1 Laste arv ja laste arvu prognoos

Lasteaia ja -hoiu kohtade arvu planeerimiseks on vaja hinnangut laste arvu dünaamika kohta tulevikus. Peatüki alguses annamegi Statistikaameti andmetele tugineva ülevaate laste arvust 2020. aastal ja selle dünaamikast võrrelduna 2015. aastaga. Seejärel tutvustame laste arvu prognoosi, mis põhineb viimasel, 2019. aasta Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumil. Järgmiseks, võttes aluseks laste arvu prognoosi ja eeldades, et lasteaia- ja lapsehoiukohtade vajadus (kasutajate ja järjekorras koha ootajate määr) jääb samasuguseks nagu käesolevas uuringus on tuvastatud, prognoosime üldise lasteaia- ja lapsehoiukohtade vajaduse. Eraldi arvutame KOVi lasteaia- ja lapsehoiukohtade vajaduse prognoosid ja üldise prognoosi, kus arvestame vajaduse hulka ka eralasteaia- ja lapsehoiuteenuse kohtade arvud. Lisaks eelkirjeldatule koostame alternatiivse prognoosi olukorraks, kus kohtade vajadus vastab Barcelona strateegia eesmärkidele.

Raportis kirjeldame laste arvu ja prognoose maakondade lõikes, KOVide prognoosid on lisades. Laste arvu hindamisel ja prognoosimisel võrdsustame eelkooliealised 7aastaste ja nooremate lastega. Laste arvu muutust 2020. aastani vaatame võrdluses 2015. aastaga, kuna Statistikaamet on rahvastiku suuruse arvutanud ümber uue haldusjaotuse KOVide järgi kuni aastani 2015.

1.1 Laste arv 2015–2020

Kuni 7aastaseid, lapsi oli 1. jaanuaril 2020. aastal 113 495, mis on 5009, ehk 4,2% võrra vähem kui 2015. aastal (vt tabel 1.1). Laste arvu vähenemine on olnud 5195 lapse võrra väiksem, kui 2015. aasta uuringus prognoositi (Themas et al., 2015). 2015. aasta uuringus prognoositi 2020. aasta eelkooliealiste laste arvuks 108 300 (Themas et al., 2015).

Laste arv on vaatlusalusel perioodil langenud kõigis maakondades. Maakondadest on laste absoluutarv vähenenud kõige enam Harju- ja Ida-Virumaal, protsentuaalselt aga Hiiu-, Ida-Viru- ja Valgamaal. Hiiu-, Ida-Viru- ja Valgamaa laste arv vähenes võrreldes 2015. aastaga üle 10 protsendi. Kõige vähem, alla 2%, langes laste arv Viljandimaal.

Allikad: Statistikaameti veebiandmebaas, tabel RV0240. Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist.

Omavalitsuseti on aga laste arvu muutuse pilt viimasel viiel aastal palju kirjum. KOVide võrdluses ulatub muutus 35%-lisest kasvust Rae vallas 45%-lise languseni Vormsi vallas (vt lisa 1.3). Ka absoluutarvudes kasvas laste arv kõige enam Rae vallas, kus lisandus ligi 900 eelkooliealist last, ja langes enim Tallinnas, kus lapsi on võrreldes 2015. aastaga pea 2500 võrra vähem. Laste arvu muutust omavalitsuseti perioodil 2015–2020 ilmestab valglinnastumine, lastega perede tendents kolida suurlinnu – Tallinna ja Tartut – ümbritsevatesse valdadesse. Hästi on seda suundumust näha, vaadates laste osakaalu elanikkonnast ja selle muutust omavalitsuste kaardil (vt jooniseid 1.8, 1.9). Kui Tallinna ümbritsevates valdades on juba laste osakaal elanikkonnast suhteliselt kõrge (vt joonis lisas 1.8) ning see on viimasel viiel aastal pigem veidi langenud, v.a Rae vald, siis Tartu ümbruse valdadesse valgumise protsess on viimastel aastatel märgatav (vt joonis lisas 1.9).

1.2 Laste arvu prognoos 2020–2030

1.2.1 Prognoos maakonniti

Eelkooliealiste laste arv langeb 2030. aastaks 100 900-ni, mis on 11,1% vähem kui 2020. aastal (vt joonis 1.1 ja tabel 1.1). Peamisi languse põhjuseid on kaks: esiteks domineerivad Eesti rahvastiku demograafilise profiili tõttu sünnitusealiste naiste seas järjest väiksemaarvulised põlvkonnad, kes sündisid kiiresti kahaneva rahvaarvu perioodil 1990-ndatel, ja teiseks on neil naistel sündivuskordaja alla 1 .. Statistikaameti prognoosi järgi on laste arvu langus kiirenev võrreldes viimase viie aastaga, mil laste arv langes 4,2%, ja viimase kümnendiga (2020. aasta vrdl 2010. aastaga), mil laste arv langes 2%.

Joonis 1.1: Eelkooliealiste laste arvu prognoos perioodil 2020–2030

Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist.

Ainus maakond, kus oodatakse laste arvu väikest kasvu, on Harjumaa, kuid ka seal kasvab see vaid 0,13% (vt joonis 1.2). Kõigis ülejäänud maakondades prognoositud laste arv langeb, kuigi Hiiumaal vaid 1%, langus jääb enamikus maakondades 20–30% vahele. Kõige enam langeb laste arv Ida-Viru maakonnas – 35%, ca 30% on languse prognoos ka Järva, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas. Alla 20% jääb langus kolmes maakonnas: 10% Tartumaal, 19% Võru- ja Saaremaal. Laste arvu prognoos KOVide lõikes on peatüki lisas (vt tabel 1.3).

Joonis 1.2: Muutus eelkooliealiste laste arvus 2020 vs 2030 (%)

Allikad: Statistikaameti tabel RV0240. Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist.

1.2.2 Prognoos vanuseti

Vaadates laste arvu prognoosi aastaste vanusrühmade lõikes on selgelt näha sündide arvu vähenemisest tulenevat dünaamikat ja suurema sündide arvuga kohortide liikumist läbi vanusegruppide. Sündide arv (0aastaste laste arv) langeb prognoosi järgi 14000 lapselt 2020. aastal alla 12000 lapse 2030. aastal. 6-7aastased lapsed aastal 2026 ja 2027 on juba praegu sündinud ning nende arvu langus ei teki enne aastat 2025. Kiire langus on aga tulemas lähiaastatel, alates 2023. aastast, sõimeealiste seas ja selle põhjuseks on eelkõige prognoositav väike sündimus (vt joonis 1.3). Joonisel on näidatud 2020. aasta tegelikud laste arvud vanusegruppides ja alates 2021. aastast prognoos. Aastal 2019. koostatud prognoos võib osutuda liialt pessimistlikuks, võrreldes nt 2020. a tegelikku (Statistikaameti tabel RV0240) 0aastaste arvu prognoosituga, on prognoositud arv 310 lapse võrra väiksem. Seega võib loota, et Statistikaameti põhiprognoos on alahindab laste arvu paari protsendi võrra.

Joonis 1.3: Eelkooliealiste laste arvu prognoos perioodil 2020–2030 vanuse lõikes

Allikad: 2020. a tegelik näitaja: Statistikaameti tabel RV0240. Prognoosiaastad 2021-2030: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist.

1.3 Lasteaedade ja -hoidude kohtade vajaduse prognoos

1.3.1 Registri- ja küsitluste andmetel põhinev prognoos

Lapsehoiuasutuste kohtade vajaduse prognoosimisel saame kasutada erinevatest allikatest tuletatud kohtade vajadust 0–7aastaste seas. 1. Registriandmetest saame lasteaedades käivate laste arvu 2019. a 10. novembri seisuga ja lapsehoiuteenusel olevate laste arvu 2019. aastal ning KOVi küsitlusest omavalitsuste esitatud KOVi lasteaeda kohta soovivate laste arvu. Nende põhjal saab lasteaedu ja lapsehoide kasutavate ja KOVi lasteaeda kohta soovivate laste osakaalu 0–7aastastest. Siin tuleb küll meeles pidada kahte piirangut, mille tõttu need osakaalud pole päris täpsed: 1) kõik omavalitsused ei esitanud KOVi lasteaias kohta ootavate laste arvu (sellekohane info on puudu 19 KOVil, kelle 0–7aastaste laste arv kokku moodustab 15,1% Eesti lastest selles vanusgrupis) ja 2) osa lapsi, kes ootavad kohta KOVi lasteaeda, võivad samal ajal olla kas eralasteaias või lapsehoiuteenusel ja seega kajastuda arvestuses topelt. 2. Kohtade vajaduse saab tuletada lapsevanemate küsitluse põhjal, liites laste osakaalu, kes kasutasid lasteaeda või lapsehoidu 2020. a, ning nende laste osakaalu, kes ei käi lasteaias või -hoius, sest pole saanud sinna kohta. Eri andmeallikatel põhinevad kohtade vajaduse prognoosid on toodud tabelis (vt tabel 1.2). Nii registriandmete, KOVi küsitluse kui ka lapsevanemate küsitluse tulemuste põhjal arvutatud lasteaia- ja hoiukohtade vajadused on suhteliselt sarnased, kuid vajaduse kogusumma on lapsevanemate küsitluse baasil arvutatud vajaduse prognoosis 1145 võrra suurem. Maakonniti on vajaduse prognoosid mõnevõrra varieeruvad: Järva-, Tartu-, Rapla- ja Võrumaal on lapsevanemate küsitlusel põhinev vajaduse prognoos väiksem, ülejäänud maakondades suurem. Alljärgnev analüüs põhineb registriandmete ja KOVi küsitluse baasil koostatud kohtade vajaduse prognoosil. Eeldusel, et kohtade vajadus jääb samaks nagu aastatel 2019/20, siis summaarne lasteaia ja -hoiukohtade vajadus langeb koos laste arvu kahanemisega. Vaadates eri tüüpi lasteaia ja -hoiu kasutamist ja võttes aluseks prognoositud kohtade vajaduse aastal 2030, näeme, et enamikes maakondades katavad praegu olemasolevad KOVi lasteaedade ja lapsehoiuteenuse kohad 2030. aastal ära kogu sealse kohtade vajaduse (vt tabel 1.2). KOVi kohtade arvuga võrdleme siinkohal seetõttu, et omavalitsustel on kohustus tagada kõigile lastele lasteaia või -hoiukohad ja eelkõige on oluline teada neis esinevaid puudujääke. Erandlikeks maakondadeks, kus 2030. aastal ei kata KOVi lasteaia- ja hoiukohad ära kogu vajadust, on vaid Harju- ja Tartumaa (vt joonis 1.4). Kuid eeldades, et nendes maakondades on eralapsehoidudes ja -lasteaedades sama osakaal lapsi kui praegu, siis katavad erapakkujad KOVi kohtade puudujäägi.

Joonis 1.4: Lasteaia- ja -hoiukohtade vajadus aastal 2030 võrreldes 2020 KOVi lasteaedade kohtade arvuga

Allikad: Laste arv 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240. Laste arvu prognoos 2030.a: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist. Lasteaia ja lapsehoiu kasutajate arv ja KOVi lasteaiakohta soovijate arv KOVi küsitluses või vastuse puudumisel EHISes ja s-veebis.

Kohtade vajadus KOVi lasteaedades ja -hoidudes

Võttes arvutuse aluseks laste osakaalu, kes käisid 2019. novembris KOVi lapsehoius, lasteaias või olid soovinud viimases kohta, aga ei saanud seda, on näha, et enamikes maakondades jääb aastaks 2030 kohti rohkelt üle. Arvutuste aluseks olev lasteaiakohta ootavate laste arv tugineb KOVi küsitluste andmetele. Kuna arvesse on võetud vaid nende omavalitsuste andmed, kes küsimusele vastasid, siis on järjekorras olevate laste arv tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud. Viga ei ole siiski suur, kuna vastamata jäi pigem väiksematel omavalitsustel (vastamata jäi 19nel KOVil, kellest 10nes on lapsi alla 500 ja kelle 0-7-aastaste arv kokku moodustab vaid 15% Eesti laste arvust), kus kohtade puudus on tõenäoliselt väiksem või seda polegi. Maakondade lõikes on praegu olemasolevatele kohtadele vaja lisa vaid Harjumaal (vt joonis 1.5).

Joonis 1.5: Lasteaiakohtade vajadus KOVi lasteaias aastal 2030 võrreldes 2020 kohtade arvuga

Allikad: Laste arv 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240. Laste arvu prognoos 2030. a: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist. Lasteaia ja lapsehoiu kasutajate arv ja KOVi lasteaiakohta soovijate arv KOVi küsitluses või EHISes.

1.3.2 Barcelona strateegiale vastav kohtade vajaduse prognoos

Barcelona strateegia eesmärk on, et 0–2aastastest lastest osaleks vähemalt 33% lasteaias või lapsehoius. Eestis on see näitaja olnud pidevalt allpool eesmärki, kuid trend on olnud kasvav ja 2019. aasta andmed näitavadki 0–2aastaste laste puhul osakaaluks 32,8%. 3aastaste ja vanemate laste osalemine lasteaias ja -hoius on Eestis olnud traditsiooniliselt kõrgel tasemel ning ületab Barcelona eesmärgiks olevat 90% juba 2014. aastast. Barcelona strateegia eesmärk 0–2aastaste lasteaias ja lapsehoius osalemisele on 2019. a 10. novembri seisuga täidetud neljas maakonnas. Soovitud 33%-list osalusmäära pole Eestis keskmiselt veel saavutatud (30%). Vaadates kohtade arvu vajadust 2030. aastal ja lähtudes eeldusest, et kõigis maakondades käib KOVi lasteaias (sõimes) või lapsehoius 33% 0–2aastastest, jääb enamikes maakondades aastal 2030 kohti üle. 33% osalusmäära saavutamiseks on 2030. aastaks vaja lisaks praegu olemasolevatele sõime- ja lapsehoiukohtadele juurde kohti kuues maakonnas: Harju-, Hiiu-, Lääne-Viru-, Rapla-, Tartu- ja Valgamaal (vt joonis 1.6). Kusjuures Harjumaal on juurde vaja üle 1700 koha ning muudes maakondades alla saja.

Joonis 1.6: Kohtade vajadus KOVi lasteaias vanusegrupis 0–2 aastat lähtuvalt Barcelona strateegia eesmärgist aastal 2030, võrreldes 2019. a KOVi sõime- ja lapsehoiukohtade arvuga

Allikad: Kohtade vajadus KOVi lasteaias vanusegrupis 0–2 aastat lähtuvalt Barcelona strateegia eesmärgist aastal 2030, võrreldes 2019. a KOVi sõime- ja lapsehoiukohtade arvuga

Aastaks 2019 on 3–6aastaste vanusegrupis Barcelona eesmärgiks seatud 90%-line osalusmäär Eestis keskmiselt täidetud (93%). Vaid Valgamaal jääb näitaja sellest allapoole, olles 87,4%. Eeldades, et aastaks 2030 saavutatakse kõigis maakondades vähemalt praegune Eesti keskmine osalusmäär, s.o 93% 3–6aastastest lastest käib lasteaias, katavad ainuüksi 2020. aastal olemasolevad KOVi lasteaiakohad vajaduse ära ning neid jääb kõigis maakondades ülegi (vt joonis 1.7).

Joonis 1.7: Kohtade vajadus KOVi lasteaias vanusegrupis 3–6 aastat lähtuvalt Barcelona strateegia eesmärgist aastal 2030, võrreldes KOVi lasteaiakohtade arvuga aastal 2019

Allikad: Laste arv 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240. Laste arvu prognoos 2030. a: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist. Lasteaia ja lapsehoiu kasutajate arv KOVi küsitluses või vastuste puudumisel EHISes ja s-veebis.

Lapsevanemate küsitlusele vastasid vaid need 7aastaste laste vanemad, kelle lapsed käivad veel lapsehoiuasutuses, kooliskäijad on välja jäetud, mistõttu pole osakaalud rakendatavad kõigi 7aastaste üldkogumile. Seetõttu rakendati lapsevanemate küsitluse põhjal koostatud prognoosis prognoosiaastale eeldust, et ka siis käib lapsehoiuasutustes sama osakaal 7aastasi kui 2020. aastal (7,2%).

Allikad: Laste arv 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240. Laste arvu prognoos 2030. a: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist. Lasteaia ja lapsehoiu kasutajate arv ja KOVi lasteaiakohta soovijate arv KOVi küsitluses või vastuse puudumisel EHISes ja s-veebis. Lapsevanemate küsitlusest 2020. a KOVi ning eralasteaeda ja -lapsehoidu kasutavate laste osakaal ja nende laste osakaal, kes kohta ei kasutanud, kuna seda polnud. KOVi lasteaedade normatiivne kohtade arv seisuga 2019. a nov – EHIS ja parandused KOVi küsitlusest. KOVi lapsehoiuteenuse kohtade arv – s-veebi 2019. a koondaruanne.

LISA

Allikad: Laste arv 2015. ja 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240.

Joonis 1.8: Eelkooliealiste laste osakaal elanikkonnast 2020. aasta 1. jaanuari seisuga (%)

Allikad: Rahavaarv 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240.

Joonis 1.9: Eelkooliealiste laste osakaalu muutus elanikkonnast 2015–2020 (pp)

Allikad: Rahavaarv 2015. ja 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240.

Allikad: Laste arv 2015. ja 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240. Laste arvu prognoos 2030. a: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist.

Allikad: Laste arvu prognoos 2030. a: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist.

Allikad: Laste arv 2020. a 1. jaanuari seisuga: Statistikaameti tabel RV0240. Laste arvu prognoos 2030. a: Statistikaametilt uurimuse tarbeks tellitud laste arvu prognoos 2020–2030, vt täpsemalt metoodikapeatükist. Lasteaia ja lapsehoiu kasutajate arv ja KOVi lasteaiakohta soovijate arv KOVi küsitluses või vastuse puudumisel EHISes ja s-veebis. KOVi lasteaedade normatiivne kohtade arv seisuga 2019. a nov – EHIS ja parandused KOVi küsitlusest. KOVi lapsehoiuteenuse kohtade arv – s-veebi 2019. a koondaruanne.