Tellija: Rahandusministeerium
Periood: 2017
Väärtused, mis avalikku teenistust iseloomustavad, on aluseks kogu riigi eetilisele kuvandile ja seeläbi eeskujuks ning referentspunktiks ühiskonnale laiemalt. Seetõttu on vajalik selgepiirilise avaliku teenistuse väärtusruumi määratlemine ning sellest lähtuvate ühiste eetiliste pidepunktide, aga ka konkreetsemate tegutsemis- ja käitumisjuhiste, defineerimine. Avalikku teenistuse eetikat reguleerib Ametniku eetikakoodeks, mis koondab ja kirjeldab peamisi väärtusi ning eetilisi printsiipe, millest ametnik oma töös lähtuma peaks. Lisaks on ellu kutsustud Ametnikueetika nõukogu, mis toetab eetikakoodeksi rakendamist ja nõustab sellega seonduvates küsimustes.
Sisendina eetikakoodeksi arendamisesse ja eetikanõukogu töösse, viis Rakendusuuringute Keskus Centar Rahandusministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses“. Tegemist oli kordusuuringuga, mida on korraldatud alates 2005 aastast ja mille eesmärgiks on avalike teenistujate (nii ametnike kui avaliku sektori töötajate) väärtushoiakute, peamiste igapäevatööga seotud eetiliste konfliktide ja probleemide kaardistamine ning ootuste väljaselgitamine ebaeetilise käitumise ennetamiseks. Käesoleva uuringu andmed koguti veebipõhise küsitlusuuringuga 2017. aastal.
Uuringu tulemustest selgus, et ametniku eetikakoodeksis kokku lepitud ühised tuumväärtused on üldjoontes kooskõlas teenistujate väärtushoiakute ja eetiliste seisukohtadega. Oluliste väärtuste pingerea eesotsas prevaleerivad väärtused nagu seaduslikkus ja ausus, mida peavad väga oluliseks peaaegu kõik teenistujad. Eetikanormide rikkumistest raskeimateks peetakse tegevusi, mis seostuvad avaliku teenuse eest hüvitise vastuvõtmisega või konkreetse huvigrupi või isiku huvides tegutsemisega/eelistamisega. Ajaga on teenistujad oluliselt kriitilisemaks muutunud eelkõige ametistaatusest tulenevate hüvede eraviisilise kasutamise osas.
Samas võib välja tuua ka mitmeid eetilisema avaliku teenistuse ees seisvaid väljakutseid nagu näiteks ametikohtade politiseeritus, otsuste langetamise liigne juhikesksus, ebaeetiline organisatsioonikultuur, personalivoolavus või seaduste ja määruste mitmeti tõlgendatavus. Esmajoones nähakse aga eetilisema avaliku teenistuse eeldusena üldist eetilist käitumist soosivat ja motiveerivat keskkonda, seda nii konkreetsete asutuste, avaliku teenistuse kui ka kogu ühiskonna tasandil.