EUROOPA LIIDU PERIOODI 2014-2020 VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI NING SISEJULGEOLEKUFONDI EESTI PROGRAMMIDE JÄRELHINDAMINE

Tellija: Siseministeerium

Periood: 2024

Euroopa Liidu (EL) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ja EL Sisejulgeolekufondi (ISF) raportid annavad ülevaate perioodi 2014–2020 Eesti programmide järelhindamise tulemustest.

AMIF-i eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühtse varjupaiga- ja rändepoliitika arendamisele ja rakendamisele EL-is, toetades varjupaigataotluste menetlemist ja -taotlejate vastuvõtmist, kolmandate riikide kodanike integratsiooni ja tagasisaatmist.  Perioodil 2014–2020 kasutati fondi tegevuste elluviimisele ühtekokku 18 430 429 eurot. AMIF-ist sai hinnataval eelarveperioodil toetust 28 erinevat organisatsiooni, kokku rahastati 72 projekti.

ISF-i eesmärk on aidata kaasa kõrge turvalisuse taseme tagamisele EL-is, toetades välispiiride kontrolli ja viisade menetlemist, kuritegevuse tõkestamist, julgeolekuriskide juhtimist ja kriisiohjet. Perioodil 2014–2020 oli ISF-i maht 61 724 664 eurot, millele lisandus 2 miljonit eurot fondi tehniliseks toetuseks. Kokku rahastati hinnataval eelarveperioodil ISFB-st (välispiiride ja viisade rahastamisvahend) 52 projekti ja ISFP-st (politseikoostöö rahastamisvahend) 35 projekti.

Fondide rakendamist hinnati järgmiste kriteeriumite lõikes: tulemuslikkus ja mõju; tõhusus; asjakohasus; sidusus; vastastikune täiendavus; EL-i toetuse loodud lisandväärtus; jätkusuutlikkus; halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine.

Projektid aitasid kaasa Eesti ja EL-i turvalisuse, varjupaiga- ja rändepoliitika eesmärkide saavutamisele, parandades menetlusprotsesse, tõstes ametiasutuste ja teenusepakkujate suutlikkust ning suurendades piirikontrolli, kuritegevuse tõkestamise ja integratsiooni tõhusust. Mõlemad fondid toetasid valdkondade arengut, kuid nende mõju hindamine oli keeruline selge sekkumisloogika ja täpselt määratletud mõjunäitajate puudumise tõttu. Kuigi programmid saavutasid enamiku sihtnäitajatest ja aitasid kaasa poliitilistele eesmärkidele, piiras hindamise täpsust välistegurite, nagu COVID-19 kriisi ja Ukraina sõja mõju ning valdkonna tervikuga võrreldes fondide suhteliselt piiratud rahaline maht. Edaspidi tuleks pöörata enam tähelepanu selgemale hindamisraamistikule, keskendudes täpsematele ja tegevustega otseselt seotud näitajatele, et paremini mõõta fondide tegelikku mõju ja tõhusust.