalik-õiguslikku ülikooli tasuta kohale.
Tehniline märkus arvutuskäigu kohta – gümnaasiumi lõpetamise tõenäosus on korrutatud ülikooli RKT kohale edasi õppima minemise tõenäosusega. Ainsaks muudatuseks andmestikus on see, et kooli vahetajad on arvestusest välja jäetud (kui 100 sisseastujast 25 ei lõpetanud nominaalajaga ja 25 läks teise kooli, siis meie arvestuses ei ole nominaalajaga lõpetamise tõenäosus mitte 50/100 , ehk 50%, vaid 50/75, ehk 1/3).
Eelmises postituses panime ritta erinevate gümnaasiumite lõpetajate ülikooli riigieelarvelisele kohale sissesaamise tõenäosused. Arutelude käigus aga vaatasime, et lisaks gümnaasiumilõpetajate käekäigule oleks oluline arvesse võtta ka seda, milline protsent gümnaasiumitesse sisseastunustest üldse lõpetamiseni jõuavad — kooliti võivad nominaalajaga lõpetajate suhtarvud olla küllaltki erinevad. Et seda arvesse võtta, siis tegime ka pingerea selle kohta, milline protsent gümnaasiumisse sisseastunutest jõuab hiljem avalik-õiguslikku ülikooli tasuta kohale.
Tehniline märkus arvutuskäigu kohta – gümnaasiumi lõpetamise tõenäosus on korrutatud ülikooli RKT kohale edasi õppima minemise tõenäosusega. Ainsaks muudatuseks andmestikus on see, et kooli vahetajad on arvestusest välja jäetud (kui 100 sisseastujast 25 ei lõpetanud nominaalajaga ja 25 läks teise kooli, siis meie arvestuses ei ole nominaalajaga lõpetamise tõenäosus mitte 50/100 , ehk 50%, vaid 50/75, ehk 1/3).
Joonis 1. Gümnaasiumisse sisseastuja tõenäosus minna ülikooli tasuta kohale õppima