Jan 20

Tööturukoolituse ja palgatoetuse efektiivsuse hindamine


Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata   Euroopa Sotsiaalfondist toetatava programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013“ raames pakutava palgatoetuse ka koolituse teenuste asjakohasust, tulemuslikkust, jätkusuutlikust ning kus võimalik, ka majanduslikku efektiivsust.

Hindamise läbiviimiseks kombineeriti erinevaid andmeallikaid. Subjektiivsete hinnangute kogumiseks viidi läbi intervjuud tööturukoolituse pakkujate ja palgatoetust saanud ettevõtetega, töötute seas viidi läbi küsitlused (nii meetmes osalenute kui mitteosalenud töötute seas). Teenuste tulemuslikkuse hindamiseks ühendati Töötukassa ning Eesti Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmestik, mille alusel võrreldi meetmes osalenute ja sarnaste karakteristiku­tega meetmes mitteosalenute tööhõive ning töötasu näitajaid.

Palgatoetuse osas olid hinangud positiivsed  nii tõhususe, jätkusuutlikkuse kui majandusliku efektiivsuse osas. Kõige paremini iseloomustab meetme tõhusust ja mõju jätku­suutlikkust meetmes osalenute ja kontrollgrupi hõivemäärade erinevus. Kuus kuud pärast meetmest väljumist on palgatoetuses osalenute tõenäosus olla hõivatud ca 56%-punkti suurem kui kontroll­grupil, samuti selgus, et erinevused hõivemäärades on küll ajas langevad, kuid ka 18 kuud pärast meetme lõppu on palgatoetust saanutel see ikkagi üle 30% kontrollgrupist suurem. Majan­dus­liku efektiiv­­suse arvutused näitavad, et üks palgatoetusesse panustatud euro toodab tagasi 7 eurot, sellest 2,8 eurot on riigi jaoks puhas täiendavate otseste maksude laekumisest tulenev võit. Sellist tulusust võib lugeda väga kõrgeks, osaliselt on need tõenäolsielt tingitud ka selektsiooniprobleemidest, mida ei õnnestunud analüüsi koostamisel täielikult lahendada.
Koolitatute hinnangutes selle kohta, kuidas koolitus mõjutab nende väljavaateid tööturul, on võrd­selt esindatud nii negatiivsed kui positiivsemad seisukohad. Veidi madalam on negatiivsete hinnan­gute osakaal nende seas, kes on läbinud erialase koolituse, võrreldes üldoskuste koolitusel osale­nu­tega. EMTA ja Töötukassa ühendatud andmete analüüs jaanuaris-septembris 2010 koolitatute kohta näitab aga, et tõenäosus olla 6. kuul pärast koolituse algust hõives on koolitatutel 5,8 prot­sendi­­punkti võrra kõrgem kui nendega sarnastel isikutel, kes koolitust ei saanud. Viimati­nime­tatud kooli­tuse puhasmõju hinnang on statistiliselt oluline, mistõttu koolitust võib pidada tulemus­likuks. Kooli­tuse mõju töötasule on aga statistiliselt ebaoluline. Koolituse mõju hõivele on ka jätku­suutlik, jäädes statistiliselt oluliseks ka 12 ja enam kuud pärast koolituse algust.
Analüüs valmis Sotsiaalministeeriumi tellimused, selle valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ja see teostati koostöös Interact Projektid & Koolitus OÜga.