Mar 4

Psühhosotsiaalsete riskide levik Eestis

Veidi vähem kui pooled Eesti elanikud veedavad olulise osa oma päevast töökohal ning seal valitsevatel tingimustel on mõju meie tervisele. Tööohutusest ja töötervishoiust rääkides keskendutakse liiga sageli käega katsutavale jättes meid ümbritseva põhjendamatult tähelepanuta. Uuringu eesmärgiks oligi hinnata psühhosotsiaalsete riskide levikut Eestis.

Uuringu läbiviimisel tugineti rahvusvaheliselt kasutatavale küsimustikule, mis lubab (teatud mööndustega) võrrelda Eesti töökeskkonda teiste riikidega ning annab juhtimiskonsultantide ning ettevõtete käsutusse tänapäevased vahendid motiveeriva töökeskkonna kujundamiseks.

Peamised tulemused olid järgmised:

• Meie elu on stressirohke – nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest. Erinevate tööelu kirjeldavate tegurite ja tööstressi vahelisi seosed vaadates selgub, et juhil ja juhtimisel on mõju tööstressile — näitajad nagu usaldus juhtkonna vastu, õiglus ja ausus organisatsioonis, tugi ülemuselt ja tunnustus mõjutavad töötajate stressitaset.

• Seksuaalne ahistamine on levinum kui Taanis – ligi 5% Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on nad saanud töökohal ebasoovitava seksuaalse tähelepanu osaliseks. Taanis oli vastav näitaja 2,9% . Peamisteks ahistajateks on kolleegid ja kliendid.

• Kiusamine töökohal – ligi 10% Eesti töötajatest ütles, et viimase 12 kuu jooksul on neid töökohal kiusatud. Taanis oli vastav näitaja 8,3%. Peamiste kiusajatena nähakse ülemusi.

• Me pole nii suured individualistid, kui arvame – tulemused ei kinnita mõningaid levinud arusaamu meie organisatsioonide sisekliima kohta. Võrreldes Taani uuringu tulemustega leiavad Eesti töötajad, et neil on rohkem võimalust saada tuge nii kaastöötajatelt kui otsestelt juhtidelt. Töötajatevahelise usalduse ja kollegiaalsuse näitajad on seega rohkem sarnased teineteist toetava ja teistega arvestava ühiskonna omadega kui meil valdavalt arvatakse.

• Eesti töötajal on töö korraldusliku poole osas vähe sõnaõigust – võrreldes taanlastega on töötajate otsustusõigus oma tööülesannete või kaastöötajate valiku osas tagasihoidlikum. Sama mündi teise poolena on Eestis rollide jaotus töökohtadel oluliselt selgem kui Taanis, seega – Eesti töötajale öeldakse suhteliselt täpselt, mida ta tegema peab ja isemõtlemiseks palju ruumi ei ole.

• Ametiala, lepingutüüp ja tööaja korraldus mõjutavad stressi hinnanguid marginaalselt – tavakäibes leiame sageli seisukohti, et juhtide elu on oluliselt stressivabam kui lihttöötajate oma. Meie uuring seda ei kinnita – lihttöötaja, tippspetsialisti ja juhi hinnangud stressitaseme kohta ei erine olulisel määral. Olulisel määral ei mõjuta stressi ka see, millist tüüpi lepingu alusel inimene töötab.

Uuring valmis Tööinspektsiooni tellimusel koostöös Turu-uuringute AS-iga.

Vaata raportit

Vaata ettekannet