HIV kulud riigile


Eestis on Euroopa Liidu riikidest kõrgeim HI-viiruse levimus. 2015. aastal oli meil 20,5 uut juhtu 100 000 inimese kohta, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) definitsiooni kohaselt on tegemist epideemiaga. HIV epideemia on Eesti riigile märkimisväärne koormus, sest tegemist on nakkushaigusega, mida ei ole praegu võimalik välja ravida. Ravi puudumisel nakatunu tervis halveneb töövõimetuseni ning lõppeb surmaga keskmiselt 10 aasta jooksul nakatumisest. Seega tekivad iga nakatunuga seoses riigile kulud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste näol ning jäävad ära tulud maksude näol. Lisaks tekib riigile kulu ennetustegevustest, millest üheks on ka ARV ravi võimaldamine kõigile HIV-positiivsetele patsientidele – nimelt väheneb nakkuse levitamise tõenäosus efektiivse ARV ravi korral märkimisväärselt.

Hindamaks HIV epideemia kulusid Eesti riigile, tehti päringud HIV-positiivsete ja muu elanikkonna kulude andmete kohta Sotsiaalkindlustusametisse, Eesti Haigekassasse, Eesti Maksu- ja Tolliametisse ning ARV ravi kulude kohta Sotsiaalministeeriumisse. Registrite andmete põhjal arvutati HIV-positiivsete inimeste ja võrdlusgrupi keskmine kulu ja tulu, mida nad toovad riigieelarvele. Kuna HIV-positiivsete puhul oli teada ka ravi saamise staatus, siis oli võimalik võrrelda kulusid ka ARV ravi saajate ja mittesaajate vahel.

HIV positiivsete inimeste tõttu tekkiv kulu riigieelarvele suur ning see on suurem ARV ravil olijatel võrrelduna nende HIV positiivsetega, kes ei ole ravil. Kuna analüüsiks kasutati 2015. aasta andmeid, mil ravile suunati ainult halvenenud tervisega HIV positiivsed, siis ei näita suuremad kulud mitte ravi eba¬efek-tiivsust, vaid inimeste halvemast tervisest tulenevaid suuremaid kulusid. ARV ravil olijate kulud (v.a ARV ravi kulu) ja tulud on tulevikus tõenäoliselt võrdlusgrupiga sarnasemad, kuna uue ravieeskirja järgi pannakse kõik diagnoositud kohe ravile ja, eriti varase diagnoosimise korral, ei kahjusta viirus organismi sedavõrd, et haigestunu töövõime oluliselt kahaneks.

Andmetest on näha, et HIV epideemia on riigile väga kulukas – ainuüksi ühe keskmise ARV ravi saava HIV-positiivsega seotud aastane kulu on 5479 eurot (teatud mööndustega, kuna osa kulusid on arvesse võtmata). Veelgi enam, kui arvestada veel ka riigipoolset kaotust keskmise terve inimese aastase riigile toodud tulu näol, mis inimese nakatudes kaotatakse (alternatiivkulu), siis ulatub riigile tekkiv aastane kulu 7000 euroni. Kuna tegemist on haigusega, mida ei ole võimalik välja ravida, siis on ravi vajalik elu lõpuni. 27-aastase eluea ja 3%-lise diskontomäära korral oleks see kulu 100 413 eurot. Kuna HIV on nakkushaigus, siis kaasneb sellega veel teiste inimeste nakatamine ning veelgi suurem kulu. Seega on riigi vaatepunktist igal juhul oluline panustada HIVi ennetustegevustesse, sest ühe nakatumise ära hoidmisega välditud potent¬siaalne kulu on väga suur.

Uuringu raport