Sotsiaalne väärtus riigihangete kaasuva eesmärgina

Riigihangete põhieesmärk on osta tooteid ja teenuseid võimalikult soodsalt ning nii see peaks olema ka tulevikus. Samas saab riigihangetel olla kaasuvaid eesmärke, mida praegu teadvustatakse vähe. Kui pakkumuste hindamisel eelistaks hankija võrdsete pakkumiste korral seda, kes lubab võtta tööle muuhulgas ka vähenenud töövõimega inimesi või pikaajaliselt töötuid, siis lisaks hanke otsesele esemele on võimalik luua ka täiendavat sotsiaalset väärtust. Analüüsi fookuses oligi riskirühmade hõive edendamise võimalikkus riigihangete kaudu.

Tellija:

Riigikantselei

Periood:

2017

Töökeskkonna ja töötingimuste mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisele

Püsiva töövõimetusega inimeste arv on Eestis jõudnud enam kui 10%ni tööealisest elanikkonnast. Töövõimereformiga adresseeritakse töövõimetuse tagajärgi, aga samavõrra oluline on tegeleda ennetusega. Uuringu ülesanne ongi hinnata ajutise ja püsiva töövõimetuse seoseid, töökeskkonna ja töötingimuste seoseid töövõimetuse tekkimisega, et pakkuda välja asjakohaseid meetmeid inimeste töövõime hoidmiseks ja võimalike tervisekahjude vähendamiseks.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2015

IKT erialade tudengite töötamine

Analüüsiti IKT-tudengite töötamist ja nominaalajaga lõpetamist Eesti Hariduse Infosüsteemi ning Maksu- ja Tolliameti ühendatud andmetel, kasutades Cybernetica AS turvalise ühisarvutuse tarkvara Sharemind.

Tellija:

Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit

Periood:

2013-2015

Eesti madalate ja kõrgete oskustega elanikkond ja nende tööturul osalemine, sotsiaalne toimetulek ja tervis

Sotsiaalvaldkonna analüüsid kipuvad tihti jääma nö keskmistepõhiseks, milline on aga mahajääjate ja tippude olukord? Käesolevas analüüsis vaadatakse OECD Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) alusel, milline on erinevate infotöötlusoskuste tasemetega inimeste olukord Eesti ühiskonnas.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2015

Infotöötlusoskuste kasulikkus tööturul

Infotöötlusoskustel on tänapäeva ühiskonnas hakkamasaamiseks kriitiline roll. Millist rolli mängivad baasoskused aga tööturul? Just seda püüdsime leida analüüsides PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmeid.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2013-2014

Kvantitatiivse tööjõuvajaduse prognoosi andmestiku ja kvalitatiivse tööturu seire ühitamise metoodika väljatöötamine ja piloteerimine

Tööjõuvajaduse hindamine on tasemehariduse planeerimise oluliseks sisendiks. Senini koostatud kogu majandust katvate prognooside kohta öeldakse sageli, et need on liialt agregeeritud. Käesolev metoodika on abivahend Kutsekojale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatava prognoosi täpsustamiseks.

Tellija:

Riigikantselei

Periood:

2014

Meditsiinitöötajate sissetulekud Eestis

Viimasel ajal oleme palju kuulnud seda, et statistika ei kajasta päris elu, sageli seetõttu, et inimeste enda ja/või nende tutvusringkonna kohta teadaolev info ei lange kokku pildiga, mida statistika pakub. Sissetulekuid kajastavad statistilised näitajad on sageli sellise kriitika keskmes pea igas majandustegevuse valdkonnas. Ka tervishoiusektor ei ole siin erandiks – ühest küljest tundub mõningatele inimestele.

Tellija:

CENTAR

Periood:

2013

Töölepingu seaduse uuring

Uus töölepingu seadus võeti vastu 17. detsembril 2008 ning jõustus pool aastat hiljem, 1. juulil 2009. Seaduse eesmärgiks oli suurendada töösuhetes turvalist paindlikkust, mis võimaldaks nii töötajal kui tööandjal kokku leppida töötingimustes, mis kõige paremini sobivad mõlema poole vajadustega, samas tagades poolte huvide kaitse. Hea seadusloome tava järgi on pärast uue seaduse kehtima hakkamist oluline järelhinnata seaduse rakendumist ja mõjusid.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2013

Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida erialase hariduseta inimeste enesetäiendamist – Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna peetakse pidevat enesetäiendamist väga oluliseks, sest vaid pidev enesetäiendamine saab tagada toimetuleku pidevalt muutuvas maailmas. Uuringu sihtgrupiks olid erialase hariduseta inimesed, kes grupi keskmisena tegelevad iseseisva enesetäiendamisega oluliselt vähem kui inimesed, kellel on erialane haridus.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2012

Avaliku ja erasektori palgaerinevus

Kas ja kui palju erinevad palgad avalikus ja erasektoris? Selles lühiraportis näidatakse, et vastus sõltub olulisel määral esiteks sellest, kuidas avalik sektor on defineeritud ja teiseks sellest, kas võrreldakse võrreldavate töötajate palku. Esitatakse avaliku ja erasektori palgaerinevuste arvutused erinevate avaliku sektori alamgruppide kohta, eristades riigi ja kohalike omavalitsuste tasandit ning erinevaid tegevusalasid nagu avalik haldus, haridus ja tervishoid.

Tellija:

Rahandusministeerium

Periood:

2012