Rahulolu kutsehariduse praktikakorralduse ja õpipoisiõppega

Uuringus hinnatakse organisatsioonipoolsete juhendajate rahulolu, panust töökohapõhisesse õppesse ja praktikakorraldusse kutsehariduses ning tuuakse välja probleemkohad ja parimad kogemused. Töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe näol on tegemist tasemeõppe vormiga, mille puhul õpe töökohal meistrite juhendamisel moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust. Praktika on tasemeõppe osa, mille ajal õpilane omandab ja täiendab erialaseid teadmisi ja oskusi praktilise kogemusega töökeskkonnas.

Tellija:

SA Innove

Periood:

2018

Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus

Eestis elab ligi 300 000 eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanut. Neist pooltel on aktiivne eesti keele oskus, st nad saavad eesti keelest aru ning oskavad selles rääkida ja kirjutada. Ülejäänud poolte keeleoskus on väiksem ja selle paranemiseks peaksid inimesed juurde õppima. Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal on suurenenenud, kasvades ligikaudu 1 protsendipunkti võrra aastas.

Tellija:

Kultuuriminsteerium, Sotsiaalministeerium

Periood:

2017-2018

Keskkonnavaldkonna korruptsiooniriskid ning korruptsiooni ja pettusi vältivad meetmed

Korruptsioon keskkonnavaldkonnas loob lisaks riigivastase usalduse vähendamisele ohu Eesti strateegiliste loodusressursside – metsa, põlevkivi jm – väärkasutuseks. Strateegiliste ressursside väärkasutuse ennetamiseks on oluline ressursside kasutamist puudutavate regulatsioonide väljatöötamine ja efektiivne rakendamine.

Tellija:

Keskkonnaministeerium

Periood:

2017-2018

Õppekeel Eesti kõrghariduses

Eesti kõrghariduse viimase aastakümne prioriteet on olnud rahvusvahelistumine, mis on suurendanud ingliskeelse õppe osakaalu ülikoolides. Samal ajal on väikeriigi seisukohalt kriitilise tähtsusega säilitada ja edendada kvaliteetset emakeelset õpet.

Tellija:

Haridus- ja Teadusministeerium

Periood:

2018

Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses

Väärtused, mis avalikku teenistust iseloomustavad, on aluseks kogu riigi eetilisele kuvandile ja seeläbi eeskujuks ning referentspunktiks ühiskonnale laiemalt. Seetõttu on vajalik selgepiirilise avaliku teenistuse väärtusruumi määratlemine ning sellest lähtuvate ühiste eetiliste pidepunktide, aga ka konkreetsemate tegutsemis- ja käitumisjuhiste, defineerimine. Uuringu eesmärgiks on avalike teenistujate (nii ametnike kui avaliku sektori töötajate) väärtushoiakute, peamiste igapäevatööga seotud eetiliste konfliktide ja probleemide kaardistamine ning ootuste väljaselgitamine ebaeetilise käitumise ennetamiseks.

Tellija:

Rahandusministeerium

Periood:

2017

Sotsiaalne väärtus riigihangete kaasuva eesmärgina

Riigihangete põhieesmärk on osta tooteid ja teenuseid võimalikult soodsalt ning nii see peaks olema ka tulevikus. Samas saab riigihangetel olla kaasuvaid eesmärke, mida praegu teadvustatakse vähe. Kui pakkumuste hindamisel eelistaks hankija võrdsete pakkumiste korral seda, kes lubab võtta tööle muuhulgas ka vähenenud töövõimega inimesi või pikaajaliselt töötuid, siis lisaks hanke otsesele esemele on võimalik luua ka täiendavat sotsiaalset väärtust. Analüüsi fookuses oligi riskirühmade hõive edendamise võimalikkus riigihangete kaudu.

Tellija:

Riigikantselei

Periood:

2017

Ühingute piiriülene liikumine

Euroopa Liidus on loodud regulatsioon piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise jaoks (direktiiv 2005/56/EÜ). Piiriülene registreeritud asukoha muutmine Eestisse või Eestist mõnda teise riiki nii, et säiliks õigusjärglus, ei ole praegu võimalik. Samuti ei saa piiriüleselt jaguneda ja teised ühingud peale piiratud vastutusega äriühingute ei saa ka ühineda. Uuringu eesmärk on tuvastada ühingute piiriülese liikumise regulatsiooni puudulikkusest tulenevad majanduslikud ja õiguslikud probleemid, lähtudes praktikute ja Eesti ettevõtluskeskkonna vaatepunktist.

Tellija:

Riigikantselei, Justiitsministeerium

Periood:

2016

HIV kulud riigile

HIV-epideemia on riigile kulukas. Lisaks ARV ravile kaasnevad HIV-nakkusega muud kulud raviteenustele ja sotsiaalsüsteemile. Ühe HIV nakkusega inimese ravi maksis 2015. aastal riigile keskmiselt 3759 eurot ravi saava inimese kohta. Sellele lisandus ca 2500 eurot muid raviteenuste ja töövõimetuspensioni kulusid.

Uuringus hinnatakse HIV nakkusega inimeste arv Eestis, prognoositakse nende arv lähiaastateks ning hinnatakse, kui suured on haigusega kaasnevad kulud riigile võttes arvesse raviteenuste, ravimite ja töövõimetusega seotud kulusid.

Tellija:

GlaxoSmithKline Eesti

Periood:

2016-2017

Puidurafineerimistehase sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs

Pikaajalise metsa- ja puidutööstuse kogemusega Eesti investorite grupp kaalub võimalust ehitada Eestisse tänapäevane puidurafineerimistehas. Uuringus hinnati erinevaid tehase rajamise ja käitamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid nagu mõju sisemajanduse kogutoodangule, tööhõivele, maksutulule, transpordisektorile ning taastuvenergeetikale.

Tellija:

Est-For Invest

Periood:

2016-2017

OLDER VANEMAD 1 2 4 5