Elundidoonorluse uuring

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas suhtuvad Eestis elavad inimesed rakkude, kudede ja elundite annetamisse ning sellesse, kas ja kuidas peaks toimuma selle protsessi raames otsuste langetamine nende inimeste eest, kes seda ise enam teha ei saa.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2019

Inimkeskse tervishoiu seiremetoodika väljatöötamine

Uuringu käigus töötati välja ja testiti küsimustikud tervishoiutöötajatele ja elanikkonnale inimkeskse tervishoiu mõõtmiseks. Inimkeskne tervishoid on mitmetahuline mõiste, millel puudub ühtne mõõtmisinstrument. Inimkeskne tervishoid keskendub tervikuna inimesele, mitte ühele haigusele, diagnoosile või tervishoiusüsteemile. Olulisel kohal on inimese ja tema lähedaste kaasamine, inimese otsuste ning eelistuste arvestamine tervishoiuteenuste pakkumisel.

Tellija:

Sotsiaalministeerium

Periood:

2019

HIV kulud riigile

HIV-epideemia on riigile kulukas. Lisaks ARV ravile kaasnevad HIV-nakkusega muud kulud raviteenustele ja sotsiaalsüsteemile. Ühe HIV nakkusega inimese ravi maksis 2015. aastal riigile keskmiselt 3759 eurot ravi saava inimese kohta. Sellele lisandus ca 2500 eurot muid raviteenuste ja töövõimetuspensioni kulusid.

Uuringus hinnatakse HIV nakkusega inimeste arv Eestis, prognoositakse nende arv lähiaastateks ning hinnatakse, kui suured on haigusega kaasnevad kulud riigile võttes arvesse raviteenuste, ravimite ja töövõimetusega seotud kulusid.

Tellija:

GlaxoSmithKline Eesti

Periood:

2016-2017

DRG piirhinna ja piiride arvutamise metoodika analüütiline hindamine

Uuringu eesmärgiks oli hinnata praegu kasutatava DRG piirhinna ja selle piiride arvutamise metoodika statistilist kohandumist ja teha ettepanekuid kasutatava DRG hinnaarvutuse metoodika parandamiseks, pöörates selle käigus erilist tähelepanu väikese ravijuhtude arvuga DRG-dele ning nendele DRG-dele, mille alumine hinnapiir kujuneb tänase lõikamismehhanismi kasutamise korral negatiivseks.

Tellija:

Eesti Haigekassa

Periood:

2016